§-s 94 lg 1 sätestatud suuruses ja viivistega, mida kostja palub vähendada. Kostja rõhutab, et makseraskused tekkisid seoses elu- ja töökoha vahetusega 2010.a. augustis. Peale selle jäi ta raseduse ajal töötuks. Kostja teavitas sellest hagejat ja soovis võlgnevust tasuda 24.01.2009.a. sõlmitud tingimustel. Hageja aga nõudis igakuiseks püsimakseks 500 krooni, mida ei saanud kostja majanduslikku olukorda arvesse võttes pidada mõistlikuks. Kostja peab seda heade kommete vastaseks käitumiseks. Ka peab kostja heade kommete vastaseks hagi kohtusse esitamist kompromissilahendust otsimata, kuna kostja kahju suureneb ja raskendab tema majanduslikku olukorda veelgi. Seetõttu ei aktsepteeri kostja kohtukulusid ja palub jätta need hageja kanda. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus leiab, et käesolevat asja saab lahendada kirjalikus menetluses tulenevalt TsMS §-st 403 lg 1. Viimases on sätestatud, et poolte nõusolekul võib asja lahendada seda kohtuistungil arutamata. Hageja on juba hagiavalduses väljendanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kostja on 12.04.2011.a. vastuses hagile kinnitanud oma nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus on 15.04.2011.a. pooli teavitanud asja lahendamisest kirjalikus menetluses ja teinud ettepaneku soovi korral esitada oma täiendavad taotlused kohtule hiljemalt 03.05.2011.a. Hageja esitas 03.05.2011.a. kohtule seisukoha, milles palub asjas teha 2
§-s 94 lg 1 sätestatud suuruses. Menetlustasu ja selle suurust ei ole kostja sõnaselgelt õigeks võtnud. Ka on ta palunud vähendada viivist. Vaatamata lepingu enda teksti puudumisele lepingu ja operatsioonide andmed ( tl 15-18) ning kostja omaksvõtt tõendavad, et pooled 24.01.2009 sõlmisid Partner krediitkaardi kasutamise lepingu xxxxxxxx-xx leping), mille alusel hageja andis kostja kasutusse Partner püsimaksega krediitkaardi, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxx ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 5 000,00 Eesti krooni ulatuses. Lepingu järgi oli ette nähtud kasutatud krediidilimiidi eest arvestada intressi 18% aastas. Kaardi kasutamine kostja poolt on tõendatud lepingul sooritatud operatsioonidega, millest nähtub nii kaardi kasutamine kui ka püsimaksete tasumine kostja poolt perioodil 05.02.2009 kuni 05.07.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist.
§-de 76 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning võlausaldajal on kohustust rikkunud võlgnikult õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb
lõike 2 alusel kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
§-s 108 lg 1 on sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna on kostja rikkunud krediidilepingust tulenevat kohustust 222,56 eurot krooni tagastada, tuleb see kostjalt hageja kasuks
§-de 396 lg 1, 402, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. 3
Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et kokku oli lepitud ka intressi tasumises, mille määr oli 18 % aastas.
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1 ja 101 lg 1 p 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks mõista. Hageja kinnitusel võlgneb kostja neile menetlustasu 3,20 eurot võlgnevuse kirja koostamise ja saatmise eest. Nagu kohus juba eespool märkis, saatis hageja 12.01.2010.a. kostjale kirja lepingu ülesütlemise hoiatusega ( tl 23). Seega on eluliselt usutav, et hageja täiendavaid kulusid kostjaga peetud kirjavahetuse tõttu kandis. Ka võib eeldada, et kostja oli kirjavahetusega tekkivate kulude tekkimise võimalusest teadlik. Seetõttu kohus leiab, et põhjendatud on hageja nõue ka menetlustasu 3,20 euro osas, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist).
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt kuni hagi esitamiseni 29.03.2011.a. sissenõutavaks muutunud viivise 6,17 euro väljamõistmist ja alates 30.03.2011.a. lisanduva viivise väljamõistmist hinnakirjaga sätestatud määras so 0,053 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja palub viivist vähendada..
lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
§-s 162 lg 1 on sätestatud, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivis 6,17 eurot ebamõistlikult suur ja puudub alus selle vähendamiseks.
lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise katteks 29.03.2011.a. seisuga kindla summana välja 6,17 eurot. Kuna lepingu andmetest ( tl 15) nähtuvalt olid pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud viivisemääras 0,022 %, peab kohus põhjendatuks edasise viivise väljamõistmisel lähtuda lepingus kokkulepitust. Kohus peab vajalikuks märkida, et sellises määras nõudis hageja kostjalt viivise tasumist ka maksekäsu kiirmenetluses. Seda enam on arusaamatu, miks hageja käesolevas menetluses nõuab viivist teistsuguse määra alusel. Viivise 0,022 % päevas puhul on tegemist käesoleval ajal kehtiva seadusjärgse viivisemääraga, mistõttu puudub igasugune alus seda kostja taotlusel veelgi vähendada. 4
lg 2 kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kohtu hinnangul tänapäeva majandussituatsioonis ei ole töökoha vahetus või töötuks jäämine asjaolud, mida iga normaalse elukogemusega täiskasvanu ei saaks ette näha. Elukoha vahetamine, samuti rasedaks jäämine sõltub isikust endast. Oma elukorralduse planeerimisel peab isik, kes on võtnud endale rahalisi kohustusi, nendega arvestama. Kostja on soovinud võlga tagasi maksta temale sobivatel tingimustel, mida hageja ei ole aktsepteerinud. Kohus ei loe hageja sellist käitumist heade kommete vastaseks. Seoses kostja poolt kohtumenetluse käigus esitatud ettepanekutega lahendada asi kompromissiga, märgib kohus järgmist. Ka hageja on kohtumenetluse käigus kostjale esitanud omapoolseid seisukohti võimaliku kompromissi tingimuste üle (06.04.2011.a. elektronkiri – tl 41). Kuna pooled käesoleva ajani allkirjastatud kompromissilepingut kohtule esitanud ei ole, puudub kohtul alus asja lahendada poolte kompromissiettepanekutes esitatud seisukohtade alusel. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS §-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja nõue oli kostjalt kindla summana välja mõista 234,15 eurot ja kohus on hageja selle nõude rahuldanud. Asjaolu, et kohus vähendas kostjalt kuni põhinõude täitmiseni väljamõistetava viivise protsenti, ei anna alust menetluskulusid jaotada teisiti. Asjaolu, et kostja on asja püüdnud lahendada kohtuväliselt, mida tõendab poolte 2010.a. detsembris peetud elektrooniline kirjavahetus ( tl 47-48), ei anna alust kostjat menetluskulude tasumisest vabastada. TsMS § 162 lg 4 võimaldab küll jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtu arvates ei ole krediidilepingu täitmata jätmisest tuleneva võla sissenõudmisega seonduvate kulude jätmine võlgniku kanda ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist. Kohtunik Rita Kulberg 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.