ettenähtud korras ning kui see ei 2 3 anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte
ettenähtud korras.
kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord:
kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast. ASJAOLUD Kohtla – Järve Linnavalitsus (eestkosteasutusena) esitas kohtule avalduse hagita perekonnaasjas, alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx) suhtes, tema emalt, K. M.a´lt, isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise nõudes põhjusel, et, avalduse kohaselt, külastasid Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse töötajad 07.detsembril 2010.a. K. M.a elukohta, aadressil: xxx. Kodukülastuse ajal olid kodus K. M.a koos alaealise lapsega, A. M.´iga (isikukood: xxx), N. M.a (K. M.a ema) ja keegi võõras meesisik. N. M.a ja võõras meesisik olid alkoholijoobe seisundis. K. M.a elas koos lapsega nimetatud korteris umbes kaks kuud. Korteris, aadressil: xxx, oli võlgnevuste tõttu elekter välja lülitatud, valgustamiseks kasutasid korteri elanikud küünlaid. Kodukülastamise hetkel alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx) jaoks korteris sööki ei olnud, alaealise lapse kasvamiseks ja arenemiseks puudusid korteris isegi elementaarsed elamistingimused. Lastekaitseinspektorite poolt oli tehtud K. M.a´le ettepanek paigutada alaealine laps: A. M. (isikukood: xxx), ajutiselt Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse Laste Varjupaika. Alates 07.detsembrist 2010.a. kuni 10.jaanuarini 2011.a. viibiski alaealine laps: A. M. (isikukood: xxx) laste varjupaigas. 05.jaanuari 2011.a. määrusega rakendas Viru Maakohus esialgest õiguskaitset alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx), suhtes eraldades alaealise lapse perekonnast. Alates 10.jaanuarist 2011.a. oli alaealine laps: A. M. (isikukood: xxx), riiklikul ülalpidamisel Narva Lastekodus. Osaühingu Järve Tervisekeskuse 08.detsembri 2010.a. teatisest selgus, et K. M.a käis viimati oma 3 4 alaealise lapsega, A. M.´iga (isikukood: xxx), arsti juures 2009.aastal. Lasteaia Karuke poolt 18.novembril 2010.a. antud iseloomustuse kohaselt toodi alaealine laps: A. M. (isikukood: xxx), K. M.a poolt lasteaeda korrastamata riietes, laps oli söömata ja näljane. Lasteaia töötajate hinnanguil ei vastanud A. M.´i (isikukood: xxx) areng tema eale. Ida Prefektuuri 13.detsembri 2010.a. vastuse kohaselt oli K. M.a elukoht, aadressil: Põhja allee 19 – 39, Kohtla – Järve linnas, joodikute kogunemiskohaks. Korteris viibisid kogu aeg asotsiaalse eluviisiga isikud ning lapse juuresolekul toimusid joomingud, mida saatsid lärm ja skandaalid. Palus avalduse rahuldada. 07.aprilli 2011.a. määrusega määras Viru Maakohus alaealisele lapsele riigi arvelt esindajaks advokaadi, kelleks, läbi RIS-i protseduuride, osutus advokaat A. A. (tl.51-53). 06.juunil 2011.a. esitati Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) poolt kohtule täiendavad tõendid K. M.a kohta koos kirjaliku seisukohaga (tl.62-76), mille kohaselt oli K. M.a arvel töötuna, K. M.a´l puudus omaette elamispind lapse kasvatamiseks, aga samuti puudusid K. M.a´l elementaarsed oskused alaealise lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. K. M.a´t konsulteerinud psühholoogi hinnanguil tahtis K. M.a vanema rolli täita, kuid temal puudusid elementaarsed oskused ning faktiliselt oli olemas ainult bioloogiline (instinktiivne) vanemlik komponent, mis sidus K. M.a´t oma alaealise lapsega A. M.´iga (isikukood: xxx). K. M.a´l ei olnud tugiisikuid ega lähedasi, kes võiksid K. M.a´t toetada ja aidata. K. M.a vajas vanema rolli õppimist, psühholoogi nõustamist, aga samuti stabiilse elamispinna omandamist. Kõige selle puudumine oleks olnud väga suureks riskiks K. M.a alaealisele lapsele: A. M.´ile (isikukood: xxx). MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL Avaldaja, Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena), lepinguline esindaja, advokaat A. Valk palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja kohtukulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Täiendavalt selgitas advokaat A. Valk kohtuistungil, et K. M.a ei olnud lapse vastu huvi üles näidanud kogu selle aja jooksul, kui laps viibis Narva Lastekodus. Esimest korda helistas K. M.a Narva Lastekodusse 02.mail 2011.a.. 03.juunil 2011.a. helistas K. M.a jälle Narva Lastekodusse ja avaldas pahameelt, et ta ei saanud karA.ini tõttu lapsega suhelda. Palus määrata eestkostja ülesandeid täitma Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena). Asjast puudutatud isik, K. M.a, selgitas kohtuistungil, et temal oli närvivapustus peale lapse temalt äravõtmist. K. M.a käis ravil psühhiaatriakliinikus, temale vormistati puue ja ta hakkas saama pensioni. K. M.a elas hetkel T. S. peres, faktilistes abielulistes suhetes T. S. pojaga. Eitas alkohoolsete jookide tarvitamist. Tunnistas kohtuistungil, et ühel korral oli politsei viinud K. M.a 4 5 alkoholijoobe seisundis politsei arestimajasse. Hetkel otsis K. M.a endale korterit ja kavatses tööle asuda autopesulasse. Kohtuistungil tunnistas K. M.a lõpuks, et tema lapsel ei olnud mänguasju, lapse riideid ei saanud pesta, sest elektrit ei olnud ning esialgu oli alaealisel lapsel: A. M.´il (isikukood: xxx), lastekodus parem. Palus avalduse rahuldada ja endalt isikuhooldusõiguse äravõtmist oma alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx), suhtes. Asjast puudutatud isikule, A. M.´ile (isikukood: xxx), kohtu poolt määratud esindaja, advokaat A. A., palus kohtuistungil avalduse rahuldada ja kõik kohtukulud jätta Eesti vabariigi kanda. K. M.a´lt isikuhooldusõiguse äravõtmine oleks alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx), huvides. KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID Kohus luges Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste tõenditega. Tunnistaja, T. S., ütlustega kohtuistungil luges kohus tõendatuks, et alates 2011.a. jaanuarist elas K. M.a tunnistaja pojaga – V.iga. Tunnistaja korter oli kahetoaline, võlgasid korteril ei olnud. Tunnistaja elas ühes toas. Poeg V. koos poeg K. M.a´ga elas teises toas, kuid lapsele ruumi leidmisega oleks probleeme. Tunnistaja arvates oli K. M.a sõnakuulelik ja kohusetundlik ning muretses väga oma lapse pärast. K. M.a andis pool pensionist tunnistajale. Tunnistaja arvates peab K. M.a algul oma elujärge parandama asuma. K. M.a soovis lõpetada õhtukoolis IX – klassi ja hiljem edasi ametikoolis elukutset omandada. K. M.a´t ei ole tunnistaja mitte kunagi alkoholijoobe seisundis näinud. Tunnistaja arvates oli alaealisel lapsel: A. M.´il (isikukood: xxx), esialgu Narva Lastekodus parem. Tunnistaja soovitas K. M.a´l oma lapsega suhelda ja teda Narva Lastekodus vaatama minna. Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldusega 03.jaanuarist 2011.a. esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl.1-3). Fotoärakirjaga K. M.a passist (tl.4). Alaealise lapse, A. M.´i (isikukood: xxx) sünnitõendiga (tl.5), mille kohaselt oli A. M.´i (isikukood: xxx) sünd registreeritud kui vallaslapse sünd. Kodukülastuse aktiga 07.detsembrist 2010.a. (tl.6). Viru Maakohtu 05.jaanuari 2011.a. määrusega (tl.7-9) esialgse õiguskaitse rakendamise kohta. Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldusega hagita perekonnaasjas, alaealise lapse: A. M.´i (isikukood: xxx) suhtes, tema emalt, K. M.a´lt, isikuhooldusõiguse täielikult äravõtmise nõudes (tl.13-16). Osaühingu Järve Tervisekeskuse vastusega 14.detsembrist 2010.a. (tl.23). Lasteaed Karuke iseloomustusega 18.novembrist 2010.a. (tl.24). Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vastusega 13.detsembrist 2010.a. (tl.25). Korteriühistu Põhja Allee 19 esimehe vastusega 02.detsembrist 2010.a. (tl.26). K. M.a karistusregistri andmetega (tl.27-28), millega luges kohus tõendatuks, et K. M.a´l karistused puudusid. Viru Maakohtu 11.jaanuari 2011.a. määrusega (tl.30). Kohtla – Järve Linnavalitsuse 5 6 (eestkosteasutusena) kirjaliku seisukohaga 28.märtsist 2011.a. (tl.39-47) koos lisadega. 04.aprillil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.48). Viru Maakohtu 07.aprilli 2011.a. määrusega (tl.51-53) alaealisele lapsele, A. M.´ile (isikukood: xxx), riigi arvelt esindajaks advokaadi määramise kohta. Kohtla – Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) täiendava seisukohaga 03.juunist 2011.a. koos lisadega (tl.62-71). Kodukülastuse aktidega (tl.72-74). Psühholoog S. M. arvamusega 03.juunist 2011.a. (tl.75-76) K. M.a sobivuse kohta vanema kohustuste täitmiseks. 20.juunil 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
sätteid, mille kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus küsima tema elukohajärgse valla – või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Kui abinõu kohaldati valla- või linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel.
kohaselt, kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla- või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla- või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla- või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kui last ei kuulata ära põhjusel, et sellega kaasnev viivitus kahjustaks lapse huvisid, tuleb laps viivitamata tagantjärele ära kuulata. Kohus võib lapse ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamise tulemust hinnata ka lapsega isiklikult suhtlemata. 6 7 Vastavalt
võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele.
kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.
kohaselt võib kohus määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Lapse võib
Kui viivitusega kaasneks oht, võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset juba enne lapse ärakuulamist. Sel juhul tuleb laps ära kuulata viivitamata tagantjärele. Last ei pea ära kuulama, kui see ilmselt kahjustaks tema tervist või kui ta ilmselt ei suuda tahet avaldada. Ajutise eestkostja valikul ei pea arvestama avaldaja tahet ega seaduses eestkostjale ettenähtud nõudeid. Ajutist eestkostjat ei või määrata kauemaks kui kuueks kuuks. Kohus võib ajutise eestkostja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostetava huvidele. Määrus ajutise eestkostja määramise ja vabastamise kohta kehtib ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt PkS §123 sätetele teeb kohus kõiki Perekonnaseaduse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.