2-11-5957/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 25.mai 2011.a Tsiviilasja number 2-11-5957 Tsiviilasi N. H. hagi A.H. vastu abielu lahutamiseks Hagihind 1595 EUR Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N. H., isikukood xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx, elukoht Kostja: A.H., isikukood xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg 24.mail 2011.a avalikul kohtuistungil Paides RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada A.H. ja N. H. abielu, mis sõlmiti 18.detsembril 2008.a ja mille kohta xxxxxx Maavalitsus on koostanud abieluakti nr xxx.
3. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.
4. N. H. peab hüvitama Eesti Vabariigile 319.55 (kolmsada üheksateist eurot ja 55 senti) eurot riigilõivu 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust osamaksetena, iga osamakse suurus peab olema vähemalt 26.65 (kakskümmend kuus eurot ja 65 senti) eurot.
5. Osamaksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 või kontole 221023778606, viitenumber mõlemal juhul 2900078473, selgitus „N. H., tsiviilasi nr 2-115957, riigilõiv“.
6. Kohus selgitab, et kui Eesti Vabariigi rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 30 päeva alates otsuse kättetoimetamisest. HAGEJA NÕUE ja ASJAOLUD Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu abielu lahutamiseks. Hagi asjaolude kohaselt on lahutuse põhjuseks kostja alkoholism ja vägivaldsus. Pooled ei ela koos – hageja elab Eestis, kostja elab ja töötab Soomes. Perekonnaseisuametis ei ole osutunud võimalikuks abielu lahutada. Abielu taastamine ei ole võimalik. Oleme seda korduvalt proovinud. Hageja on kindel, et abielusuhted kostjaga on lõppenud ning nad ei hakka kostjaga enam koos elama. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja sai hagiavalduse koos lisadega kätte, kuid kohtu määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Kohtuistungile kostja ei ilmunud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
7. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 mõtte kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, st kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tõendatud on, et poolte abielu sõlmiti 18.12.2008.a Tallinnas ning et selle kohta on xxxxxxxxxxxxxx Maavalitsus koostanud abieluakti nr xxx. Pooled ei ela koos alates 15.05.2010.a. Hageja elab Paides, kostja Soomes. Poolte kooselu lõppes põhjusel, et kostja kuritarvitas alkoholi ja kasutas hageja suhtes korduvalt füüsilist vägivalda. Hageja ei kavatse enam kostjaga koos Tsiviilasi nr 2-11-5957 elama hakata ei Eestis ega mujal. Hageja kinnitas, et tema ja kostja abielusuhted on lõppenud ning ta ei soovi kostjaga abielus olla. Ta soovib abielu lahutada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega avaldanud ka muul viisil oma seisukohta poolte abielu jätkamise võimalikkuse/ võimatuse kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse sellises olukorras kostja omaksvõttu. Asjaolud, et pooled ei ela juba aasta abikaasadena koos ning nende vahel puuduvad abielule omased isiklikud varalised ja mittevaralised suhted, annavad tunnistust et pooled oma kooselu enam ei taasta ning nende abielu ei ole võimalik jätkata. Poolte abielu tuleb lahutada.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
9. Pärnu Maakohtu 01.03.2011.a määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning vabastas ta 319.56 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel tsiviilasjas nr 2-11-
10. Kohtuistungil taotles hageja, et tal võimaldataks 319.56 eurot riigilõivu tasuda osade kaupa kaheteistkümne kuu jooksul. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt anti hagejale menetlusabi riigilõivu tasumiseks, kuna tema majanduslik seisund ei võimaldanud hagiavalduse esitamise ajal seaduses sätestatud ulatuses riigilõivu maksta. Samas määruses selgitas kohus hagejale, et kohtuotsusega mõistetakse temalt riigilõiv, mille tasumisest ta hagiavalduse esitamisel vabastati, riigituludesse välja. Seega oli hageja riigilõivu tasumise kohustusest teadlik. Samas ei nähtu tsiviiltoimiku materjalidest, et hageja varaline seisund oleks võrreldes menetlusabi osutamise ajaga oluliselt paranenud. Eeltoodut arvestades ning TsMS § 190 lg 7 alusel annab kohus hagejale võimaluse 319.55 euro riigilõiv tasumiseks osadena, st 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu vähemalt 26.65 eurot. Sirje Lahesoo Kohtunik 2