KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2010 Paide Tsiviilasja number 2-09-55278 Tsiviilasi Anne Lätt’ hagi Eesti Pagar AS

§ 79alusel 2.

Välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis 42 881.60 krooni. HAGI ASJAOLUD * Anne Lätt (edaspidi Hageja) töötas alates 10.11.1980.a ETKVL Leivakoondises Standard pagari ametikohal. * Eesti Pagar AS (edaspidi Kostja) on ETKVL Leivakoondise Standard õigusjärglane. * 13.05.2009.a kell 14 alustas Hageja tööpäeva. Mõne aja pärast tuli tootmisjuht Marko Vestmann, kes kutsus Hageja juhataja kabinetti. Kabinetis viibisid tootmisdirektor Ivar Pukspuu ja personalijuht Laima Parik. Kabinetti jäi ka tootmisdirektor Marko Vestmann. * Kabinetis teatati Hagejale, et tema tööleping lõpetatakse 31.05.2009.a ning anti talle eelnevalt valmis trükitud avaldus töölepingu lõpetamiseks. Avaldusele oli käsikirjas kirjutatud Hageja nimi, amet ja töölepingu lõpetamise kuupäev. * Hageja vajab lugemiseks prille. Neid tal kabinetis kaasas ei olnud. Hageja teatas, et soovib avaldusega tutvuda ega allkirjasta seda kohe. Hageja soovis mõtlemisaega vähemalt järgmise päevani. * Personalijuht luges avalduse sisu hagejale ette. Kostja juhid kinnitasid, et peale 31.05.2009.a ei ole Hagejale enam sama raskusastmega tööd pakkuda ning et töötaja lahkumine töölt omal soovil on ainus võimalus. * 13.05.2009.a allkirjastas Hageja juhataja kabinetis avalduse enda töölt vabastamiseks 31.05.2009.a. * sama päeva õhtul luges Hageja kodus prille kasutades avalduse uuesti läbi ja sai aru, et oli allkirjastanud avalduse töölepingu lõpetamiseks omal soovil. * 14.05.2009.a läks Hageja personalijuhi ja tootmisdirektori juurde ning soovis tühistada oma allkirja töölepingu lõpetamise avaldusel. Tööandja sellega ei nõustunud. Hageja on seisukohal, et tal polnud tahet töölepingut lõpetada; et töölepingu lõpetamise initsiatiiv tuli tööandjalt; et tema ei ole esitanud kostjale avaldust töölepingu lõpetamiseks omal soovil; et Kostja ei andnud talle võimalust tutvuda varem ettevalmistatud avaldusega; et kostja lõi talle ebaõige ettekujutuse, kallutades teda sellega töölepingu lõpetamise avaldust allkirjastama; et tööandja selline käitumine on käsitatav pettusena TsÜS § 94 lg 1 mõttes; et tööandja kasutas pahatahtlikult ära hageja ettevalmistamata seisundit töölepingu lõpetamiseks, käitudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtte vastaselt VÕS § 6 ja 7 mõttes ning et te- Tsiviilasi nr 2-09-55278 gelikult oli kostja juures koondamissituatsioon ja koondamishüvitiste mittemaksmiseks tehti kõik, et hageja lahkuks omal soovil. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja esitas sellele järgmised vastuväited: * Hageja väide, et ta ei soovinud töölepingu lõpetamist, on vastuolus tema enda käitumisega. Hageja ise esitas kostjale omakäeliselt allkirjastatud nõuetekohase tahteavalduse töölepingu lõpetamiseks. Enne 01.07.2009.a kehtinud

§ 72

lg 1 kohaselt pidid nii töötaja kui tööandaja töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. * asjaolu, et Hageja pärast avalduse esitamist soovis oma töölepingu lõpetamise avaldusest loobuda, ei tee töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks.

§ 72

lg 2 kohaselt võib töölepingu lõpetamise kirjalikust teatisest loobuda üksnes teise poole nõusolekul. Kostja ei olnud enam loobumisega nõus. * asjaolu, et tööandja andis hagejale eelnevalt trükitud ja osaliselt täidetud avalduse vormi, ei ole õigusvastane. Seadusevastane ei ole töölepingu lõpetamise vormide väljatöötamine tööandja poolt. Ettevõtja võib välja töötada tema juures kasutatavate dokumentide, sealhulgas ka töölepingu lõpetamise dokumentide, vormid. * asjaolu, et Hagejal ei olnud kabinetis kaasas lugemisprille, ei muuda samuti töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Personalijuht luges Hagejale avalduse teksti ette. Avalduse tekst oli väga lühike, lihtne ja üheselt mõistetav. Teksti „Palun vabastada mind töölt 31.05.2009.a“ ei ole võimalik mitmeti tõlgendada. Kui Hageja vajas mõtlemisaega, siis polnud tal takistust seda mõtlemisaega võtta. Keegi ei sundinud hagejat avaldust allkirjastama. * väide, et hageja oli avaldust allkirjastades viidud kostja poolt eksitusse töölepingu lõpetamise asjaoludest ja tagajärgedest ning et hageja ei teadnud töölepingu lõpetamise avaldust allkirjastades, mis kaasneb töösuhte omal soovil lõpetamisega, ei ole usutav. Pika töökogemusega mõistlik täiskasvanud inimene pidi sellises olukorras aru saama, et töölepingu lõpetamisel töötaja algatusel ei maksta töölepingu lõpetamise hüvitust. * koondamissituatsiooni ei esinenud. Hageja vastupidised väited on tema enda konstruktsioon. Avalduse töölepingu lõpetamiseks esitas töötaja, mitte tööandja. Hageja väited tööandja poolt valeinfo, asjaolude varjamise, petmise või sundimise kohta seoses töölepingu lõpetamisega ei vasta tõele. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hageja väited ja uuritud tõendid kogumis ei anna alust hagi rahuldada. 1. Vaidlust ei ole selles, et hageja töötas alates 10.11.1980.a pagarina ETKVL Leivatootmiskoondises Standard, mille õigusjärglane on AS Eesti Pagar, st kostja. Tõendatud on, et 31.05.2009.a lõpetati hageja tööleping töölepinguseaduse (

) § 79 alusel, st töötaja algatusel (tl 18). Hageja oli seisukohal, et temaga töölepingu lõpetamine

§ 79alusel on ebaseaduslik, kuna temal polnud tahet töölepingut lõpetada.

1. Arvestades, et hageja töölepingu lõpetamise asjaolud ja toimingud tekkisid ja tehti enne 01.07.2009.a, kohaldab kohus vaidluse lahendamisel enne 01.07.2009.a kehtinud seadust.
2. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt (enne 01.07.2009.a kehtinud redaktsioonis) on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. Enne 01.07.2009.a kehtinud

§ 79

lg 1 kohaselt määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette.

§ 72

lg 1 kohaselt on tööandja ja töötaja kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult (§d 77, 79, 80, 82, 85 ja 87). Soov lõpetada tööleping peab olema väljendatud tingimusteta. 3.1. Tõendatud on, et 13.05.2009.a on Hageja esitanud Kostja juhatusele avalduse, milles ta palub end vabastada töölt 31.05.2009.a (tl 17). Hageja 13.05.2009.a Avaldus ja Hageja töölepingu Lisa nr 5 kogumis tõendavad, et Kostja rahuldas Hageja 13.05.2009.a Avalduse ja lõpetas 31.05.2009.a, st Hageja avalduses märgitud kuupäeval Hageja töölepingu

§ 79alusel (tl 17, 18).

Seega kinnitavad eeluuritud tõendid kogumis, et Hageja on esitanud Kostjale

§ 72

lg 1 kohase avalduse töölepingu lõpetamiseks, et selles avalduses on Hageja väljendanud tahet lõpetada töösuhe Kostjaga (vabastada ta töölt) ja seda 31.05.2009.a ning et Hageja tahe töölepingu lõpetamiseks on avalduses väljendatud tingimusteta. 2

§ 79järgi.

1. Hageja seadis hilisemas menetluses kahtluse alla tunnistajate ütlused väites, et need on „läbinähtavalt valed ja konstrueeritud“. Hageja leidis, et pole usutav, et juhtkond ei oska vastata töökorraldust puudutavatele küsimustele ega mäleta 13.-14.05.2009.a toimunut. Kohus on seisukohal, et tunnistajate ütlusi ei saa ebausaldusväärseks hinnata pelgalt seetõttu, et tunnistajad mõnda aastatagust asjaolu ütlesid end mittemäletavat ja/või mõnele küsimusele vastata ei osanud. Enne tunnistajate ülekuulamisele asumist selgitas kohus kõigile tunnistajatele kohustust rääkida tõtt ja hoiatas neid kõiki vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest. Kõik tunnistajad kinnitasid kohtule, et on kohtu selgitustest ja hoiatuse sisust aru saanud ning saavad ja tahavad anda õigeid ütlusi. Tsiviilasja materjalide põhjal ei saa järeldada, et tunnistajad ütlusi andes „valetasid“. Hageja ja tema esindaja viibisid kohtuistungil ja kuulsid, mida tunnistajad rääkisid. Kui nende arvates olid tunnistajate ütlused teatud asjaolude osas „valed“ ja/või „konstrueeritud“, siis oli neil võimalik esitada nimetatud ütluste selgitamiseks-täpsustamiseks küsimusi. Tunnistajate ütlusi uurides nähtub aga, et kui mõni tunnistaja mõne küsimuse osas ütles, et ei oska vastata või ei mäleta, siis ei esitanud ükski menetlusosaline, sealhulgas ka hageja ja tema esindaja, tunnistaja taolise ütluse kohta täpsustavaid küsimusi.
2. Hageja väide, et talle anti allakirjutamiseks eelnevalt trükitud ja osaliselt täidetud avalduse blankett (tl 17) on küll õige ja ka tõendatud, kuid see asjaolu iseenesest ei muuda töölepingu lõpetamist

§ 79alusel ebaseaduslikuks.

Asjaoludest, et kostjal oli 13.05.2009.a olemas valmis trükitud töölepingu lõpetamise avalduse blankett ja/või et kostja tootmisjuht kirjutas hageja eest sellele avalduse blanketile hageja nime, ameti ja töölepingu lõpetamise kuupäeva, ei tekkinud hagejale õiguslikke tagajärgi. Õigusliku tagajärje tekitas hagejale tema poolt väljendatud tahteavaldus töösuhte lõpetamiseks. Uuritud tõendid kinnitavad, et oma tahet töösuhte lõpetamiseks väljendas hageja nii vestluse käigus suuliselt Ivar Pukspuule ning sama tahet kinnitas ta ka vormikohase avalduse allkirjastamisega. 6. Vaidlust ei ole selles, et hageja vajab lugemiseks prille (tl 19) ning et 13.05.2009.a tootmisjuhi kabinetis tal lugemisprille kaasas ei olnud. Samas ei muuda nimetatud asjaolu olematuks või tühiseks hageja poolt 13.05.2009.a nii suuliselt kui kirjalikult avalduses väljendatud tahteavaldust „-… vabastada mind töölt 31.05.2009.a“, st tahteavaldust töölepingu lõpetamiseks

§ 79alusel.

Sama kehtib ka hageja väite kohta, et ta soovis dokumentide tutvumiseks mõtlemisaega. Ükski asjas uuritud tõend ei üksikult ega ka tõendite kogumis ei kinnita, et miski või keegi oleks 13.05.2009.a hagejat ähvarduse või vägivallaga mõjutanud töölepingu lõpetamise tahteavaldust tegema ja/või takistanud-keelanud tal tootmisdirektori kabinetist lahkuda ilma töölepingu lõpetamise tahteavaldust tegemata (avaldust allkirjastama). Vastupidi. Uuritud tõendite kohaselt rääkis hageja ise tootmisdirektorile oma väsimusest, avaldas ise soovi lahkuda ning ise ka allkirjastas avalduse. Uuritud tõendid ei kinnita ka seda, et tööandja oleks hagejat 13.05.2009.a tootmisjuhi kabinetis viinud eksimusse, petnud teda, esitanud hagejale valeinfot töölepingu lõpetamise asjaolude kohta või varjanud asjaolusid, samuti muul viisil kallutanud hagejat töölepingu lõpetamise tahteavaldust tegema (avaldust allkirjastama) (tl 20-23,61,133,134,136,139). 3

§ 72

lg 1 paneb töötajale (tööandjale) kohustuse väljendada oma soov töölepingu lõpetamiseks kirjalikult ja tingimusteta, st selgelt ja üheselt mõistetavalt. Kui selline tingimusteta soov töölepingu lõpetamiseks on vormikohase teatise esitamisega teisele lepingupoolele juba avaldatud, siis saab

§ 72lg 2 alusel sellest loobuda üksnes teise poole nõusolekul.

Seega – pärast seda, kui hageja oli kostjale esitanud vormikohase tahteavalduse töösuhte lõpetamiseks, oli kostjal küll õigus, aga mitte kohustus nõustuda hageja loobumisega sellest avaldusest. Antud juhul ei nõustunud kostja hageja loobumisega töölepingu lõpetamise avaldusest. Sellises olukorras kuuluski hageja tööleping

§ 79

alusel lõpetamisele hageja avalduses märgitud ja kostja poolt aktsepteeritud kuupäeval, st 31.05.2009.a.

1. Hageja oli seisukohal, et kostja juures oli tekkinud koondamissituatsioon ning koondamishüvitiste mittemaksmiseks püüdis kostja teha kõik, et hageja lahkuks omal soovil. 8.
2. Esitatud ja uuritud tõendid ei kinnita hageja väidet koondamissituatsiooni esinemise kohta 13.05.2009.a. Asjaolu, et hagejaga vestluse käigus kasutati muuhulgas ka sõna „koondamine“, ei kinnita iseenesest hageja väidet koondamissituatsiooni esinemise kohta. Ka kostja ei eitanud, et tema esindajad kasutasid vestluse käigus sõna „koondamine“, kuid seda mitte hageja poolt väidetud kontekstis. Olukorras, kus kostja ei tunnistanud hageja väidet koondamissituatsiooni esinemisest, lasus hagejal kohustus oma väidet tõendada. Samas märgib kohus, et isegi oletatava koondamissituatsiooni esinemise korral ei olnuks tööandjal iseenesest keelatud teha töötajale ettepanekut töölepingu lõpetamiseks mõnel muul alusel kui koondamise tõttu. Sellise ettepaneku tegemine ei ole õigusvastane. Töötaja valida on, kas ta võtab tehtud ettepaneku vastu või mitte. Samuti on töötajal töölepingu seaduse mõttest tulenevalt igal ajal ja olukorras, sealhulgas ka koondamissituatsioonis, õigus lõpetada töösuhe nn „omal algatusel“, st avaldada ise tahet tööleping lõpetada. Kui töötaja koondamissituatsioonis esitab tahteavalduse sooviga lõpetada tööleping, siis on see tema õigus. See aga ei anna töötajale hiljem alust väita, et töölepingu lõpetamine

§ 79alusel oli ebaõige, kuna esines koondamissituatsioon.

9. Kohus saab aru, et hageja oleks soovinud töölepingu lõpetamisel saada kostjalt rahalist hüvitist. Sellest annab tunnistust ka hageja kohtuistungil avaldatu „Kui nad oleks mulle ühe kuu palgagi andnud. Aga nad ei andnud midagi“ (tl 104). Hageja selline soov on inimlikult mõistetav, kuid õiguslikult põhjendamatu. Uuritud tõendid ei kinnita, et kostja oleks hagejale lubanud maksta rahalist hüvitist

§ 79alusel töölepingu lõpetamise korral.

Seaduse mõttest aga ei tulenenud tööandjale kohustust maksta töötajale hüvitist juhul, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel. Kohus nõustub siinkohal töövaidluskomisjoni ja kostja seisukohtadega, et hageja täisealise, teovõimelise isiku ning pika tööstaažiga töötajana sai ja pidi aru saama töötaja algatusel töölepingu lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, st asjaolust, et töötaja algatusel töölepingu lõpetamise korral rahalise hüvitist ei maksta. Kõike eeltuvastatut arvestades leiab kohus, et hageja hagi ei ole põhjendatud ning puudub alus hagi rahuldada. Hageja hagi tuleb jätta rahuldamata. 10. Kuna hagi jäi rahuldamata, st otsus tehti hageja kahjuks, peab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kandma hagimenetluse kulud hageja. Samas arvestades, et kostja on tootmisega tegelev ja tulu saav äriühing, hageja aga füüsiline isik, kellel pärast kostjaga töösuhte lõpetamist puudub palgana saadav sissetulek, oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane panna kõik hagimenetluse kulud, sealhulgas vastaspoole kulud, hageja kanda. Eeltoodut arvestades ja TsMS 162 lg 4 kohaselt leiab kohus, et õige ja õiglane on, kui kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Sirje Lahesoo Kohtunik Kohtuotsus jõustus 12.07.2011.a. TL Ringkonnakohtu 07.06.2011.a. kohtuotsusega 2-09-55278 PMK Paide kohtumaja otsus muutmata, apellatsioonkaebus rahuldamata 4