KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja Pärnu Maakohus Kohtunik Rein Pokk Sekretär Sibille Jüring 17. mai 2010. a kell 16 .00 Pärnu Maakohtu

§ 128lg 2 ning Ts

MS § 434, § 436 lg 1, 2, 3, § 438 lg 1 ja 2, § 439, § 632 lg 1, § 633 lg 7 . Rahuldada OÜ Orientor hagi AS EEK-Trade vastu osaliselt. Välja mõista AS EEK-Trade’lt 45 098,20 (nelikümmend viis tuhat üheksakümmend kaheksa krooni ja 20 senti) krooni OÜ Orientor kasuks Kohtute raamatupidamisel tagastada OÜ Orientor kontole 221011391176 tagatiste kontole tasutud tunnistajatasu 1661 (üks tuhat kuussada kuuskümmend üks) krooni tasutud OÜ Orientor poolt 09.09.2009.a. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue Hageja OÜ Orientor ja kostja AS EEK-Trade sõlmisid 24.04.2007 mööbli müügilepingu nr L31309 (hagiavalduse lisa – edaspidi „lisa“ 1) (edaspidi - leping). Lepingu kohaselt kostja müüs ja hageja ostis köögimööbli. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kostja kohustus mööbli kohale toimetama tarneaadressile (xxxxx mnt xx x-xxx, xxxxxxx) j a paigaldama. Mööbli paigaldustööde käigus puuriti küttetorusse kaks auku, mille tagajärjel küttetoru lekkis (leke avastati 05.09.2007) ja väljajooksnud vee tagajärjel said kahjustada korterid 171, 159 ja

1. Paigaldustöid teostas kostja töötaja või alltöövõtja. Hagejale kuulub korter xxx (vt lisa 2), milles sai kahjustada põrand. Põranda remondiks esitas kalkulatsiooni Reinbow Ehitus OÜ, põranda remondi käibemaksuta maksumus on kokku 94 150 krooni (vt lisa 3), milline summa on käsitletav kahjuna, kuna see tuleb hagejal vältimatult kanda taastamaks endine olukord korteri xxx omanik (vt lisa 4) A.S. esitas hagejale nõudekirja (vt lisa 5), milles nõudis hagejalt lekke tõttu tekkinud kahju hüvitamist summas 45 092,20 krooni. Hageja nõudis A.S. välja kahju tõendavad dokumendid (lisad 6 - 15) ja jõudis järeldusele, et kahju on tõendatud. Vältimaks võimalikke kohtukulusid, hageja hüvitas A.S. kahju vabatahtlikult 02.04.2008 (vt lisa 16). Seoses sellega ja arvestades ka makse teostamiseks pangale makstud teenustasu 6 krooni (vt lisa 16), tekkis hagejal kahju 45 098,20 krooni. Seoses hageja korteril 171 tekkinud kahjuga ja hageja poolt korteri 159 omanikule hüvitatud kahjuga tekkis hagejal otsest kahju kokku 139 248,20 krooni. Hageja esitas kostjale 19.09.2008 kahju nõude (lisa 17), milles nõudis kostjalt 139 248,20 krooni tasumist ning hoiatas, et vabatahtliku mittetasumise korral pöördub hageja kohtusse ning nõuab ka kahju, mis tekib seoses sellega, et hageja ei saa korterit kasutada (nt saamata jäänud üüritulu). 13.10.2008 saatis kostja esindaja Ants Nõmmik e-posti teel hagejale 10.10.2008 kuupäeva kandva vastuse (lisa 18), milles teatas, et kostja ei saa kahju nõuet aktsepteerida. Mingeid asjakohaseid ega põhjendatud vastuväiteid nimetatud vastuses ei sisaldu. Kuna kostja keeldus 19.09.2008 kahju nõuet täitmast, siis saatis hageja kostjale 19.11.2008 täiendava kahju nõude (lisa 19), nõudes saamata jäänud tulu summas 172 500 krooni hüvitamist. Viimatinimetatud nõudele kostja ei vastanud. Lepingu punkti 2.2 kohaselt pidi kostja teatama hagejale valmidusest mööbel üle anda pärast paigaldust ja paigaldusel tekkinud prahi koristamist. Lepingu punkti 2.3 kohaselt oli mööbli üleandmise tähtaeg 12 nädalat arvates 50% ettemaksu laekumisest kostja arvele. Ettemaks laekus kostja arvele 27.04.2007 (lisa 20), seega oleks kostja pidanud mööbli hagejale üle andma 20.07.
2. Tegelikult teatas kostja, et mööbel on paigaldatud, alles 16.07.2008 kirjaga "Tellimuse L31309 täitmine" (lisa 21). Kostja viivitas mööbli üleandmisega ligemale üks aasta. Kostja poolt mööbli üleandmisega viivitamise ning hageja korteri rikkumise tõttu ei ole võimalik hagejal korterit üürile anda, mille tõttu jääb hagejal saamata üüritulu. Saamata jäänud üüritulu on käsitletav hagejal tekkinud kahjuna. Saamata jäänud üüritulu nõue algab arvates augustist
3. a. (juulis
4. a. oleks köögimööbel pidanud olema vastavalt lepingule paigaldatud ning sel juhul oleks saanud korteri üürile anda) ja lõpeb ajal, mil kostja hüvitab otsese kahju (pärast seda on võimalik korteri remont ja üürileandmine). Saamata jäänud üüritulu suuruseks on 11 500 krooni kuus (vt lisa 22). 19.11.2008 täiendavas kahju nõudes nõudis hageja üüritulu ajavahemiku august
5. a. kuni oktoober
6. a. eest, kokku 172 500 krooni. Kuna vahepeal on möödunud ka november ja detsember
7. a., siis on saamata üüritulu suurenenud 23 000 krooni võrra. Hagi esitamise ajaks on saamata jäänud üüritulu seega ajavahemiku august
8. a. kuni detsember
9. a. eest, kokku summas 195 500 krooni. Õiguslik põhjendus

§ 8lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VOS § 16 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

§ 101

lg 1 p 3 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 128

lg 2 kohaselt varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.

§ 132

lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

§ 128

lg 4 kohasel saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Kõik kolm õiguslikku eeldust kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks on täidetud; 1) kostja tegu (antud juhul kaks tegu) - kostja poolt mööbli paigaldustööde käigus küttetorusse aukude puurimine ja seeläbi uputuse tekitamine, samuti mööbli paigaldamisega viivitamine; 2) hagejal tekkinud kahju - hageja korteri kahjustamine, hagejal kahju hüvitamise kohustuse tekkimine korteri 159 omaniku ees, saamata jäänud üüritulu seoses hageja korteri üürile andmise võimatusega; 3) põhjuslik seos kahju ja teo vahel - hageja korter kahjustus kostja poolt tekitatud uputuse tõttu, hagejal tekkis kahju hüvitamise kohustus korteri 159 omaniku ees kostja poolt tekitatud uputuse tõttu, hagejal jäi üüritulu saamata nii kostja poolt tekitatud uputuse läbi hageja korteri kahjustamise kui ka kostja poolt mööbli paigaldamisega viivitamise tõttu. Hageja nõue Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist summas 334 748,20 krooni, millest 139 248,20 krooni moodustab otsene kahju ja 195 500 krooni moodustab saamata jäänud tulu. Arvestades eeltoodut, hageja P A L U B : 1. Välja mõista AS-ilt EEK Trade 334 748,20 krooni (kolmsada kolmkümmend neli tuhat seitsesada nelikümmend kaheksa krooni ja kakskümmend senti) OÜ Orientor kasuks. 2. Menetluskulud panna kostja kanda. Kostja arvamus . Kostja on seisukohal, et paigaldustööde käigus ei puuritud küttetorudesse auke. Mööbli müügilepingu Nr. L31309 p 2.2 sätestab, et kui müüja on kaubad nõuetekohaselt paigaldanud, vaatavad pooled Kaubad kohapeal üle ja vormistavad üleandmise-vastuvõtmise akti Mööbli üleandmis-vastuvõtmisakt tellimusele L31309 on allkirjastatud 30.06.2007(allkirjad V. ja S.) ning seal on ära märgitud, et pooled: ei oma pretensioone paigaldusele. Märkuste ja soovituste lahter on tühi, mis näitab, et hageja jäi paigaldustöödega rahule ja paigaldustööde käigus ei tekkinud ühtki ebameeldivat intsidenti.

§ 138

lg 2 sätestab, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et pole kahju tekitamises süüdi. Rohkem kui kaks kuud hiljem tekib korteri remondi käigus (vt AKT 06.09.2007) küttetoru leke. Hageja väide nagu oleks kostja oma süüd tunnistanud mööblidetailide väljavahetamisega on tõendamata ja seetõttu ka äärmiselt pahatahtlik. Hageja soovis köögimööbli detailide väljavahetamist ja kostja tegi seda lähtudes ärieetikast, inimlikkusest ning vastutulekust kliendile. Kirjavahetusest hagejaga on näha, et hageja räägib seal mööblidetailide väljavahetamisest, mõningasest veekahjustusest ning köögimööbli lõplikust paigaldamisest, mitte sõnagi aga sellest, et veekahjustus oli kostja poolt tekitatud. Hea usu ja mõislikkuse põhimõttest lähtudes oleks hageja pidanud kasutusele võtma meetmed kahju vähendamiseks ja koheselt teavitama ka väidetavat kahju tekitajat.

§ 6

lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt.

§ 7

lg 1 loeb mõistlikuks aega, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. AKT-is, mis on koostud 06.09. 2007 ning allkirjastatud K.S. ning K.P. poolt, on kirjas, et korteris xxx puuriti auk küttetorusse remondi käigus. Teatavasti on mööbli paigaldustööd ja korteri remont niivõrd erinevad tegevused, et neid ei saa lugeda identseteks tegevusteks. Kostja paigaldas hageja korterisse mööblit, kuid ei ole seal kunagi teostanud remonti. Seega on alusetu ka hageja nõue kostjalt remondi käigus tekitatud kahju eest kahju hüvitamiseks

§ 127

p 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Alusetu on ka hageja saamata jäänud üüritulu nõue. Hageja tõlgendab Mööbli müügilepingut L31309 valikuliselt. Müügilepingu punkt 1.3.

1. järgi pidi Ostja maksma 30% lepingu sõlmimisel. 27.04.2007 on hageja tasunud kostjale põhisummast, s.o. 92 812 kroonist 27 843.60 krooni (30% lepingu sõlmimisel)) ning alles 22.
2. 2007 on tasutud täiendav 35 745 .23 krooni, mis katab p 2.3 nõutud 50%. Mööbli üleandmisvastuvõtmisakt on koostatud
5. Lepingu järgi oli paigaldustöödeks aega 12 nädalat pärast 50% ettemaksu laekumist (Müügilepingu L31309 p. 2.3) Seega on kostja oma kohustuse kohaselt täitnud ja hageja nõue saamatajäänud tulu suhtes on selgelt pahatahtlik ja eksitav.
7. 2008 (peaaegu aasta pärast üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamist) on hagejal kostjale põhilepingu järgi tasumata veel 29 223.17 krooni pluss lisatellimuse L31309L 29.
8. 2007 järgi täiendavalt 10 000.-krooni. Kostja soovib kohtuistungil tunnistajana üle kuulata P.V., elukoht xxxxxxxxx xx xxx xxxxxxxxx, isiku, kes vahetult Hageja korterisse mööbli paigaldas. Kostja on seisukohal, et nimetatud tunnistaja ütlused on käesolevas tsiviilvaidluses tõe tuvastamiseks olulised. Ka on kostja seisukohal, et hagejalt tuleb välja nõuda korteri vee- ja küttetorude ning elektriinstallatsiooni plaanid, millest selgub, kus asetsevad korteris torud, kaablid jmt., sest kostja esindajal nende kättesaamine ei ole Õnnestunud, Alles peale nende plaanide võrdlemist faktilise olukorraga on võimalik välja selgitada teoreetilinegi võimalus, et kostja on mööbli paigalduse käigus Hagejale kahju tekitanud. Kolmanda isiku arvamus Paigaldasin köögimööblit aadressil xxxxx mnt xx x-xxx. Paigaldus sujus igati normaalselt. Töö teostamise käigus ei olnud mingeid komplikatsioone. Kliendile sai üleantud igati korralik köök. Vastuvõtmisaktile sain allkirja-ilma märkusteta. Seda tõestavad tehtud pildid pärast paigalduse lõppu. Kohtu õiguslik põhjendus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud leping ja kostja köögimööbli tarnis ja paigaldas. Vaieldamatult on kohtu poolt tuvastatud, et hagejal kahju tekkis. Otseseks ja ümberlükkamatuks tõendiks on foto tl.
9. kus on näha mööbli kinnituseks lakke puuritud kuus auku, millest kaks on sattunud küttetorru. Kas küttetorud, kuhu puurides satuti, olid paigaldatud vastavalt kehtestatud normidele ja korrale ning heale ehitustavale kohtul olemasolevate tõenditega kindlaks teha ei õnnestunud, kuigi ehitusharidusega hageja seaduslik esindaja kohtuistungil möönas, et tavaliselt ei oleks torud pidanud asuma selles kohas. Puurija, kolmas isik, väitis kohtuistungil, et puuris 3cm sügavusele lakke. Sellest tulenevalt on kostja vastuväited paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus teiste kogutud tõenditega. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus eeltoodust tulenevalt leiab, et väljamõistmisele kuulub hageja poolt tõendatud otsene kahju. Antud kohtu järeldus tuleneb

§ 128lg 2 mõttest koosmõjus Ts

MS § 230 lg 1.. Vaieldamatult on kohtu poolt tuvastatud, et hageja tasus kolmandale isikule seoses tekkinud kahjuga 45 098,20 krooni. Antud asjaolu on tõendatud vastava maksekorraldusega, millega hageja kandis kolmandale isikule viidatud summa üle. Nimetaud summa tuleb kostjalt välja mõista tuvastatud asjaolude ja

§ 128lg 1 ja § 132 alusel.

Hageja poolt on tõendamata põranda remondiga saadud kahju summas 94 150 krooni. Oma kahju suurust tõendab hageja remondifirma hinnapakkumisega. Tegelikult sellist kahju hageja tema poolt esitatud tõendite kohaselt pole kandnud. Sellest tulenevalt võib põranda remont minna maksma rohkem või vähem olenevalt töö tegijast ja materjalidest. Seega nimetatud nõuet ei saa rahuldada pole teda kahju tegelik ulatus. Hageja poolt on tõendamata saamata jäänud üüritulu summas 195 000 krooni. Antud väite kohta pole hageja esitanud kohtule mingeid tõendeid. Esitatud kinnisvaraettevõtte hinnang tõendab, milline oleks võinud olla üürihind, see ei tõenda tegeliku kahju ulatust ega saamata jäänud tulu suurust.. Pole viidet konkreetsele üürnikule, üürilepingule või selle projekti või muule sellisele mis iseloomustaks hageja tegelikku tahet.. Pole välistatud, et hageja (täpsemalt tema seaduslik esindaja) soovis eluruumi, kus kahju tekkis, ise kasutada ja üldsegi mitte eluruumi välja üürida. Eeltoodut iseloomustab veel asjaolu, et tunnistaja K.S., kes on xxxxx huvikeskuse treener ja hageja seadusliku esindaja abiaasa, tegeles isiklikult köögimööbli paigaldamisega (tl. 164). Kohtupraktika. Riigikohtu otsuses (3-2-1-121-08) on selgitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahelise põhjusliku seose tuvastamise nõudeid. Lisaks analüüsib riigikohus selles lahendis võlaõigusseaduse §-i 132, mis reguleerib kahju hüvitamist asja kahjustamise korral. Antud sätte mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Hageja pole oma kulutusi ja saamata jäänud tulu tõendanud, välja arvatud kolmandale isikule makstu osas. Riknenud mööbli kostja asendas ja paigaldas. Muu kahju suuruse kohta on kohus andnud oma hinnangu käesolevas kohtuotsuses. Rein Pokk Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2011 kohtuotsuse resolutiivosa: RESOLUTSIOON 1. Pärnu Maakohtu 17.05.2010 otsus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. 2. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendustega. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Menetluskulude jaotus Jätta esimese astme ja apellatsiooniastme menetluskuludest 87% OÜ Orientor ja 13% AS EEK-Trade kanda. 6