1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-10-26778 Otsuse tegemise aeg ja koht 03.mai 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi KÜ Toome 12 hagi E. O

§ 5lg.1) ning kostja on kätte saanud hageja poolt esitatud arved (tl 38-60).

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kuni 01.03.2007 kuulus kostjale samas korterelamus korter nr

2. Kostja esitas nõude aegumise vastuväite ning leiab, et hageja ei ole tõendanud millise teenuse eest ja millisel alusel hageja võlgnevuse tasumist nõuab. Samuti leiab kostja, et hageja on arvestanud viiviselt viivist. 7.

§ 2

lg.1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

§ 15

¹ lg.1 kohaselt on korteriühistu majandamiskuludeks need korteriühistu vajalikud kulud ja eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sh energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriühistu põhikirjas p.4.2.6 võttis kostja endale kohustuse tasuda regulaarselt üks kord kuus , hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate 3 kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (p-d 4.2.6.1-4.2.6.14).

1. Aegumise kohaldamise nõue. Hageja esindaja selgituste kohaselt on võlgnevus arvestatud alates jaanuarist
2. Kuna kostja tasus varasemal perioodil esitatud arvete eest nõutust vähem, siis kustutas korteriühistu kostjalt laekunud maksetega kostja varasemaid võlgnevusi sealhulgas ka viivisevõlgnevust. Kostja maksetel ei olnud määratud mille eest ta maksta soovib. Kostja esitas hagejale 05.03.2007 avalduse (tl 95-96), milles kinnitas, et võttis endale vastutuse J.R. müüdud korteril olnud võlgade osas kuni 01.03.2007 ja palus nimetatud võlad liita korteri nr 39 jooksvatele arvetele. Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja esitanud majandamiskulude perioodil 01.01.2007 kuni 30.10.2010 eest jooksvaid arveid kogusummas 22 636,38 krooni ja kostja on samal perioodil tasunud arveid kogusummas 22 640,90 krooni ehk 4,50 krooni enam. Samas on nimetatud perioodil kõigil arvetel ära näidatud ka kostja varasem võlgnevus, mis oli detsember 2006 seisuga 736,74 krooni (tl 38) ning viivis 8,33 krooni. Vaidlust ei ole selles, et kostja oli kuni 01.03.2007 ka korteri nr 41 omanik. 05.03.2007 on kostja esitanud hagejale avalduse, milles kinnitab, et võttis endale vastutuse korteril nr 41 kuni 01.03.2007 olnud võlgade osas, paludes raamatupidajal selgitada nimetatud võlga järgmisel arvel. Korteri nr 41 majandamiskulude arvestuse lehelt (tl 92-94) nähtub, et kostja võlgnevus märts 2007 seisuga oli 1438,57 krooni (tl 94). Võrreldes kostjale märtsis ja aprillis 2007 esitatud arveid, nähtub, et hageja on kostja avalduse rahuldanud ja lisanud märtsis 2007 korteril olnud võlgnevusele 757,01 krooni korteri nr 41 võlgnevuse koos viivisega. VÕS § 88 lg.6 kohaselt kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks: 1) esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus; 2) teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus jne. VÕS § 88 lg.8 kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal oli õigus tulenevalt kostja 05.03.2007 kirjast ja VÕS §-st 880 lg.6 ja 8 arvestada kostjalt laekunud maksete puhul täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja puhul on tegemist mittetulundusühinguga, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (

§ 2lg.1).

Mittetulundusühinguna ei saa korteriühistu lubada endale osutatud teenuste eest tasumise viivitust. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et ta on majandamiskulude eest esitatud arvete tasumisel määranud millise kohustuse ta on täitnud (VÕS § 88 lg.6), arvestas hageja põhjendatult laekunud maksed kostja varasemate võlgnevuste katteks. Kohus nõustub hagejaga, et hageja nõue ei ole aegunud ja 31.12.2009 seisuga kostjal olnud võlgnevus summas 5016,18 krooni ei muutunud sissenõutavaks enne 01.01.2006 (tl 24).

1. Hagi asjaolude tõendatus Maakohus on seisukohal, et kostjale esitatud arvetes (tl 38-60) on hageja piisava põhjalikkusega selgitanud majandamiskulusid. Majandamiskulude arvestuse alused on sätestatud korteriühistus põhikirjas p-des 4.2.6.1 kuni 4.2.6.
2. Viivise arvestuse alus on 4 märgitud põhikirja p-s 4.2.
3. Teenuste osutamine ja teenuste eest tasumine on tõendatud kohtule esitatud tõenditega (tl122-154). Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta ei ole saanud hagiavalduses ja kostjale esitatud arvetele märgitud teenuseid. Lähtudes sellest, et hageja on arvestanud kostja laekumised varasemate võlgnevuste sh viivise katteks, ei nõustu kohus kostja vastuväitega, et hageja on arvestanud viiviselt viivist
4. Maakohus on seisukohal, et hagi on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5. Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist. Hageja on arvestanud 25.10.2010 seisuga viivisena 506,59 krooni ehk 32,38€. Alates 26.10.2010 kuni 03.05.2011 on 189 päeva ja viiviseks (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) on 502,55 krooni ehk 32,12€. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivisena 64,50€.
6. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja E. O. kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud