Obsah (4)

§ 187§ 436§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 16.juuni 2011, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-11-20310 Tsiviilasi Ee

§ 187lg 6 ja 442 lg 6) Asjaolud ja hageja nõue.

02.05.2011 esitas Eesti Haigekassa Viru Maakohtule hagi kostja K J`i vastu kahju hüvitamiseks summas 876,16 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 11.05.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja K J`i suhtes lõpetatud kriminaalasja nr 10240105415 menetlus avaliku menetlushuvi puudumisel. Kriminaalajas tuvastati, et 10.10.2010 kella 02:30 paiku Narvas, aadressil Mõisa 8 asuva kaupluse Maxima lähistel lõi K J A F rusikaga näkku ning kui viimane saadud löögist maha kukkus, lõi talle jalaga vastu pead, põhjustades füüsilist valu, huule põrutuse ja hematooni paremas oimupiirkonnas. Vägivallateo tõttu pöördus A F arstiabi saamiseks SA Narva Haigla poole. A F oli 10.10.2010 tervishoiuasutusse pöördumise ajal ravikindlustatud isik Ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 5 lg 2 p 2 järgi. SA Narva Haigla on haigekassa lepingupartner, kellega on sõlmitud ravi rahastamise leping. Seoses kannatanu tervisekahjustustega esitas tervishoiuteenuse osutaja SA Narva Haigla 10.10.2010 arve summas 71,01 euro (1110,14 krooni), 10.10.2010 arve summas 11,29 euro (176,72 krooni) ja 13.10.2010 arve summas 469,95 euro (7353,05 krooni). Arved on haigekassa poolt tasutud kokku summas 876,16 euro (13 708,90 krooni). Haigekassal on kostja vastu tagasinõudeõigus. A F`le on väljastatud töövõimetusleht nr 15014214, mille alusel on haigekassa määranud ja maksnud ajutise töövõimetuse hüvitist summas 5069 krooni. Kostjale on esitatud 13.12.2010 nõudeavaldus nr 288, millele kostja ei regeerinud. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lg 1, 2, Ravikindlustusseaduse § 25 lg 1, 26 lg
2. Hagi tõendamiseks on lisatud kirjalikud tõendid – ärakiri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 4-5), teenuse arved (tl 8-10), A F`i töövõimetuslehed (tl 11-12) nõudeavaldus kostjale (tl 13). Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta. Tema vastuse kohaselt ei olnud tema konflikti algataja ning oli hädakaitseseisundis. Kostja leiab, et A F oli ravil Narva haigla terapeutilises osakonnas, mis ei olnud tema süüteo toimepanemisega seotud. Maakohtu otsuse põhjendused.

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb täielikult rahuldada. 2 Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 6 lg 1 ja 2 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel on õigus saada vältimatut abi. Tervishoiutöötaja on kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. Ravikindlustuse seaduse ( RaKS ) § 3 lg 1 kohaselt on ravikindlustuse kindlustusandja Eesti Haigekassa (edaspidi haigekassa). RaKS 26 lg 1 kohaselt on haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Eesti Haigekassal on seega tagasinõudeõigus kostja K J`i vastu, kes põhjustades kannatanule A F`le tervisekahjustuse, pidi arstiabi saamiseks pöörduma SA Narva Haigla poole. Eesti Haigekassa on tasunud SA-le Narva Haigla viimase poolt A F`i tervishoiuteenuse osutamisega kantud tervishoiuteenuse kulud. Kohus ei arvesta kostja vastuväitega, et ta ei olnud konflikti algataja, kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on kirjeldatud kostja tegevust, mis on otseses põhjuslikus seoses kannatanule tekitatud vigastustega. Nende vigasuste ravimisega seoses on tekkinud ka tervishoiuteenuse kulud. Kostja ei ole kulusid hüvitanud, mistõttu kuulub temalt hageja kasuks väljamõistmisele 876,16 eurot (13 708,90 krooni). Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus juhindus

§ 173, 174, 442, 630-632 nõudeist.

Kristel Vedro Kohtunik 3