) § 201 lg 2 asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi esitamise ajal kehtinud
lg 2 kohaselt on vanema kohustus oma last üleval pidada, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. 2
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on täisealiseks saanud lapsel
Lähtuvalt alates 01.07.2010 kehtiva
lg 2 ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lähtuvalt kuni 01.07.2010 kehtinud
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool (½ ) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2009.a. on kuupalga alammäär 4350 krooni, millest ½ on 2175 krooni). Sama põhimõte on sätestatud ka alates 01.07.2010 kehtiva
lg 1.
lg 2 kohaselt määratakse igakuine elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuni 01.07.2010 kehtinud
lg 4 ja kehtiva sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus ning kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel. Täisealisest lapsest elatise nõudja ei pea selles osas oma vajadusi eraldi tõendama. Hageja nõuab elatist üle alammäära, s.o summas 3 500 krooni. Kostja tunnistab hagi osaliselt igakuise elatusraha summas 1100 krooni, kuna tema ülalpidamisel on kaks alaealist last ning tema sissetulekust ei piisa hagejale elatise maksmiseks. Maksu- Tolliameti tõendi (tl 25) kohaselt on nende andmetel A. S. saanud tulu ajavahemikul 01.10.2009 – 30.09.2010 AS Remeksi Keskus 137 580 krooni, s.o. kuus keskmiselt 11 465 krooni. Kostjal on peale hageja lastena veel 11.01.1995 sündinud poeg Aleksandr S. ja 07.07.2003 sündinud tütar Julia S. (tl 15, 16). Kostja nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Hageja poolt esitatud tema igakuuliste kulude arvestuse (tl 36) kohaselt kulub tema vajaduste rahuldamiseks kuus keskmiselt 12 529 krooni, sh toitumine 3000 krooni; kulud kommunaalteenustele (küte, vesi, elektrienergia, gaas) 1000 krooni; telefon 300 krooni, internet 200 krooni; riided 1300 krooni; jalanõud 1000 krooni; pesu (ihupesu, voodipesu) 500 krooni; ravimid, sh vitamiinid 800 krooni; koolitarbed 450 krooni; pesuvahendid 150 krooni; spordiriietus 240 krooni; taskuraha 1500 krooni; toa sanitaarremont 300 krooni (3600 : 12); arvuti 875 krooni ( 10500 : 12); mööbel (diivan, arvutilaud, tugitool) 739 krooni (8870 : 12); hambaarsti kulud 50 krooni; transpordikulud (kuupilet) 125 krooni. Hageja on tehtavate kulutuste tõendamiseks esitanud tõendid (tl 37-38, 40-41, 43,45, 4953,57,60, 63-66), mille kohaselt on: ta ostnud aprillis 2010 kõnekaardi maksumusega 125 krooni ja tasunud novembris 25 krooni laadimiskaardi eest; hageja osa kommunaalkuludest kuus keskmiselt 664,80 krooni (1329,61: 2); tasunud ravimite eest aprillist kuni novembrini 2010 kuus keskmiselt 142 krooni (73,50 + 166+270+88,40+248+89,40+202,70=1138 : 8); tasunud riiete eest ajavahemikus aprill kuni oktoober 2010 kuus keskmiselt 885,95 krooni (131,30+20,90+113+590+1226+1649+108+386+190+99+99+99+212,50+70+190+279+403+18 0+156=6201,70:7); tasunud jalatsite eest aprillis 2010 898 krooni ning augustis 2010 443,83 krooni. Samuti on hageja esitanud tõendeid koolitarvete, voodipesu, kosmeetika ja majapidamisesemete ostmise kohta. Osadest hageja poolt esitatud kaardimakse kviitungitest (tl 46, 51-53, 56, 59, 60-62, 64, 66) ei ole võimalik tuvastada, mille eest konkreetselt makseid teostatud on. Samuti on hageja poolt esitatud tõendeid ostude (potikomplekt, teeküünlad, teflan, 3
lgs 4 (kehtiva
lg1) sätestatud alammäära
61 lg 5 (kehtiva
lg 2) alusel.
lõikes nimetatud suuruse (s.o alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast), kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
lg 5 eesmärgiks on tagada, et
lg 4 rakendamisega ei satuks elatist maksva vanema teise isikuga ühised lapsed (teised lapsed) halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele ta elatist maksab või kellele elatis välja mõistetakse. Lapsele elatise väljamõistmine on
lg 2 järgi suunatud lapse vajaduste rahuldamisele.
lg 5 rakendamine on põhjendamatu, kui teise lapse vajaduste rahuldamine ei satu ohtu, kui vanem maksab elatist täisealiselt lapsele. Seega peab kostja esmase eeldusena tõendama, et tema ja teiste laste teine vanem ei suuda olukorras, kus kostja maksab hagejale elatist, rahuldada teiste laste vajadusi. Vastavalt
Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, lähtudes kostja varalisest seisundist ning hageja vajadusest, leiab põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks elatise viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2700 krooni alates 12.04.2010.a kuni hageja õpingute lõpetamiseni IdaVirumaa Kutsehariduskeskuses väljamõistmise. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, et kostja kaks alaealist last jääksid elatise väljamõistmisel hagejale varaliselt vähem kindlustatuks. Kuna hageja on vaatamata sellele, et ta pole ajavahemikus 04.10.2010 kuni 03.11.2010 kooli õppetööle ilmunud, siiani Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilaste nimekirjas, leiab kohus , et selle ajavahemiku elatise maksmise ajast mahaarvamine ei ole põhjendatud (tl 35,73). Samuti puuduvad kohtul tõendid selle kohta, et hageja oleks septembris 2010 saanud õppepraktika ajal tasu. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.