ÜS § 138 kohus OTSUSTAS. Rahuldada hagi osaliselt. Mõista välja OÜ Malts ei Kasva /endine ärinimi Sageri Trans OÜ/ reg. kood 11364165 ja Riivo Saart isikukood xxxxxxxxxxx solidaarselt põhivõlgnevus summas 11`687,09 krooni ja AS Olerex reg. kood 10136870 kasuks. Jätta rahuldamata hagi TsMS §-st 367 tulenev viivise nõuses, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks Tsiviilasi nr 2-10-2383 muutunud, so 0,3% päevas tasumata summalt iga viivitatud päeva eest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Välja mõista kostjatelt solidaarselt menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 3000 krooni hageja kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hageja nõue ja arvamus kostja poolt hagile esitatud vastuväidetale. AS Olerex (Müüja) ja OÜ Sageri Trans (Ostja) sõlmisid 20. juunil 2007.a müügilepingu nr 9049 (edaspidi nimetatud Leping) (vt hagiavalduse Lisa 1). Lepingu p 2.1 kohaselt on Lepingu objektiks Müüja poolt Ostjale müüdavad kütused, muud kaubad ja teenused (edaspidi nimetatud Kaup), mis väljastatakse Ostjale tanklast AS Olerex krediitkaartide alusel. Lepingu p 2.3 kohaselt Ostja tasub Kauba eest arvel esitatud maksetähtajaks pangaülekandega Müüja poolt näidatud arveldusarvele. Lepingu punkt 2.8. kohaselt arve mittesaamine ei vabasta Ostjat maksetingimustest kinnipidamise kohustustest. Seega on Hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud ostu-müügileping.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügilepingu puhul on müüja kohustuseks asi ja selle omand üle anda, ostja kohustuseks on asi vastu võtta ja tasuda selle eest rahas. Käesoleval juhul on Hageja (Müüja) omapoolsed kohustused täitnud st on andnud Kostjale 1 (Ostja) vastavalt põhiarves nr 505-10135165 nähtuvalt 21.06.2009.a suvist väävlivaba diiselkütust ja bensiini AS Olerex Betooni kiirtanklast ja Pärnu tanklast. Kostjad ei ole omapoolset kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hageja ja Kostja 1 sõlmisid 14.08.2009.a võlatunnistuse, milles Kostja 1 võtab hagiavalduses näidatud võlgnevuse aluseks oleva põhiarve nr 505-10135165 ja viivisarve nr 500-10008708 õigeks ja tunnistab täielikult nõuet ning kohustub võlgnevuse tasuma maksegraafiku alusel, millest kinni ei peetud (vt hagiavalduse Lisa 4). Hageja saatis Kostjatele meeldetuletuskirjad 26.10.2009.a, kuid võlgnevus on käesoleva ajani likvideerimata (vt hagiavalduse Lisa 3). Kuni hagiavalduse vastuse esitamiseni pole Kostjad varasemalt esitanud Hagejale vastuväiteid arvete, saldoteatise saamisel ja nõude suuruse, arvestuse ja kohustuste täitmise järjekoha osas, siis ei ole Hageja hinnangul Kostjate vastuväited kohtumenetluses põhjendatud. 2
sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule.
lg 1 p 1, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
lg 1 p 6 sätestab, et võlgniku kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja ja Kostja 1 on viivise nõudeõiguses kokku leppinud müügilepingu p-is 2.5, mille kohaselt Lepingu punktis 2.2 nimetatud arve(te) tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda Ostjalt viivist 0,3 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest võlgnevuse tekkimise päevast arvates. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse kustutamise päeval. Lepingu punkt 2.6 kohaselt Lepingu alusel tasumisele kuuluvatest summadest loetakse esimeses järjekorras tasutuks viivised, seejärel võlgnevuse põhisumma alates varasemast võlgnevusest. Kirjeldatud tasumise järjekord kehtib sõltumata Ostja ühepoolsest tahtest.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 8 kohaselt, kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Sama paragrahvi 9. lõike järgi ei või võlgnik võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda. Seega võib võlgnik muuta täitmise järjekorda üksnes võlausaldaja nõusolekul. Hageja ja Kostja 1 olid kohustuse täitmise järjekorras müügilepingu punktis 2.6 kohaselt kokku leppinud, mistõttu tuleb lugeda esimeses järjekorras tasutuks viivis ja teises järjekorras põhivõlg. Hageja ja Kostja 1 vahel kokkulepitud müügilepingu p 2.6 tugineb
lg 8, mis käsitleb kohustuste täitmise järjekorda, mitte
Hageja märgib, et Kostjatel ei ole mingil moel takistatud kasutada õiguskaitsevahendit
Sellekohased Kostja vastuväited ei anna alust tugineda müügilepingu p 2.6 tühisusele. Väidetav hea usu põhimõtte rikkumine ei mõjuta kohustuse täitmise nõudmist ja Kostjal ei ole alust keelduda võla tagasimaksmisest. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest ja õiguslikust regulatsioonist on Hageja seisukohal, et vaidlusalune müügilepingu p 2.6 vastab kehtivale seadusandlusele, ei ole tühine ega vastuolus heade kommetega. Kostja vastuse punktis 3.10 viidatud kohustuse täitmise korra muutmine ei ole õiguspärane ja seesugune käsitlus tuleb jätta rahuldamata. OÜ Sageri Trans lepingujärgset kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, meeldetuletuskirjadele ei reageerinud. 12. jaanuaril 2010.a esitas Hageja Kostjate vastu hagivalduse põhivõlgnevuse summas 11`687,09 krooni ja TsMS § 367 tuleneva viivise nõudes. OÜ`l Sageri Trans on tasumata osaliselt põhiarve nr 505-10135165 summas 18` 239,32 krooni, maksetähtajaga 22.07.2009.a, millest on tasumata võlgnevus summas 11`687,09 krooni (vt hagiavalduse Lisa 2). Kokku võlgneb OÜ Sageri Trans AS`ile Olerex põhivõlana 11`687,09 krooni. Kostja ei ole põhiarvet tähtaegselt tasunud, seega on Kostja rikkunud müügilepingut. Kostja märgib kohtule esitatud vastuse punktis 3.2, et arve nr 505-10135165 on tema poolt Hagejale täies ulatuses tasutud 27.11.2009.a ja hagiavalduse põhinõudena esitatud nõue 11`687,09 krooni on tasumata viivisarved. 3
Kostjal lasub kohustus tõendada, et viivise suurus on ebamõistlik, mida Kostja ei ole teinud. Muuhulgas tuleb Kostjal tõendada, et Hageja ei ole raha maksmisega kohustuse täitmisega viivitamisest kahju saanud. Kostjad ei ole tõendanud, et viivis on Hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur. Põhiarvest nr 505-10135165 summas 18`239,32 krooni tulenevalt ei ületa varasemalt viivisnõue 11`687,09 krooni (viivisarve nr 50010008708 summas 4649,54 krooni ja viivisarve nr 500-10009100 summas 7037,55 krooni) põhinõuet ning seetõttu viidates käesolevas vastuses toodud põhjendustele on Hageja seisukohal, et viivisemäär ei ole ebamõistlikult suur. Viivise suurus lepiti kokku Hageja ja Kostja 1 vahel sõlmitud müügilepingu punktis 2.5. Kui Lepingupooled lepivad omavahel juba eelnevalt kokku viivise maksmise kohustuses, kuulub kohaldamisele kokkuleppeline viivis (
Kostjad ei täitnud on Lepingujärgset kohustust ja jätsid Hagejale hagiavalduses märgitud arve tähtaegselt tasumata. Seega on Kostjad oma lepingujärgset kohustust rikkunud ja Hagejal on
Riigikohtu lahendi 3-2-1-66-05 kohaselt on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt Lepingupooled vabad Lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus Lepingus kokkulepitava viivisemäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad Pooled Lepingu sõlmimisel ise kokku. Välja kujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa olla viivisekokkulepe vastuolus heade kommetega ja sellest tulenevalt tühine ainuüksi seetõttu, et Lepingus fikseeritud viivise % on Kostja hinnangul ebamõistlikult kõrge. Viivise rakendumine sõltub reeglina Kostjast enesest ja seetõttu ei saa viivisekokkulepe Lepingus kohustusi täitvat Kostjaid kahjustada. Kostja 1 allkirjastas müügilepingu, millega aktsepteeris viivisemäära ning on kinnitanud seda oma maksekäitumisega läbi viivisarvete tasumise. Kostjatel oli müügi –ja käenduslepinguid sõlmides vabadus ja ka kohustus hinnata oma riske ja seejärel otsustada, kas sõlmida leping või mitte. Tulenevalt eeltoodud põhjendustest on Hageja seisukohal, et antud tsiviilasjas pole võimalik Kostjatega asja lahendada kompromissiga. 4
§ -s 6 sätestatud hea usu ja
§ -s 7 mõistlikkuse põhimõttele. Hageja viidatud
lg 8 kohaldub eelkõige nendele lepingulistele suhetele, kus võlausaldaja majandustegevus ja kasumi saamine lähtub rahaliste vahendite andmise eest intressi saamisena. Kuna
lg 1 sätestab majandus- või kutsetegevuses antud laenult laenuintressi tasumise kohustuse, kaitseb seadusandja antud majandus- või kutsetegevuses tegutsevaid ettevõtteid võlgnike pahatahtlikkuse eest ning annab seadusliku garantii. Käesolevas tsiviilasjas ei ole hageja majandustegevuseks laenu andmine vaid müük ning ettevõtte kasum on arvestatud müügihinna sisse.
sätestatud viivitusintress ja
lg 1 sätestatud laenuintress ei ole samased mõisted ning neile rakenduvad erinevad õiguskaitsevahendid. Kostjad rõhutavad, et 20.06.2007.a müügilepingu nr 9049 punktis 2.6. märgitud kohustuse täitmise järjekorra muutmine on hageja, kui tugevama lepingupoole sätestatud kohustuslik tingimus kõrvaldamaks kohustust rikkunud lepingupoole õigust tugineda
lg 8 ja
ning ei ole kooskõlas
Kostjatele jääb täies ulatuses arusaamatuks hageja tõlgendus
Nimetatud paragrahv sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule.
Märgitud õigusnormidest ei selgu kostja tõendamiskoormis hagejale kahju tekkimise või mitte tekkimise kohta. Õige on hageja viide riigikohtu lahendile 3-2-1-66-05, mille kohaselt on lepinguvabaduse põhimõttest lähtuvalt lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima, 5
lg –le 1 kostja Riivo Saart esitab oma vastuväited ja kordab varasemat ning rõhutab, et arve nr 505-10135165 (tl 8) võlgnevus summas 15 239,32 (tl 9 ja 10) on täies ulatuses tasutud 27.11.2009.a (tl 36). Hagiavaldus on esitatud viivisarvete 500-10008708 summas 4 649,54 krooni ja 500-10009100 summas 7 037,55 krooni, kokku 11 687,09 krooni (tl 9, 34, 35) tasumise ja täiendava viivise 0,3% päevas tasumise nõudes. Seega on hageja esitanud kohtusse hagi, kus ta nõuab lisaks viivisarvete tasumisele viivist 0,3% päevas viiviselt, milline nõue on aga vastuolus
lg –6 sätestatud keelule intressi tasumisega viivitamise korral nõuda intressisummalt viivist. Antud keeld on absoluutne nii laenuintressi kui ka viivitusintressi suhtes. Seega hagejal puudub nõudeõigus täiendava viivise nõudes. Võlaõigusseaduse § 6 lg –st 1 tulenevalt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Vastavalt TsÜS § –s 138 sätestatud hea usu põhimõttele tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on teisele isikule kahju tekitamine. Kostja nõustub, et OÜ Malts Ei Kasva (endine Sageri Trans OÜ) on olnud arvete nr 50510133132 ja 505-10135165 (tl 34 pöördel, 35 pöördel), tasumisega viivituses. Kostja nõustub, et tasumata on viivisarved nr 500-10008708 ja 500-10009100, kokku summas 11 687,09 krooni, kuid rõhutab, et põhivõlgniku ja hageja vahel kokku lepitud viivis 0,3% päevas on ebamõistlikult suur ning vastuolus hea usu põhimõttega ning tuleks kostja arvates hageja põhinõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Juhul kui kohus asub seisukohale, et hagejal on märgitud arvete tasumise nõudeõigus olemas, palub kostja, tuginedes
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.