) § 116 lg 2 sätestab, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Perekonnaseaduse § 124 lg 1 kohaselt on 3
järgi hõlmab varahooldus õigust ja kohustust valitseda lapse vara eest, muu hulgas last esindada. Seega on vanemal kohustus oma lapse eest hoolitseda, teda kasvatada ning tema vara eest hoolt kanda. G A ja Y B ütlustest nähtuvalt ei ole E B seda teinud. Ta ei ole oma last kasvatanud, tema järele valvanud ega tema käekäigu eest hoolitsenud. E B ei ela koos oma poja Y B ega anna raha tema ülalpidamiseks. Asjaolu, et E B on töötu, ei vabasta teda lapse eest hoolitsemise kohustusest. Seega on E B jätnud lapse hooletusse (kellegi teise kasvatada) ning oma vanema kohustusi ei täida. Asjaolu, et E B oma lapse eest ei hoolitse, kinnitavad ka Narva linna Sotsiaalabiameti esindaja lastekaitseinspektor Sergei Lahmanov, ühiselamu XXX komandant G L, E B tädi O P ja lapsele määratud esindaja.
lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab lapse hooletussejätmine või vanemate suutmatus täita oma kohustusi ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid. Sama paragrahvi lõike 3 järgi võib kohus lapse heaolu ohustamise korral muuhulgas kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta.
lg 2 järgi võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. E B ei täida oma kohustusi lapse hoolitsemisel ja kastavamisel ega pea last ülal. G A ja Y B ütlustest nähtub, et E B ei täida ega kavatse täita oma kohustusi lapse eest hoolitsemisel ega anda talle ülalpidamist. Avaldaja esindaja, G A, Y B, O P ja lapse esindaja ütluste kohaselt on E B asotsiaalse elulaadiga, kuritarvitab alkoholi. Kohus leiab, et kuivõrd E B ei ole oma kohustusi pikka aja jooksul täitnud, on põhjust eeldada, et mistahes kohtupoolne korraldus hooldusõiguse rakendamiseks ei anna tulemusi. Lapse hooletusse jätmisest tuleneva ohu ärahoidmiseks tuleb võtta E B ära hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes täielikult. Kohus selgitab E B, et talle jääb õigus lapsega suhelda. Kuna Y B ei avaldanud soovi, et E B lapsega suhtlusõigus tuleb piirata, leiab kohus, et ei ole alust vanema suhtlusõigust piirata.
lg 1 kohaselt kohus peatab vanema hooldusõiguse, kui vanem on kestvalt võimetu lapse hooldusõigust teostama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus taastab vanema hooldusõiguse, kui on tuvastatud peatamise aluse äralangemine. Kohus leiab, et kuna S A viibib vanglas ning karistuse kandmise ajal ei saa lapse hooldusõigust teostada, siis tuleb S A hooldusõigus alaealise lapse Y B suhtes peatada kuni peatamise aluste äralangemiseni, s.o. S A vanglast vabastamiseni.
Eestkostjaks võib määrata füüsilise isiku, juriidilise isiku või lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse. Y B eestkostjaks olemiseks on andnud nõusoleku lapse vanaema G A, kelle juures Y B elab. G A eestkostjaks määramisega on nõus ka lapse esindaja advokaat Tiina Mare Hiob, Narva Linnavalitsuse esindaja ning lapse vanemad S A ja E B. Y B on avaldanud soovi, et soovib elada vanaema G A juures ning on nõus, et G A oleks tema eestkostjaks. Kohus leiab, et puudutatud isikute ütluste ning esitatud arvamustega on tõendatud, et G A on senini korraldanud Y B igapäevaelu. Kohus arvestab eestkostja valikul G A isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema soovi saada lapse eestkostjaks. Kohus leiab, et G A on sobiv isik Y B eestkostja ülesandeid täitma. Oma senise tegevusega on G A näidanud ennast usaldusväärse, eestkostetavate huvidega arvestava vastutustundliku isikuna ning tal on olemas teadmised, kogemused ja soov lapse eest hoolitseda. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib alaealine teha eestkostja nõusolekuta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 11 lg 3 p 1 ja p 2 kohaselt, piiratud teovõimega isiku tehtud tehing, mille see isik on teinud seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta või hilisema heakskiiduta, kehtib, kui tehingust ei teki isikule otseseid tsiviilkohustusi või isik täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. Eestkostetav ei või ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt tehinguid teha, välja arvatud tehingud, millest ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi või kui eestkostetav täitis tehingu vahenditega, mille andis talle selleks otstarbeks või vabaks kasutamiseks tema seaduslik esindaja või viimase nõusolekul kolmas isik. TsMS § 557 lg 21 kohaselt seatakse eestkoste alaealise täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et S A hooldusõiguse peatamise aluste äralangemisel, tuleb kas eestkostjal või S A teatada kohtule hooldusõiguse aluste äralangemisest.
kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.
Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest.
lg 1-3 kohaselt eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. 5
Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest. G A on kohustatud teatama kohtule oma elukoha muutumisest.
lg 1 ja lg 2 kohaselt, eestkostja esitab eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja eestkostet vajava isiku vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta. G A on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara kohta seisuga 29. juuni 2011. Nimekirjas tuleb esitada teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muudatuste kohta. Aruanne esitada kohtule ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Vastavalt
lg 1 ja lg 2, kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. G A on kohustatud koostama ja esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande eestkostet vajava isiku vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta hiljemalt aruandeaasta
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.