KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-299 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi J. K.`i hagi I. B.`i vastu kahju

§ 405

lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

1. Tsiviilasja materjalidest tuleneb, et ERGO Kindlustuses on fikseeritud kaks kahjujuhtumit: L19100168 ja L
2. Kindlustusjuhtumi L19090044 kirjelduse kohaselt vigastas Peugeot Boxer juht I. B. 25.10.
3. a tee ääres asunud J. K.`ile kuulunud metallist eset, kindlustusfirma on hüvitanud põhjendatud kahju 500 krooni. Kindlustusjuhtumi L19100168 kirjelduse kohaselt riivas Peugeot Boxer juht I. B. 08.07.
4. a pargitud sõidukit Toyota Prius, vigastused remontis remondifirma Max Servic ning kindlustusfirma maksis kinni remondikulud 1 807,46 krooni. 3
5. Hageja seletustest tuleneb, et hageja hinnatav kahju on mittevaraline, sest varalise kahju on kindlustus hüvitanud. Hageja loeb rikutud õigushüveks kostja tegevuse tagajärjel talle põhjustatud sekeldusi ja asjaajamisi, millele hageja raiskas aega ja närve, kuigi oleks sel ajal võinud tegeleda vajalikemate asjadega (majapidamistööd). Kostja võttis õigeks, et ta on põhjustanud hagejale oma tegevusega asjaajamist ja ajakulu.
6. Kohus märgib, et hagejale on kahju tekitatud, kuid selle suurust on raske tõendada. Kohus hindab hageja seletusi tõendusvahendina

§ 405lg 1 p 5 tähenduses.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 sätestab hüvitatava kahju liigid, milleks on varaline ja mittevaraline kahju. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Tegemist on mitteammendava loeteluga. Kohtu arvates on käesolevas kohtuvaidluses hageja rikutud õigushüveks kasutult kulutatud aeg. Kostja on oma tegevuse ja käitumisega põhjustanud hagejale hulgaliselt asjaajamist politsei, kindlustuse ja autoremondiga seonduvalt. Arvestades, et hageja ehitab maja, tal on oma majapidamine, saanuks hageja oma aega mitteplaneeritud asjade ajamise asemel palju kasulikumalt ja meeldivamalt sisustada. Kohus arvestab ka seda, et poolte seletusest tulenevalt on tegemist naabritega, kelle suhted ei ole kaugeltki heanaaberlikud, samuti võib kostja seisukohast järeldada, et ta on kahju tekitanud sihilikult. Sellele viitab kostja põhjendus, et hageja metalleset (puidutöötlemispinki) ja hageja kasutuses olevat autot mitteriivamata poleks ta saanud sõita oma hoovi.
2. Kohtu arvates on mõistlik ja õiglane hüvitise suurus, arvestades kohtuotsuse punktis 13 toodud põhjendusi (sh rikkumisega seonduvaid asjaolusid ja kostja suhtumist ja käitumist arvestades) 100 eurot. VII Menetluskulude jaotus
3. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Hageja nõudest rahuldas kohus ca 33%.
4. Kohus määrab menetluskulude jaotuse proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega vastavalt

§ 163lg 1.

Kostja peab kandma hageja menetluskulud 33% ulatuses. 17.

§ 405

lg 1 p 3 järgi saab kohus lihtmenetluses menetluskulud summaliselt kindlaks määrata kohtuotsuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 21,09 VIII Edasikaebamise kord 18. Kohus lahendas asja hagi hinda arvestades lihtmenetluses (

§ 405). Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

Kohtunik 4