lg 1 käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Samuti vastavalt
lg l kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kostja suhtes
nimetatud normide kasutamise põhjendatust O N vaidlustab. Nagu hageja ise märgib, on liisingulepingutest tulenevate kohustuste põhivõlgnikuks AS Nestco Trading, kes on praegu pankroti seisundis. AS Nestco Trading, registrikood 10855665, pankrot on välja kuulutatud Viru maakohtu 27.02.2009.a määrusega tsiviilasjas nr 2-08-78115. Lähtudes antud asjaolust, kuuluvad kohaldamisele pankrotiseaduse sätted, mis reguleerivad võlausaldajate nõuete rahuldamise korda võlgniku vara arvelt pankrotimenetluses. Lähtudes kasutuslepingu (liisingulepingu) sõlmimisel tekkivate suhete eripärast, tuleb ennekõike kindlaks määrata: kas kohustus, mille täitmist hageja taotleb, on sissenõutav. Vastavalt pankrotiseaduse § 51 lg l üürniku või rentniku pankroti korral võib üürile-või rendileandja üürivõi rendilepingu lõpetada üksnes võlaõigusseaduse §-s 319 sätestatud korras. Pankrotiseaduse § 52 on sätestatud, et käesoleva seaduse §-des 50 ja 51 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka võlgniku poolt sõlmitud liisingulepingule.
lg l on sätestatud: kui kuulutatakse välja üürniku pankrot, võib üürileandja nõuda tulevase üüri ja kõrvalkulude maksmise tagatist. Üürileandja peab andma tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Tähtaja andmise teade peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
sama paragrahvi lõikega 2 on sätestatud: kui üürileandjale ei anta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul tagatist, võib ta lepingu üles öelda ülesütlemistähtaega järgimata. Nimetatud pankrotiseaduse ja
normidest tuleneb, et kui liisingusaaja on pankrotis, siis liisinguandja võib keelduda sõlmitud liisingulepingust ainult
Hageja kui liisinguandja ei tõendanud, et käitus vastavalt
Hageja ise märgib hagiavalduses, et keeldus liisingulepingust, kuid ei esitanud selle tõendeid. Kohaldamisele kuuluvad ka pankrotiseaduse § 51 lg.2 normid: üüri- või rendilepingut, mille võlgnik on sõlminud üürniku või rentnikuna, ei või teine pool pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist üles öelda üüri või rendi maksmisega viivitamise tõttu, kui viivitus seondub enne pankrotiavalduse esitamist võlgnetud üüri või rendi maksmisega. Seega, lähtudes ülaltoodust, ei ole täitmiskohustus, mida hageja taotleb, sissenõutav. Kostja ei tõendanud, et käitus vastavalt pankrotiseaduse § 44 lg l nõuetele: pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Nõuete rahuldamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras. Võlausaldaja nõudmiste esitamise tähtaeg ja kord pankrotivõlgniku vastu on sätestatuid pankrotiseaduse §-des 93,
lg l: käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. MENETLUSE KÄIK 06.11.2009.a. kohtule esitatud seisukoha kohaselt hageja, Nestco Trading AS (põhivõlgnik, pankrotis) ning müüjad allkirjastasid võlaõigusseaduse § 361 tähenduses liisingulepingud, mille üheks alaliigiks on ka kasutusrendileping. Hageja, Nestco Trading AS ning müüjad sõlmisid ühe kasutusrendilepingu nr 656809 ning kaks liisingulepingut nr 656809 koos üldtingimustega. Kuna aga Nestco Trading AS ei täitnud lepingust tulenevat kohustust tasuda igakuiseid makseid, rikkus lepingust tulenevat kohustust oluliselt, oli hageja kui liisinguandja õigustatud lepingu üles ütlema tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 12.2, esitades kostjale lõpparved. Lisaks sõlmisid hageja ja kostja käendajana iga lepingu juurde käenduslepingu, mille kohaselt käendaja vastutab solidaarselt Nestco Trading AS lepingutest tulenevate kohustuste täitmiste eest täies ulatuses. Seega kostja kui käendaja oli teadlik käendajaks olemisest ning teadis, et vastutab Nestco Trading AS poolt sõlmitud liisingulepingutest tulenevate kohustuste täitmata jätmiste eest. Käendusleping oli eelkõige tagatiseks hageja jaoks, juhul kui põhivõlgnik Nestco Trading AS ei suuda oma kohustusi täita sh läheb pankrotti, mis antud olukorras juhtuski. Seega on selge, et hageja kasutab sellisel puhul tagatist ning nõuab võla tasumist kostjalt kui käendajalt. Võlaõigusseadus § 142 lõige 1 sätestab, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama seaduse § 145 lõige 1 järgi, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Lõige 2 alusel käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Järelikult on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ning nõue muutunud sissenõutavaks. Nestco Trading AS pankrot kuulutati välja
) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Tuvastamist on leidnud, et hageja esitas liisingulepingute alusel Nestco Trading AS-le arved kokku summas 30 147,95 krooni (tl 15-17).
Sama § lõikest 3 tulenevalt kohustus loetakse kohaselt täidetuks juhul kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vaidlust ei ole, et arvetes ettenähtud tähtajaks Nestco Trading AS arveid ei tasunud. Kuna Nestco Trading AS rikkus lepingust tulenevat kohustust tasuda igakuised maksed, rikkudes lepingust tulenevat kohustust oluliselt, oli hageja õigustatud lepingud üles ütlema, esitades lõpparved (tl 18,19). Lepingu lõppedes oli Nestco Trading AS kohustatud tasuma kõik liisingulepingute lõpetamise päevani (viimane kaasa 6 arvatud) tekkinud maksekohustused ja jääkväärtuse, kokku 30 147,95 krooni. Vaidlust ei ole, et Nestco Trading AS (pankrotis) võlgnevust hagejale tasunud ei ole.
lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest ning vastavalt
lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sõlmitud käenduslepingute (tl 12-14) kohaselt vastutab kostja solidaarselt põhivõlgnikuga. Käenduslepingute kohaselt vastutab kostja Nestco Trading AS lepingutest tulenevate Nestco Trading AS kohustuste täitmise eest ka Nestco Trading AS pankroti korral. Vaidlust ei ole, et Nestco Trading AS pankrot kuulutati välja 27.02.2009.a. Käenduslepingutes lepiti kokku solidaarvastutuse kohaldamises. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, siis võib võlausaldaja
lg 1 järgi nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neilt. See säte annab võlausaldajale otsustamisvabaduse küsimuses, millise solidaarvõlgniku vastu esitada vajaduse korral hagi. Eeltoodu alusel on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt, kelle vastu hageja võlausaldajana esitas
Tulenevalt
Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vaidlust ei ole, et kostja O N võlgnevust hageja ees täitnud ei ole. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole endale võetud kohustusi hageja ees täitnud ning
lg 7 alusel on see muutunud sissenõutavaks, kuulub võlgnevus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kooskõlas hea usu põhimõttega ei ole kostja esindaja väide, et hageja ei ole kostjat teavitanud põhivõlgniku pankrotist ja nõude esitamisest pankrotimenetluses. Kostja põhivõlgniku juhatuse liikme ning osanikuna pidi omama täielikku ülevaadet Nestco Trading AS (pankrotis) majandustegevusest, sh täitmata kohustustest. Kostja oli ka isikuks, kes füüsiliselt allkirjastas lepingud, millele hageja nõue tugineb. Samuti oli kostja teadlik hageja nõude esitamisest Nestco Trading AS (pankrotis) pankrotimenetluses, kuna kohtuistungil esitas kostja esindaja Nestco Trading AS (pankrotis) 26.06.2009.a. nõuete kaitsmise koosoleku nõuete nimekirja (tl 51). Kostja esindaja on seisukohal, et hageja ei ole käitunud vastavalt
Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud §-s on toodud hageja õigus mitte kohustus ja nimetatud sättele tuginemine on antud juhul põhjendamatu. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajal tulenevalt
§-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel on põhjendatud kostjalt võlgnevuse väljamõistmine summas 30 147,95 krooni (1926,81 eurot). Samuti on põhjendatud viiviste väljamõistmine summas 2060 krooni (131,66 eurot). Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud täpsustatud viiviste arvestust ega viivisesumma suurust. 7 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on vastava taotluse esitanud. Alates 16.06.2009 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 1926,81 eurot 0,15 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, tuleb kõik menetluskulud täies ulatuses jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Geete Lahi Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.