Obsah (6)

§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101§ 102

1 2-10-34083 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-34083 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi A. I.a seadusliku esi

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 4) nähtub, et M. I.a on alaealise lapse A. I.a ema, seega, seaduslik esindaja. A. I. on lapse A. I.a isa. Kohtla-Järve Linnakohtu 18. detsembri 2001 kohtuotsusega nr. 2-737/2000 on kostjalt välja mõistetud elatis summas 1 000 krooni (63.91 eurot) (tl 5-7). Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (

) 8 peatükis.

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 102

lg 1, 2 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kostja ülalpidamisel on veel 2 alaealist last – D. I., sündinud xxx ja M. I., sündinud 20.12.

1. AS Ragn-Sells poolt kostjaga 12.04.2011 sõlmitud töölepingust nr 1199 nähtub, et kostja töötasu moodustab 278.02 eurot kuus (tööleping kehtib 12.04.2011-30.11.2011). Kohus leiab, et antud juhul on alus elatise määra vähendamiseks alla seadusega sätestatud alammäära, kuna elatise maksmisel hageja seadusliku esindaja poolt nõutud ulatuses oleksid kostja alaealised lapsed seatud halvemasse majanduslikku olukorda, kui hageja. Kohtuistungil nõustus hageja seaduslik esindaja sellega, et kostja hakkab 63.91 euro asemel maksma elatist summas 100 eurot. Oma nõusolekule vaatamata jäi hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõudmise juurde ning palus kostjalt välja mõista elatis summas 139.01 eurot kuus alates 15.07.
2. Kostja teatel on tal võimalik maksta elatist summas 100 eurot kuus. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, summas 100 eurot kuus alates 15.07.2010, kuni A. I.a (sünd. 20.04.1994) täisealiseks saamiseni, s.o. 20.04.2012.a. 4 Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja A. I.`i poolt elatisena makstud summasid. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Johannes Külaots Kohtunik