2-10-48943 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-10-48943 Määruse kuupäev Jõhvi,
- veebruar 2011.a kell 16.
- Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi M. O. avaldus nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev
- veebruar 2011.a / Kirjalik menetlus Menetlusosalised Avaldaja: M. O., lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga; Asjast puudutatud isik: Kohtla-Järve Linn. Resolutsioon
- Jätta rahuldamata M. O. (isikukood xxx, elukoht xxx) avaldus eestkostetavale H. O.’le (isikukood xxx) kuuluva korteriomandi asukohaga xxx eestkostetava tütrele Hille O.’le kinkimiseks nõusoleku saamiseks.
- Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.
- Saata kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
- M. O. esindaja esitas
- oktoobril 2010.a Viru Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava nimel tehingu tegemiseks. Avalduse kohaselt Viru Maakohtu 17.03.2010.a määrusega on avaldaja määratud täisealise isiku H. O. eestkostjaks. Avaldaja tegeleb eestkostetava hooldekodusse paigutamisega ja seoses sellega tekkis vajadus eestkostetavale 1
(3)2-10-48943 kuuluva korteriomandi asukohaga, xxx, kinkimiseks. Avaldaja soovib selle korteri kinkida eestkostetava tütrele H. O.`le.
- Avaldaja palus vastavalt PKS § 187 p 1 anda nõusolek eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga xxx eestkostetava tütrele kinkimiseks. MENETLUSE KÄIK
- Viru Maakohtu 25.10.2010.a kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta, avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, s.o avalduselt riigilõivu tasumiseks ja nõude täpsustamiseks. Kohus palus täpsustada, milleks on vaja korteriomandit kinkida ja mis siis saab, kui kohus luba ei anna. AVALDUSE TÄPSUSTUS
- novembril 2010.a esitatud täpsustuse kohaselt eestkostetav elab Kohtla vallas oma vanemate juures, kes hooldavad teda. Kuna, H. O. tervislik seisund ei võimalda ilma ööpäevaringse erihoolduseta toime tulla, siis on esitatud avaldus erihoolekandeteenuste saamiseks riigieelarvelistest vahenditest rahastatavast hoolekandeasutuses. H. O. on võetud järjekorda, kuid praegu vaba kohta ei ole. Nii riigieelarvelisse kui erahooldekodusse paigutamisel kogu eestkostetava pension kuluks teenuse eest maksmiseks. H. O. pensionist tasutakse tema korteriomandi xxx teenuste eest. Hooldekodusse paigutamisel kulub kogu pension erihooldeteenuste eest maksmiseks ja ei jää vahendeid kommunaalmaksete tasumiseks. Sellepärast soovib avaldaja korteriomandit kinkida H. O. tütrele Hille O.le. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
- novembril 2010.a esitatud arvamuses puudutatud isik, Kohtla-Järve Linnavalitsus, ei nõustunud avaldusega. Puudutatud isik ei poolda korteriomandi kinkimiseks nõusoleku andmist, kuna ebaselge on selle tehingu kasulikkus H. O. jaoks. Korteriomand omab kindlasti mingisugust väärtust ning pigem oleks õigustatud selle müümine, et kanda müügist saadud vahenditest hooldekodu teenuste eest vms. Kommunaalteenuste tasumisest vabanemiseks oleks korteri kinkimise asemel otstarbekas see turuhinnaga võõrandada. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud avalduse ja eestkosteasutuse vastusega avaldusele ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et avaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele..
- Viru Maakohtu 17.03.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas 2-09-71379 määrati H. O. eestkostjaks M. O. (käesolevas tsiviilasjas avaldaja). Viru Maakohtu kinnistusosakonna 02.02.2011.a tõendi kohaselt kuulub H. O.’le omandiõiguse alusel korteriomand asukohaga xxx, kinnistusregistriosa nr
- Avaldaja nõudeks on kohtu nõusoleku saamine nimetatud korteriomandi kinkimiseks.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 187 p 1 alusel eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) üldpõhimõttest peab avaldaja oma avaldust põhistama. Eestkostetava nimel kinnisasja võõrandmise nõusoleku saamiseks peab avaldaja 2
(3)2-10-48943 tuginema, et tehingu tegemine on eestkostetava huvide tagamiseks hädavajalik ning et teisi tehinguid asjaga ei ole võimalik teha.
- Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 32 lg 1 alusel igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest. Igaühel, kelle vara on tema nõusolekuta võõrandatud, on õigus pöörduda kohtusse ning vaidlustada vara võõrandamine, hüvitus või selle suurus. Avaldaja, kohtu nõudmiste vaatamata, ei ole oma avalduses välja toonud, kas ja kuidas korteriomandit ei ole võimalik raha eest võõrandada. Kinkelepingu mõiste on sätestatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 259, mille lg 1 tulenevalt kinkelepinguga kohustab üks isik (kinkija) tasuta teisele isikule (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama. Avalduse rahuldamisel eestkostetav ei omandaks kingisaajalt midagi, vastupidi kingisaaja rikastuks eestkostetava arvelt.
- Eestkostetavale kuuluva asja kinkimine võib eestkostetava huvides olla üksnes siis, kui asja tasu eest turuhinnaga võõrandada ei ole võimalik. Et korteriomandit ei võimalik tasu eest võõrandada, ei ole avaldaja väitnud. Korteriomandi kinkimisel kommunaalmaksete tasumisest vabanemine ei ole avalduse rahuldamise aluseks. Eestkostetava huvides saab olla küll korteriomandi võõrandmine, mille tulemusel samuti langeb ära tulevikus korteriomandil kommunaalmaksete tekkimine ja lisaks sellele on võimalik kasutada võõrandamise eest saadav raha eestkostetava huvides.
- Eeltooduga on tuvastatud, et avaldus ei ole esitatud eestkostetava huvides, mistõttu puudub alus selle rahuldamiseks. Kohus selgitab avaldajale et tal on õigus esitada kohtule avaldus nimetatud korteriomandi võõrandamiseks nõusoleku andmiseks. Menetluskulud
- Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Avaldaja on tasunud avalduse esitamisel 200 krooni riigilõivu. TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel jätab kohus avaldaja tasutud menetluskulud tema enda kanda. Et menetlusosalistel on tekkinud teisi menetluskulusid, ei ole teada. Menetluskulude üle tulevikus vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud avaldaja kanda.
- Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alusel TsMS § 475 lg 1 p 8, § 550 lg 1 p 6, § 478 lg 1, lg 3, § 661 lg 2 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 3
(3)