2-04-738/88

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-04-738 Tsiviilasi Aino Tarumi, Tamara Matškevitši, Jelena Beskrovnaja hagi Konstantin Mazalovi vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja olukorra taastamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 25 000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 10.03.2010 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aino Tarumi, Tamara Matškevitši ja Jelena Beskrovnaja apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad) - Aino Tarum Tamara Matškevitš Jelena Beskrovnaja esindaja vandeadvokaat Kaido Kooga Vastustaja (kostja)- Konstantin Mazalov esindaja Paul Paas Kolmas isik – Niina Maiorova RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
2. märtsil
3. a tsiviilasjas nr 2-04-738 tehtud otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ringkonnakohtus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Aino Tarum, Tamara Matškevitš ja Jelena Beskrovnaja esitasid Viru Maakohtule hagi Konstantin Mazalovi vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja olukorra taastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kostjad
4. a eemaldanud A. R. kuuluvas korteris Jõhvis, XXX kaasomandisse kuuluvast keskküttesüsteemist osa ilma kaasomanike nõusolekuta. G. R. eemaldas A. R. kuuluvast korterist kõik radiaatorid ning torud ning asendas torud peenikeste plastmasstorudega, mille läbilaskevõime on neli korda väiksem võrreldes asendatud torude läbilaskevõimega. A. Tarumile kuuluvas ja samas elamus teisel korrusel asuvas korteris on tekkinud peenikeste torude paigaldamise tõttu soojuspuudujäägid ning hagejale kuuluvas esimesel korrusel asuvas korteris on tekkinud ülekuumenemine, mille tõttu peab hageja laskma soojust läbi lahtiste akende õue. Kostja on rikkunud teiste korteriomanike õigusi. Korter kuulub alates 16.09.2004 K. Mazalovile. K. Mazalov leidis vastuses hagiavaldusele, et küttesüsteemi muudeti juba enne tema omanikuks saamist. Korterit köetakse puudega ja taoline korteri kütte viis on vastavuses hooneregistri dokumentatsiooniga. Kostja ei ole teinud hagejatele takistusi keskküttesüsteemi kasutamisel. Ühise katla või boileriga ühendatud radiaatorite kaudu ruumide küttesüsteemi reguleerimiseks on ette nähtud spetsiaalsed ventiilid ja regulaatorid, kuid kostja korteri piires neid ei ole. MAAKOHTU LAHEND Viru Maakohus jättis
5. märtsi 2010 otsusega hagi rahuldamata. 2 Otsuse põhjenduste kohaselt on Jõhvi linna arhiivi tõendi kohaselt vaidlusalune hoone ahiküttega. Nimetatud tõend on ainus elumaja XXX küttesüsteemi kohta. Maja küttesüsteemi projekti ei ole. Seda, et majas oli varem ahiküte ja keskküte pandi hiljem, kinnitasid pooled. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanikud ei ole nimetatud nõuet täitnud sellega, et juba
6. aastast hakati majas küttesüsteemi muutma ja rikkuma, mis on jätkunud mitme aasta vältel kõikide korteriomanike poolt. Maja oli algselt ehitatud ahiküttel toimivana. Ajal, kui maja kuulus Eesti Põlevkivile, ehitati majja keskkütte süsteem. Kõikides korterites on korteriomanike poolt muudetud algset küttesüsteemi radiaatorite või osade ribide eemaldamisega ja koridorist radiaatori eemaldamisega. Küttesüsteemi muutmine on aset leidnud juba alates
7. aastast. Küttesüsteemi olulist muutmist majas on kinnitanud korteriomanik A. Tarum ja esindaja K. T. neile kuuluvas korteris, kus nad on eemaldanud juba
8. aastal radiaatori. Küttesüsteemi muutmist kinnitas L. M. enda korteris. A. Tarum kinnitas küttesüsteemi muutmist L. M. korteris juba 2004 aastal. N. Maiorova kinnitas küttesüsteemi muutmist temale kuuluvas korteris nr x. Korteriteomanikud A. Tarum, L. M. ja N. Maiorova kinnitasid küttesüsteemi muutmist korteris nr x, mis kuulub K. Mazalovile. OÜ FLUK TEHNIK poolt 25.06.2003 väljastatud kinnituse kohaselt teostas OÜ FLUK TEHNIK aadressil XXX Jõhvi radiaatorite mahalõikamise ja küttesüsteemi sulgemise. Küttesüsteemist tehtud muutusi kinnitas ka Kohtla-Järve Soojus poolt 13.10.1999 teostatud soojusseadmete ülevaatuse akt nr 503786, mille kohaselt A. Tarumi korteris on tehtud soojuse koormuse ümberarvestamine. Akti kohaselt on korteris vähendatud radiaatori ribisid. Küttesüsteemis tehtud muutusi kinnitab ka AS Kohtla-Järve Soojus tarbijate nimekiri aadressil XXX. Nimekirjast tulenevalt on korteris nr X kütte osakaal 1,93, korteris nr X 85,7 ja korteris nr X 37,5 ja korteris nr X 100 %. Maja küttesüsteemi mittekorrapärast toimimist on kinnitanud tunnistaja A. B. , kelle ütlustega on kinnitust leidnud, et korteris nr X oli juba 2002 aastal liigkütmine. Samuti on A. Tarum kohtuistungil 25.09.2006 avaldanud, et tema eemaldas oma korterist 1999 aastal radiaatoritelt ribisid. Küttesüsteemi muutmist majas on kinnitanud K. T. kohtule 21.12.2009 sellega, et eemaldas maja koridorist radiaatori. N. Maiorova avaldas, et tasus soojuse eest vähem ja tema korteris oli üks radiaator. Kohus määras maja küttesüsteemi kontrollimiseks ja arvamuse andmiseks ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 1-14/86 kohaselt ei toimi elamu küttesüsteem normaalselt. Käesoleval ajal ei ole võimalik tuvastada, milline oli endine olukord majas ja kostjale kuuluvas korteris. Seega ei ole võimalik tuvastada ka, millise olukorra peaks kostja taastama. Sellest tulenevalt ei pruugi kostja poolt enda reaalosa piires asuva küttesüsteemi osa taastamine hagejate poolt nõutud viisil kaasa tuua küttesüsteemi toimimist viisil, mis rahuldaks hagejaid. Kohus ei saa dokumentaalse tõendina hinnata K. T. poolt omakäeliselt esitatud küttesüsteemi projekti. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 138 teostatakse õigusi hea usu põhimõttel ja õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Hagejad, olles teadlikud, et majas on ka teiste korteriomanike poolt rikutud küttesüsteemi, ei ole toiminud hea usu põhimõtete kohaselt, esitades hagi ühe korteriomaniku vastu. Hagejate nõue, et kostja kohustub taastama esialgse olukorra, ei ole täidetav, kuna puuduvad projektid, mille järgi võiks kostja taastada endise olukorra. Hea usu põhimõtete kohaselt oleks kostjale hagejate poolt nõutud kohustuse panemine vastuolus hea usu põhimõttega ja tekitaks kahju 3 kostjale. Asja lahenduseks oleks, kui majas XXX korteriomanikud telliks küttesüsteemi projekti ja vastavalt projektile taastataks või ehitataks välja küttesüsteemi. AÕS § 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks rikkunud omandit. Kui omanik kannatab rikkumise tagajärjel kahju, saab ta nõuda hüvitust võlaõigusliku hagiga, mitte negatoorhagiga. Hageja ei ole esitanud kahju hüvitamise hagi, sega ei kuulu kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) §
9. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS A. Tarum, T. Matškevitš ja J. Beskrovnaja esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad tühistada Viru Maakohtu
10. märtsi 2010 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt kohaldas maakohus valesti materiaalõigusnormi, rikkus oluliselt menetlusnormi ja tuvastas ebaõigesti asjaolusid. Teistes korterites (va. kostja korter) on keskküttesüsteem säilinud ja kuna see oli paigaldatud analoogselt on teiste korterite järgi võimalik koostada projekt ka kostja korteri keskküttesüsteemi taastamiseks. Hageja esindaja poolt omakäeliselt koostatud plaani järgi on näha radiaatorite asukoht, torude asukoht ja nende läbimõõt ja ka selle plaani järgi on võimalik kostja korteris keskkütte taastamine. Kostja poolt kõigi radiaatorite eemaldamine ja torude asendamine peenematega tegi võimatuks teistele keskkütte kasutamise. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et hagiga kohtusse pöördumine oma õiguste kaitseks on hea usu põhimõtte rikkumine. Sellega kohus väidab, et oma õiguste kaitseks oleks hagejad pidanud valima omakohtu tee. Kohus on jätnud tähelepanuta hagejate 21.12.2009 istungil tehtud kompromissettepaneku, et ühiselt tellitakse keskkütte taastamise projekt ja selle alusel taastavad kõik korteriomanikud oma korterites keskkütte. Ainult kostja ei ole nõus oma korteris muudatusi tegema. Kohus on rikkunud TsMS § 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Nõuet, et hageja ja kolmas isik taastaksid oma korterites keskkütte, ei ole esitatud. Kohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata asjaõigusseaduse (AÕS) § 89, kuna leidis, et kostja ei ole rikkunud omandit. Sama kohus on kahe eelneva kohtuliku arutamise tulemusena leidnud, et kostja on rikkunud AÕS § 89, kuid nüüd leiab kohus ilma mingi põhjenduseta, et mingit rikkumist ei olnud. Kohus on õigesti tõlgendanud AÕS § 89, kuid ebaõigesti jätnud selle kohaldamata. K. Mazalov vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on tuvastamist leidnud, et kõikide korterite omanikud on erinevatel aegadel muutnud keskküttesüsteemi. Kolmanda isiku seletuse kohaselt on tema korteris tehtud osa muudatusi juba enne korteri ostmist tema poolt. Järelikult ei ole küttesüsteem ka teistes korterites säilinud. Kõik korterid on erineva planeeringuga ja seetõttu ei saa teistes korterites osaliselt säilinud keskküttesüsteemi alusel taastada küttesüsteemi kostja korteris. Elamu keskküttesüsteem oli paigaldatud ilma projektita. Ehitisregistri kohaselt on elamus ahjuküte. K. T. poolt koostatud omakäelise joonise alusel ei saa taastada kostja korteri keskküttesüsteemi, sest joonis ei ole usaldusväärne, seal ei ole näidatud radiaatorite suurust. Kõik radiaatorid ei saagi olla ühe suurused, sest ribide arv sõltub köetava ruumi suurusest. 4 Tunnistaja A. B. ütluste kohaselt ei toiminud maja küttesüsteem juba
11. aastal, mis väljendus kostja korteri liigkütmises. Apellandid ei ole toiminud heas usus, kui esitasid nõude ainult ühe korteriomaniku vastu olukorras, kus elamu keskküttesüsteemi on muutnud kõik korteriomanikud. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistamiseks. Maakohus on lõppjärelduses jätnud õigesti hagi rahuldamata, kuid ringkonnakohus peab TsMS § 657 lg 21 alusel vajalikuks muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
13. Pooltel ei ole käesolevas asjas vaidlust asjaolude üle, et: 1) Jõhvis XXX elamus on neli korterit, millistest korter nr X kuulub hagejatele T. Matškevitšile ja J. Beskrovnajale, korter nr X kostjale, korter nr X hagejale A. Tarumile ning korter nr X N. Maiorovale; korterid on 09.06.2003 kantud korteriomanditena kinnistusraamatusse; 2) nimetatud korterites oli algselt ahiküte, kuid ajal, mil elamu kuulus Eesti Põlevkivile, paigaldati sinna keskküttesüsteem; 3) kostja on XXX korteriomandi omanik arvates 16.09.
14. Nimetatud korteriomand kuulus varem A. R. , kes oli
15. a lasknud korteriomandi reaalosast eemaldada kõik kütteradiaatorid ning asendanud reaalosa läbivad püstaktorud peenemate plasttorudega; 4) muudatusi korteriomandi reaalossa jäävate küttesüsteemi seadmete osas on teinud ka teised korteriomandite omanikud, vähendades radiaatorite ribide arvu (korterites X ja X) ning eemaldades osa radiaatoreid (korter X).
16. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja korteriomandi reaalosas tehtud küttesüsteemi muudatustega on rikutud hagejate õigusi ning sellest lähtuvalt, kas hagejad on õigustatud nõudma kostjalt endise olukorra taastamist. AÕS § 89 sätestab, et omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Vastavalt AÕS § 71 lg-le 3 on kaasomanikul teiste kaasomanike suhtes oma osale ühises asjas omaniku õigused, arvestades teiste kaasomanike õigusi. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab tavakasutusest tekkivad mõjud. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tõendatud see, et kostja korteris keskkütteseadmete eemaldamine ületas teistele korteriomanikele tavakasutusest tekkivad mõjud. Asja materjalidega, s.o I kd tl-l 175 oleva ekspertiisiaktiga nr 1-14/86 ning I kd tl-del 53 ja 123 oleva asjatundja arvamusega on tõendatud, et just kostja korteris läbiviidud küttesüsteemi muudatused (radiaatorite väljalõikamine, püstiktorude vahetamine), mitte aga teistes korterites tehtud väiksemad muudatused, tõid endaga kaasa kogu maja küttesüsteemi tasakaalust väljaviimise. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et teised korteriomanikud oleksid andnud kostja õiguseellasele nõusoleku küttesüsteemis sedavõrd suurte muudatuste 5 tegemiseks, siis on hagejatel iseenesest tekkinud AÕS § 89 ja KOS § 11 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda kostjalt rikkumise kõrvaldamist.
17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel. Maakohus on oma põhjendustes märkinud, et käesoleval ajal ei ole võimalik kindlaks teha, milline oli endine olukord majas ja kostjale kuuluvas korteris ning seega ei ole ka võimalik tuvastada, millise olukorra peaks kostja taastama. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd teistes korterites on küttesüsteemi muudetud vaid vähesel määral, siis on põhimõtteliselt võimalik kostja korteris endine olukord taastada, paigaldades sinna endisaegsete mõõtmetega püstaktorud ja radiaatorid teiste korterite järgi koostatud projekti põhjal. Samuti ei ole õige maakohtu see seisukoht, et hagejad, olles teadlikud, et majas on ka teiste korteriomanike poolt rikutud küttesüsteemi, ei ole toiminud hea usu põhimõtete kohaselt, esitades hagi vaid ühe korteriomaniku vastu. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejad ja
18. isik N. Maiorova teinud neile kuuluvate korteriomandite reaalosades paikneva küttesüsteemi osas muudatusi vaid väikeses ulatuses, samas kui kostja (tema õiguseellane) on oma reaalosas eemaldanud küttesüsteemi seadmed peaaegu tervikuna ning viinud seeläbi maja küttesüsteemi tasakaalust välja. Sellises olukorras puudub alus väita, et hagejad oleksid oma nõude esitamisel endise olukorra ennistamiseks käitunud TsÜS § 138 lg-s 1 toodud hea usu põhimõtte vastaselt.
19. Ringkonnakohus arvates tuleb hagejate nõue jätta aga rahuldamata seetõttu, et olukorra taastamine kostja korteris oleks kostjale ebamõistlikult koormav. Eelpoolviidatud ekspertiisiakti ja asjatundja arvamuse kohaselt on võimalik endine olukord taastada kahel viisil, s.o kas: 1) paigaldada elamule ringluspump ja püstakutele tasakaalustusventiilid, või 2) taastada kogu küttesüsteem endisel kujul. Ringkonnakohus leiab, et kogu küttesüsteemi taastamine endisel kujul kostja korteris oleks kostjale ülemääraselt kulukas, kuna see tooks talle kaasa kulutusi (kulud asjatundja kaasamisele, materjalile, tööraha jms) suurusjärgus mitukümmend tuhat krooni. Mõistlik ja tunduvalt vähemkulukam oleks endise olukorra taastamine sel viisil, et kostja laseks paigaldada maja küttesüsteemi tsirkulatsioonipumba ja püstakutele tasakaalustusventiilid, kuid hagejad ei ole sellise lahendusega nõustunud ega kohtule alternatiivselt vastavat nõuet esitanud.
20. Menetluskulud. Maakohtu otsus on lõppjärelduses õige, seega puudub ringkonnakohtul alus muuta ka vaidlustatud otsust menetluskulude jaotamises. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole TsMS § 60 lg 3 (kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioonis) kohaselt esitanud ringkonnakohtule kohtukulude nimekirja, siis tuleb mõlema poole menetluskulud apellatsioonikohtus jätta nende endi kanda. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Egon Konsand