← Eesti

3-10-3369/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-3369 Otsuse kuupäev 29.04.2011 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi D.K. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 12.150.- krooni seonduvalt vanglalt maksikirja hilinenud kättesaamisega. Asja läbivaatamise kuupäev 14.04.2011, kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta D.K. kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes haldusasjas 3-10-3369 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.05.2011 Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolude kirjeldus Kinnipeetavalt D.K. on 27.12.2010 saabunud Tartu Halduskohtu Tartu kohtumajale kaebus Viru Vangla vastu (haldusasi nr 3-10-3369). Kaebuse kohaselt saatis kaebuse esitaja ema D.K.le 19.03.2010 maksikirja järgmise sisuga: postmark 5.50 kr 2 tk, õnnitluskaardid 5 tk, pastapliiats 3 tk, liimipulk 1 tk, ajalehed 5 tk, ristsõnad 2 tk ning marker ja ümbrikuid 2 tk. 31.03.2010 esitas D. K. vangla direktorile kaebuse, et teada saada, miks pole teda veel maksikirjast teavitatud (kuigi selleks ettenähtud 7 päevane tähtaeg on möödunud). 07.04.2010 tutvustati D. K. emalt saabunud maksikirja sisu, kuid samas teatati, et Vastavalt Viru Vangla direktori käskkirjale nr 1.1-1/51 (jõustus 22.03.2010) ei ole võimalik nimetatud esemeid väljastada. Kirjast võeti ära 5 ajalehte, 2 ristsõna, marker ja liimipulk, ülejäänud kirjas olnud esemed on kaebajale kätte antud. Samal kuupäeval (07.04.2010) esitas D. K. vangla direktorile selgitustaotluse, milles palus luba need esemed temale väljastada, võttes arvesse, et kiri on saadetud välja enne käskkirja jõustuma hakkamist ja jõudnud vanglasse käskkirja jõustumisega samal päeval. Selgitustaotluse vastuses 11.05.2010 nr 6-10/13671-1 on teatatud, et maksikirja sisuks olevaid asju ei väljastata, kuna Viru Vangla direktori 05.03.2010 käskkirja nr 1.1-1/51 alusel on need vanglas keelatud. 13.05.2010 sai D. K. kätte 31.03.2010 esitatud kaebuse vastuse, 18.05.2010 on kaebaja esitanud taotluse, kus soovib , et talle väljastataks 22.03.2010 maksikirjaga saabunud 5 ajalehte, 2 ristsõna, marker ja liimipulk, mille kohta sai D. K. vastuse 18.06.2010 nr. 610/19486-

  1. 20.10.2010 on D. K. esitanud kahjunõude vanglale 12.500.- krooni väljamõistmiseks seonduvalt temale maksikirja mitteõigeaegse kättetoimetamisega. Nimetatud nõue sisaldab nii materiaalset kui moraalset kahju. Materiaalne kahju seisneb selles, et kaebaja pidi ajavahemikus 19.0307.04.2010 pidevalt helistama ema mobiiltelefonile, et uurida maksikirja saatmise kohta teavet ning mittemateriaalne kahju seisneb selles, et kaebaja on pidanud maksikirja kättesaamise pärast liialt muretsema ja ei saanud saata õnnitluskaarti sugulasele, mistõttu on kannatanud tervis ja suhe sugulastega. Viru Vangla on jätnud täielikult kahjunõude taotluse rahuldamata 20.12.2010 otsustusega nr. 6-14/39576-
  2. Kohtule esitatud kaebuses taotletakse mittevaralise kahju hüvitamist 12.150.- krooni. Kaebuse esitaja on pöördunud kohtu poole taotlusega , et kohus mõistaks Viru Vanglalt välja mittevaralise kahju 12.150.- krooni seonduvalt maksikirja hilinenud kätteandmisega ning tema kaebusele mittetähtaegse vastamisega. Kaebaja märgib, et on saanud maksikirja sisu kätte alles 07.04.2010, kuid kirisaadetis saabus vanglasse juba 22.03.
  3. Kaebajal oli soov saata oma lähedasele sugulasele õnnitluskaart
  4. aprilliks 2010, kuid sai emalt saadetud maksikirja sisu õnnitluskaardid ja margid kätte alles 07.04.2010, mistõttu ei õnnestunud tal saata kaarti. Samas on kaebaja 31.03.2010 esitatud taotlusele vastatud alles 10.05.2010, mille kaebaja on faktiliselt kätte saanud alles 13.05.2010, seega hilinenult ja vastamise tähtaega rikkudes. Kaebaja märgib, et ta on muretsenud ja tundnud hingevalu sellepärast, et pole saanud õnnitluskaarte saata õigeaegselt oma sugulastele, mistõttu on kaebaja side sugulastega katkenud vangla süül, mis toob kaasa ebameeldivustunde. Kaebaja sugulasel oli 03.04.2010 sünnipäev ning kaebaja ei saanud nimetatud kuupäevaks õnnitluskaarti saata. Oma kaebuse täienduses märgib kaebaja, et tal oli nii suur mure , et ei saanud sugulasele õnnitluskaarti saata, mis on tekitanud kaebajale tervisehädasid, kaebaja ei ole saanud seonduvalt murega öösiti magada ajavahemikul 19.03.2010 kuni 10.04.
  5. Kaebaja on üritanud sugulastega taas kontakte luua, kuid tulutult. Kaebaja on märkinud ka, et hilinenult sünnipäevakaardi saatmine oleks olnud solvav. Kaebuse esitaja leiab, et seonduvalt maksikirja hilinenud kätteandmise ning tema kaebusele hilinenult vastamisega on kaebajale tekitatud hingevalu ja kannatusi, mistõttu on kaebaja pöördunud kohtu poole, et vangla korvaks tekitatud kahju, mittevaralist kahju hindab kaebaja summale 12.150.- krooni ja soovib selle hüvitamist. Kaebaja arvates võiks Viru Vangla ka vabandada kaebaja ees. Viru Vangla taotleb jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on märkinud, et D.K. saadeti 19.03.2010 kirisaadetis, mis sisaldas paberit, õnnitluskaarti, pastapliiatseid, liimipulka, ajalehti , ristsõnu, ümbrikuid ja markerit. Kirjasaadetis avati 07.04.2010 kaebaja juuresolekul ning kaebaja sai kirjas olnud sisu kätte, kuid kirjast võeti ära 5 ajalehte, 2 ristsõna , liimipulk ja marker. Vastustaja on tunnistanud, et kaebajale toimus maksikirja kättetoimetamine hilinemisega ning vangla vabandab kaebaja ees. Kuid maksikirja hilinenud kättetoimetamine ei saanud tekitada kaebajale mittevaralist kahju. Vangla Sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu 7 tööpäeva jooksul. Kiri saabus vanglasse 22.03.2010, seega tuli kiri kätte toimetada 31.03.2010, kuid kiri toimetati kätte 07.04.
  6. Vastustaja märgib, et kuni 31.03.2010 oli vanglal aega kirja kättetoimetamiseks, siis sellisel juhul kui kaebaja oleks saanud õnnitluskaardi saata 31.03.2010, ei oleks olnud kindel kas kaebaja poolt saadetud õnnitluskaart kaebaja sugulasele õigeaegselt kätte oleks jõudnud, kuna sünnipäev oli 03.04.
  7. Vangla on märkinud, et tervisekahju tekkimist seonduvalt muretsemisega õnnitluskaardi saatmata jätmise pärast kaebaja tõendanud ei ole, samuti ei ole kaebaja soovinud arsti külastust 19.03.2010-07.04.
  8. Vastustaja on seisukohal, et muretsemine maksikirja ja õnnitluskaartide kättesaamise pärast ei saa olla nii intensiivne, et see tooks kaasa kahju nõude. Kuigi vangla vastas 31.03.2010 esitatud kaebusele hilinemisega (vastas 10.05.2010), sai kaebaja enne oma 31.03.2010 kaebusele vastamistähtaja saabumist maksikirja kätte. Kohtu seisukohad: Kohus, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebaja kahjunõude taotlus jääb rahuldamata ja seda alljärgnevatel asjaoludel: D.K. on saadetud 19.03.2010 kirjasaadetis, mis sisaldas paberit, postmarke, õnnitluskaarte, pastapliiatseid, liimipulka, ajalehti, ristsõnu, ümbrikke ja markerit. Kirjasaadetis on saabunud vanglasse 22.03.2010 ning avati kaebaja juuresolekul 07.04.
  9. Aktist esemete äravõtmise kohta nähtuvalt on kaebajalt ära võetud 5 ajalehte , 2 ristsõna, l liimipulk ja l marker. Ülejäänud kirjas olnud esemed on kaebajale kätte toimetatud. Kohtule on esitanud kaebaja kahjunõude mittevaralise kahju hüvitamiseks 12.150.- krooni, varalise kahjunõude 350.- krooni osas on kaebaja oma kahjunõuet vähendanud. Vastavalt Vangla Sisekorraeeskirja § 50 lg 1 kohaselt edastatakse kinnipeetavale saadetud kiri allkirja vastu vanglateenistusse saabumise päevast alates seitsme tööpäeva jooksul. Kuna kaebajale saadetud maksikiri on vanglasse posti teel saabunud 22.03.2010 ning kätte toimetatud alles 07.04.2010 (oleks pidanud saama 31.03.2010), on toimunud kaebajale maksikirja kättetoimetamine hilinemisega, mida ka vastustaja ise tunnistab. Seega on vangla rikkunud kaebaja suhtes Vangla Sisekorraeeskirja § 50 lg 1 tulenevat nõuet. Samuti on vangla rikkunud kaebaja suhtes kaebaja 31.03.2010 pöördumisele vastamise tähtaega. Kaebaja on pöördunud vangla poole selgitustaotluse saamiseks 31.03.2010 ning vangla on vastanud 10.05.2010, mis kaebajale on kätte toimetatud 13.05.
  10. Kohus asub seisukohale, et vangla on kaebaja suhtes rikkunud Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 sätestatud tähtaega, mis näeb ette 30 kalendripäevase vastamise tähtaja. Erilise vajaduse korral võib vastata ka kahe kuu jooksul, millest tuleks isikut teavitada. Kaebajat ei ole sellest teavitatud, et vangla oleks vajanud vastamiseks lisaaega. Kuna kaebaja on esitanud mittevaralise kahju nõude seonduvalt maksikirja hilinenud kättesaamisega ja tema kaebusele hilinenud vastamisega seonduvalt, ei analüüsi kohus kaebajale saadetud vastuseid sisuliselt, kuna see ei ole kaebuse esemeks. Kaebaja põhiliseks probleemiks on see, et seonduvalt maksikirja hilinenud kättesaamisega ei saanud ta õigeaegselt saata sugulasele õnnitluskaarti, mis on talle tekitanud suurt muret ning isegi tervisehäireid. Samas on kaebaja sõnutsi Viru Vangla süül ka sellest tingituna katkenud suhted sugulastega. Kohus möönab, et kaebaja sooviks oli saata sugulasele õnnitluskaart sünnipäevaks, kelle sünnipäev on asja materjalidest nähtuvalt olnud 03.04.2010, kuid samas nõustub kohus ka vangla seisukohaga, et isegi kui kaebaja oleks saanud maksikirja (õnnitluskaardid) kätte 31.03.2010, see tähendab õigeaegselt, võiks kahelda, kas õnnitluskaart oleks selle kohesel saatmisel jõudnud kohale hiljemalt 03.04.2010, kuigi kaebaja on märkinud, et pole kunagi telefonitsi sugulasi õnnitlenud ning hilinenult õnnitluskaardi saatmine oleks olnud väga solvav. Kohus nõustub kaebajaga, et vangla on küll seonduvalt maksikirja kättetoimetamise ja selgitustaotlusele vastamisega tähtaegu rikkunud, kuid nimetatud rikkumised ei ole niisugused rikkumised, mis tooksid kaasa mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Põhiseaduse § 25 kohaselt on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kahju hüvitamise kaebust lahendades tuvastab kohus peale kahju olemasolu kas kaebajale avalik-õiguslikus suhtes antud haldusakt või toiming (sealhulgas tegevusetus) , millega kahju tekitati, on õigusvastane ning kas tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel on põhjuslik seos. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju nõue rahuldamisele. Mittevaralise kahju hüvitamine kaitseb mitmeid põhiseaduslikke väärtusi: kõige laiemas mõttes inimväärikust, selle komponente, au ja head nime, aga ka põhiõigusi, mis inimväärikusel rajanevad, nagu era- ja perekonnaelu puutumatus, tervis ning isikuvabadus. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on kannatanul võimalus nõuda mittevaralise kahju rahas hüvitamist üksnes selles normis ammendavalt loetletud õigushüvede rikkumise korral. Võlaõigusseaduse § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Kahju hüvitamise nõudeõiguse tekkimiseks peavad esinema järgmised elemendid: seadusega kaitstud õigushüve rikkumise tõttu peab olema kannatanul tekkinud kahju (s.t õigusvastase haldusakti või toiminguga peab olema põhjustatud hingelisi või füüsilisi kannatusi, mis on käsitletavad mittevaralise kahjuna); kahju tekkimine peab olema põhjuslikus seoses kahjutekitaja tegevusega; kahju peab olema tekitatud õigusvastaselt. Kaebaja on eelkõige põhjendanud oma kaebust sellega, et oli sunnitud muretsema ning see tekitas isegi terviseprobleeme. Vangla on märkinud, et kaebaja ei ole ajavahemikul 19.03.201007.04.2010, mil kaebajal olid unetud ööd ning ta mõtles pidevalt suhetest sugulastega, pöördunud arsti poole tervisemuredega, mistõttu on alust arvata, et kaebaja sellekohane väide on paljasõnaline. Samas muretsemine õnnitluskaardi mittesaatmise pärast ei saa olla nii intensiivne ja tõsine probleem, et see tekitaks kaebajal haigusnähte ning nii suuri füüsilisi ja hingelisi kannatusi, et seda saaks korvata ainult rahaliselt. Kohus ei pea usutavaks ka seda, et õnnitluskaardi mittesaatmine võiks olla takistuseks edaspidistel suhetel kaebajal sugulastega. Samas on vangla oma kirjalikus vastuses, mis on saadetud ka kaebajale, kaebaja ees vabandanud, et kaebajale toimus maksikirja kättetoimetamine hilinemisega, mistõttu on kaebaja suhtes vangla poolt tähtaegadest mittekinnipidamine kaebaja suhtes heastatud. Eeltoodu alusel jätab kohus kahjunõude osas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata, lähtudes HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p.
  11. Kohtunik Mare Priks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.