← Eesti

3-10-2055/9

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-10-2055 Otsuse kuupäev 09.11.2010 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi FIE Meelis Särel kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 21.06.2010 käskkirja nr 13-6/1128 ja 29.07.2010 vaideotsuse nr 13-4/105 tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 19.10.2010 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja FIE Meelis Särel ja vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad Anne Lepik ja Andres Sepp Resolutsioon

  1. Rahuldada kaebus.
  2. Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.06.2010.a. käskkiri nr 13-6/1128 ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 29.07.2010 vaideotsus nr 13-4/
  4. Teha Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutus FIE Meelis Särelile (taotluse viitenumber 141008740893) määratud investeeringutoetuse väljamaksmiseks. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud FIE Meelis Särel taotles Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt toetust Rehe kinnistule marjahoidla ehitamiseks summas 1 564 660 krooni. Toetus määrati PRIA peadirektori 16.06.2008 käskkirjaga nr 1-3.13-7/138 taotletud summas. PRIA peadirektori 21.06.2010.a. käskkirjaga nr 13-6/1128 jäeti toetus Meelis Särelile tervikuna välja maksmata põhjusel, et toetuse saaja esitas toetuse väljamaksmiseks kuludokumendid teostamata tööde eest. 09.07.2010 esitas Meelis Särel PRIA-le vaide selle käskkirja kehtetuks tunnistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. 29.07.2010 jättis PRIA vaide rahuldamata. Vaideotsuse sai Meelis Särel kätte 29.07.2010 ning 10.08.2010 esitas FIE Meelis Särel Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori
  5. juuni 2010.a. käskkirja nr 13-6/1128 ja
  6. juuli 2010.a. vaideotsuse nr 13-4/105 peale halduskohtule kaebuse. Kaebuse taotlus ja põhjendused Kaebuse esitaja palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.06.2010.a. käskkiri nr 13-6/1128 ja 29.07.2010.a. vaideotsus nr 13-4/105 ning teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemiseks 15 päeva jooksul. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja käskkiri ja vaideotsus ei ole põhjendatud ega seaduslik. Kaebaja märgib, et tööde üleandmise aktis märgitud tööd olid 28.02.2010 teostatud. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks pidi olema tööde üleandmise kuupäevaks esitatud kasutusluba. Toetuse väljamaksmist reguleerivas määruses seda nõuet ei ole. PRIA jätab arvestamata, et peale tööde üleandmist teostatakse elektri kontrollmõõdistused ja vaadatakse objekt Päästeameti poolt üle, kasutusloa väljastab kohalik omavalitsus, mistõttu on ebareaalne, et tööde üleandmisel on koheselt olemas ka kasutusluba. PRIA väide, et kõik paneelid olid puudu, on vale. Vahetusse saadeti ainult l00mm paneelid. PRIA ei arvestanud ära rebitud sandwich paneelide jälgedega, ega uurinud, kui suure osa moodustas 120mm paneelide osakaal, mistõttu ei saa väita, et kõik paneelid olid paigaldamata nii 10.05.2010 kui ka 28.02.
  8. PRIA märgib vaideotsuses, et toetuse saaja ei esitanud kohapealse kontrolli läbiviimise käigus mingeid vastuväiteid teostamata tööde osas ega suutnud leida põhjendusi teostamata tööde kohta kuludeklaratsiooni esitamisele. Ka ei esitanud ta selgitusi selle kohta, et defektsed paneelid on vahetuses kuigi see pidanuks tal 10.05.10 teada olema, juhul kui tõepoolest nii ka oli (EKE Projekt 06.05.10 "selgitus" defektsete paneelide kohta, mis ei tõenda aga asjaolu, et paneelid üldse kunagi paigaldatud oleksid ja nüüd asenduses on. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga. PRIA esitab vaideotsuses valeandmeid, et kaebaja ei selgitanud paneelide kohta mitte midagi. Kontrollaktis nr 3911 märgib kaebaja selgelt ja arusaadavalt, et säilituskambri sandwitch paneelid läksid tehases toodetud praagi tõttu vahetusse. Nädala jooksul on ehitaja lubanud puudused kõrvaldada. Seega selgitas kaebaja PRIA ametnikele, miks on paneele puudu ja teavitas, et õige täitega paneelid tulevad varsti ja pannakse paika. Lisaks esitas kaebaja koos vaidega pildid äravahetud paneelidest. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohaga, et paneelide tarnija selgitusest ei ole välja loetav, et paneelid olid paigaldatud. Selgituses teavitatakse, et „meie koostööpartner on suuteline tootma uued sandmtch paneelid praak defektsete sandmtch paneelide asemele". Seega defektsed paneelid olid olemas ja need vahetatakse välja. Seda, et paneelid olid kogu ulatuses 28.02.2010 paigaldatud tõendab üleandmise vastuvõtmise akt ning kaebaja ja tööde teostaja ütlused. See nähtub ka kaebaja poolt kohtule esitatud ehitusettevõtja ja alltöövõtja vahelise paneelide üleandmise-vastuvõtmise aktist.
  9. Kaebaja väitel jääb talle arusaamatuks, millest tulenevad PRIA väited, et otsaviilu luuke ei olnud, kuigi need olid 10.05.2010 läbi viidud kohapealses kontrollis nähtavad. PRIA ei selgita ei käskkirjas ega vaideotsuses, millised elektritööd olid teostamata. PRIA-le esitati koos vaidega ka elektriprojekt, kuid ka selle alusel ei põhjendatud ega selgitatud, mis tööd siis võrreldes hinnapakkumisega on tegemata jäetud. PRIA kontroll tuvastas, et vihmaveesüsteemi üks osa: veetorud ei ole hetkel maja küljes, vaid kõrval, kuigi kinnitusaugud hoone küljes olid nähtavad, mistõttu on kaebaja arvates meelevaldne 2 järeldada, et kogu vihmaveesüsteem oli 28.02.2010 välja ehitamata. See, et kaebaja soovis metalluksi ilma ettepandud klaasita ei tähenda, et ukseklaase ei ole ja et uksed muutusid seetõttu odavamaks. Kaebaja kinnitab, et kõik tööd, mis tööde üleandmise aktis olid välja toodud, olid 28.02.2010 teostatud. PRIA-t teavitati paneelide vahetusest nii telefoni teel, kui ka kohapeal nii suuliselt kui kirjalikult. Kohapeal teavitati ka, et väljavahetatavate paneelide alt nähtavad juhtmed kaetakse ära peale õigete paneelide paigaldamist ca 1 nädala jooksul. Haldusorgan peab uurimisprintsiibist lähtuvalt arvestama kõigi taotluse menetlemise käigus esitatud tõenditega, hindama neid igakülgselt ja erapooletult. Kaebaja leiab, et PRIA ei ole arvestanud kaebaja poolt esitatud tõenditega ega hinnanud neid igakülgselt ja erapooletult, seetõttu on tehtud toetuse välja maksmata jätmise kohta vale otsus. Alusetult on jäetud välja maksmata toetus teostatud tööde eest. Kaebaja märgib, et valeotsuse tegemisega on tekitatud ettevõtjale märkimisväärne kahju pikenenud laenumakse ning saamata jäänud tulu tõttu. Laekumata toetuse tõttu ei ole olnud võimalik paigaldada hoonesse külmaseadmeid. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja palub jätta selle rahuldamata.
  10. Põllumajandusministri 09.11.
  11. a määruse nr 128 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (edaspidi määrus nr 128) § 16 lg 1 kohaselt teeb toetuse saaja investeeringu ja esitab investeeringu tegemist tõendavad dokumendid kuni neljas osas ühe taotluse kohta hiljemalt kahe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. § 17 lg 1 näeb ette, et kuludeklaratsioon toetuse väljamaksmiseks esitatakse PRIA-le siis kui investeering on täielikult või osaliselt tehtud ja selle eest täielikult või osaliselt tasutud. Pärast viimase väljamakse tegemist (investeeringuobjekt on lõplikult valmis ja selle eest toetuse saaja poolt täielikult tasutud) PRIA poolt, algab järelevalveperiood investeeringuobjekti sihipärase kasutamise üle (määruse nr 128 § 16 lg 2 p 1). Toetuse saaja esitas 18.03.2010 PRIA-le toetuse väljamaksmiseks kuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli investeering täies mahus teostatud 28.02.
  12. Juhul kui kontrolli ei oleks läbi viidud, oleks PRIA nimetatud kuludeklaratsiooni alusel toetuse täielikult välja maksnud, hoolimata asjaolust, et investeeringuobjekt ei olnud veel lõplikult valmis. Seega oleks PRIA maksnud toetust ka teostamata tööde eest. Ilmselt oli toetuse saaja kuludeklaratsiooni esitades arvamusel, et tema investeeringuobjekti osas kohapealset kontrolli läbi ei viida. Ehitise kasutusluba on oluline hoone sihipärasesse kasutamisse võtmise seisukohalt ja tõendab seda, et investeeringuobjekt on valmis sihipärasesse kasutusse võtmiseks. Kui toetuse saaja esitab kuludokumendid, tõendades sellega, et investeeringuobjekt on lõplikult valmis ja taotleb toetuse väljamaksmist, kuid tal puudub kasutusluba, siis ei ole tal võimalik tegelikult hoonet sihipäraselt kasutama hakata. Seepärast nõuab PRIA ka kasutusloa esitamist toetuse väljamaksmisel. Kasutusluba hakkas toetuse saaja taotlema alles 31.05.2010 kuigi hoone valmis väidetavalt täies mahus juba 28.02.2010 ja toetuse saaja selgitusest nähtuvalt selgus defektsete paneelide olemasolu alles vahetult enne kontrolli läbiviimist s.o
  13. mail
  14. Kaebuse esitaja väitel olid seisuga 28.02.2010 tööd tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt täies mahus teostatud. 18.03.2010 esitas toetuse saaja kuludeklaratsiooni, samuti tööde eest tasumist tõendavad dokumendid, mis kinnitasid, et tööd on tehtud ja toetuse saaja on nende eest tasunud ning taotleb vastavalt määrusele toetuse väljamaksmist. Alles 07.05.2010 s.o vahetult 3 enne kontrolli läbiviimist selgus, et paneelid on defektsed ja tuleb välja vahetada (olid kontrolli momendil eemaldatud ja väidetavalt vahetuses). Kui nimetatud asjaolu selgus varem, tulnuks sellest PRIA-t ka varem teavitada, mitte aga alles siis kui PRIA soovis kontrolli läbi viia. Kontrolli teostas 10.05.2010 kohapeal PRIA Saaremaa-Pärnumaa peainspektor Andres Sepp. Tema selgituste kohaselt teavitas ta toetuse saajat kontrollist enne 06.05.10, kuna kontrolli läbiviimise esmane tähtaeg oli 04.05.
  15. Meelis Särel ei teavitanud Andres Seppa ehitusega kaasnevatest probleemidest. Kontrollis puudusid toetuse saajal ka ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid. Meelis Särelil polnud esitada ka ühtki dokumenti, mis tõestaks paneelide vahetust. Kaebaja väitel värviti hoonet teistkordselt üle ja seepärast olid vihmaveetorud lahti monteeritud ja hoone kõrval maas. Puuduvaid vihmaveetorusid (alla tulevad ja osaliselt räästa all) hoone ümbruses Andres Sepa väitel ei olnud ja miski ei viidanud sellele, et toimuks hoone teistkordne ülevärvimine. Otsaluuke ehituse ülevaatusel ei tuvastatud ja toetuse saaja aktsepteeris tuvastatud puudust. Elektritööde kohta toetuse saaja kohapealse kontrolli käigus selgitusi ei andnud, vaid nõustus järelevalveametniku seisukohaga aktis, et elektritööd on täielikult teostamata, polnud võimalik tuvastada, et elektritööd oleksid 28.02.10 akti kohaselt tehtud. Ka ei osanud toetuse saaja selgitada, millised tööd mõiste „komplekt" alla kuuluvad.
  16. Eesti Projekt OÜ on väidetavalt paneelide edasimüüja. PRIA-le on teadmata, kes tegelikult oli paneelide tarnijaks (nn Eesti Projekt OÜ on sandwitch paneelide tarne partner) ning kes tarnis defektsete paneelide asemel uued, kuidas avastas paneelide edasimüüja või toetuse saaja alles hoone valmimisel, et tegemist on vale täitega paneelidega. Eesti Projekt OÜ kiri (selgitus) 06.05.10 ei ole esitatud mitte enne kontrolli läbiviimist, vaid pärast kontrolli teostamist ja haldusakti andmist, vaidemenetluse käigus. Selgitusel puudub adressaat. Eesti Projekt OÜ esindaja Ken-Voldemar Lehtpuu ei avaldanud PRIA-le tarnija nime, väites, et see on ärisaladus. Sellest selgitusest ei nähtu, kuidas tehti kindlaks, et osa paneele on vale täitega (kas tellija avastas vead), kui palju oli vale täitega paneele ja millal avastati, et osa paneele on vale täitega. Toetuse saaja seisukohtadest nähtuvalt avastati vale täitega paneelid ajavahemikul 28.02.10 (tööde üleandmise-vastuvõtmise akt) kuni 06.05.
  17. Ei ole esitatud mingeid tõendeid selle kohta, millal eemaldati defektsed paneelid. Kontrolli läbiviimise ajaks 10.05.10 olid väidetavalt defektsed paneelid eemaldatud ja uusi ei olnud jõutud veel paigaldada. Ka vaidemenetluse käigus ei esitatud paneelide vahetuse kohta muid tõendeid peale ülalnimetatud Eesti Projekt OÜ selgituse. Oravapoisid OÜ 03.12.2009 hinnapakkumine on täpselt samane Oravapoisid OÜ 28.02.2010 teostatud tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga nr 1, mõlema dokumendi ridadel 26 on nimetus „Sandwitch paneelid" 515 m2 , hind 1053, maksumus 542 295 krooni ning sellest pole võimalik välja lugeda, kas tegemist on vaid paneelide maksumusega või sisaldavad need ka paigaldamist. Võib kindlalt väita, et paneelide vahetus edasimüüja süül põhjustas toetuse saajale lisakulu (Oravapoisid OÜ pidi tegema lisatööd seoses paneelide vahetusega, toetuse saaja aga töövõtjale lisatööde eest tasuma ja nõudma defektsete paneelide edasimüüjalt tekkinud kahjude hüvitamist). Toetuse saaja ei ole tõendanud, et tal seoses paneelide vahetusega lisakulutusi on olnud (paneelid pidi vahetatama peale kontrolli läbiviimist). Kaebaja ei ole enne 10.05.2010 so kontrolli teostamist PRIA-t teavitanud investeeringuobjektiga seotud muudatustest, vaid selgitab seda kirjalikult alles kontrollaktis (määruse nr l28 § 15 1g 3 p 1 kohaselt on ta kohustatud seda tegema aga viivitamata). Ka ei olnud tal kohapeal kontrolli läbiviimise käigus esitada mingeid dokumente, mis tõendaksid asjaolu, et tegemist on praakpaneelide vahetusega (toetuse saaja on kontrollaktis nr 3911 10.05.10 vaid märkinud, et paneelid läksid vahetusse ja nädala jooksul on ehitaja lubanud puudused kõrvaldada ning seetõttu on paigaldamata ka elektrisüsteem). Toetuse saaja selgitab, et elektrisüsteem on paigaldamata, 4 kuid samas on 18.03.2010 esitatud kuludeklaratsioonis taotlenud toetuse väljamaksmist summas 132 100,90 krooni elektritööde eest.
  18. PRIA on seisukohal, et 28.02.2010 olid tööd täielikult teostamata, tegemist ei olnud juba teostatud praaktööde ümbertegemisega vaid toetuse saaja taotles 18.03.2010 toetuse väljamaksmist veel tegemata tööde eest. Väljamaksmiseks esitati kuludokumendid, milles näidati teostamata töid teostatud töödena. Sellist tegevust toetuse saaja poolt ei saa kuidagimoodi pidada eksituseks. Komisjoni määruse (EÜ) nr 1975/2006,
  19. detsembrist 2006, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta art 31 p 2 näeb ette, et juhul kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse kõnealune tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ning mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel EAFRD aastal ning sellele järgneval EAFRD aastal. Seetõttu jäeti kaebajale kogu toetus välja maksmata. Kohtu põhjendused ja otsus Vaidlustatud käskkirjaga jäeti kaebajale välja maksmata Rehe kinnistule marjahoidla ehitamiseks taotletud ja 16.08.2008 määratud investeeringutoetus terves ulatuses. Vaidlustatud käskkirjas märgitakse, et 10.05.2010.a. läbi viidud kohapealse kontrolli tulemusena on selgunud, et teostatud tööde aktis näidatud tööd olid osaliselt teostamata. Paigaldamata olid Sandwitch paneelid, ehitamata otsaviilu luugid ning osaliselt oli paigaldamata vihmaveesüsteem. Klaasiga metallist välisustel puudus klaas. Teostamata olid elektritööd. Välja on toodud, et taotleja esitas toetuse väljamaksmiseks kuludokumendid teostamata tööde eest kogumaksumuses 768715,02 krooni (t l6-17). Vaidlustatud käskkirja õigusliku alusena on märgitud kuni
  20. detsembrini 2009.a. kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 457 lg 8, Põllumajandusministri
  21. novembri 2007.a. määruse nr 128 „Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord" (määrus nr 128) § 18 lg
  22. Käskkirjas viidatakse ka sellele, et toetuse saaja suhtes kuulub kohaldamisele Euroopa Komisjoni
  23. detsembri 2006.a. määruse (EÜ) nr 1975/2006, millega kehtestatakse Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad kontrollimenetluse rakendamise ja maaelu arengu toetusmeetmete nõuetele vastavuse kohta, artikkel 31 p
  24. ELÜPS § 45 7 lg 8 kohaselt toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist, kuid enne toetuse saamist tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saamise eelduseks olevaid tingimusi. Vastavalt määruse nr 28 § 18 lg-le 2 toetust ei maksta „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 457 lõikes 8 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse nr 1975/2006 art 31 p 2 sätestab, et juhul, kui leitakse, et toetusesaaja on tahtlikult esitanud valeandmeid, arvatakse tegevus Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse alt välja ja mis tahes selle tegevuse eest juba makstud summad nõutakse tagasi. Lisaks arvatakse toetusesaaja välja sama meetme alusel toetuse saamisest kõnealusel EAFRD aastal ning sellele järgneval EAFRD aastal. 5 Seega on toetuse välja maksmata jätmise tegelikuks faktiliseks aluseks tahtlik valeandmete esitamine PRIA-le ehk toetuse saamise õiguse kuritarvitamine. Toetuse taotlemisel esineva võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemise kohta on Riigikohtu halduskolleegium
  25. detsembri 2006.a. otsuses haldusasjas nr 3-3-1-80-06 p-s 23 rõhutanud järgnevat: Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks täiendavalt märkida, et Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul võimaliku õiguse kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada need objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i sätetes kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud (vt Euroopa Kohtu
  26. detsembri
  27. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs. Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569). Seega tuleb igal juhtumil eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka mõistliku ettevõtja tegevusviisi, kes tegutseb vastavalt kehtivatele seadusesätetele ning äri- ja majandustavale asjassepuutuvas sektoris. Teiseks tuleb tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused. Sama seisukohta kordab Riigikohtu halduskolleegium
  28. novembri 2007.a. otsuses 3-3-1-38-07 . Nimetatud otsuse p-s 19 märgitakse: /…./Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb siseriiklikul kohtul õiguse võimaliku kuritarvitamise kindlakstegemiseks tuvastada esmalt objektiivsed asjaolud, mis ei vasta EL-i õiguse eesmärgi saavutamisele, isegi kui EL-i õiguses kehtestatud vormilisi tingimusi on järgitud, ja seejärel tuvastada subjektiivne aspekt, mis tähendab kavatsust saada EL-i õiguse vastavate sätete alusel põhjendamatut kasu, luues selleks kunstlikult vajalikud tingimused (vt Euroopa Kohtu
  29. detsembri
  30. a otsus kohtuasjas C-110/99: Emsland-Stärke GmbH vs Hauptzollamt Hamburg-Jonas, EKL 2000, lk I-11569, p-d 52 ja 53; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  31. detsembri
  32. a otsus asjas nr 3-3-1-80-06, p 23). Seega tuleb PRIA-l kahtluse korral igas asjas eraldi analüüsida nii asjassepuutuvate EL-i normide tähendust ja eesmärki kui ka taotleja tegevusviisi. Sellist analüüsi, millest nähtuks, et taotleja esitas PRIA-le tahtlikult valeandmeid kavatsusega saada põhjendamatut kasu, käesolevas asjas vaidlustatud PRIA peadirektori 21.06.2010.a. käskkirja nr 13-6/1128 motivatsioon ei sisalda. Käskkiri sisaldab üksnes viidet Komisjoni määruse nr 1975/2006 artikkel 31 p-le 2 ja märkust, et see säte kuulub toetuse saaja puhul kohaldamisele. Võimalikku valeandmete esitamist käsitleb vastustaja vaideotsuses. Selles märgitakse, et toetuse saaja ei esitanud kohapease kontrolli käigus (10.05.2010) mingeid vastuväiteid teostamata tööde osas ega suutnud leida põhjendust teostamata tööde kohta kuludeklaratsiooni esitamisele. Ka ei esitanud ta selgitusi, et defektsed paneelid on vahetuses. Edasi märgitakse vaideotsuses, et juhul, kui see ka nii oli ei tõenda Eesti Projekti 06.05.2010 „selgitus“, et paneelid üldse kunagi paigaldatud oleksid ja nüüd asenduses on. Veel märgitakse, et selgusetu on, miks esitati hoone kasutusloa taotlus alles 31.05.2010, kui hoone oli tegelikult valmis 28.02.2010, samuti märgitakse, et arusaamatu on ka see, miks on töövõtjale tasutud alles
  33. ja
  34. märtsil 12 osamaksena. Vaideotsuses on asutud seisukohale, et taotleja hilisemad selgitused ei ole veenvad ja annavad aluse kahelda nende tõepärasuses ( tl 10-12). Seega ei sisalda ka vaideotsus argumente selle kohta, et väidetav valeandmete esitamine on toimunud põhjendamatu kasu saamise eesmärgil. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et nii vaidlustatud käskkiri kui vaideotsus põhinevad ebaõigetel faktilistel asjaoludel. 6 Vaideotsuses väidetu, et toetuse saaja ei esitanud kohapease kontrolli käigus mingeid vastuväiteid teostamata tööde osas ega suutnud leida põhjendust teostamata tööde kohta kuludeklaratsiooni esitamisele, ei vasta tegelikkusele. Selgituse sandwitch paneelide puudumise kohta ja sellest tingitult ka elektrisüsteemi lõpliku paigaldamata jätmise küsimuses on kaebuse esitaja esitanud kontrollaktis nr 3911 ( tl 13). Täpsemad selgitused koos asjakohaste tõenditega on kaebuse esitaja esitanud vaides ( tl 8-9). Vaideotsuses ei ole põhjendusi, miks kaebaja selgitused ja esitatud tõendid ei ole veenvad ja annavad aluse kahelda nende tõepärasuses. Mingit ettepanekut täiendavate tõendite esitamiseks enne vaideotsuse tegemist kaebajale tehtud ei ole. Kaebaja on andnud ühesuguseid ja vastuoludeta selgitusi nii vaides, kohtule esitatud kaebuses kui kohtuistungil. Kaebaja väiteid, et 100mm paneelid tuli tehase praagi tõttu välja vahetada kinnitavad nii OÜ Eesti Projekt juhatuse liikme Ken-Voldemar Lehtpuu 06.05.2010 selgitus kui kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud tööde teostaja OÜ Oravapoisid juhatuse liikme Kuldar Metsa ütlused (tl 70). Asjaolu, et töövõtjale OÜ Oravapoisid olid
  35. veebruaril 2010.a. üle antud paigaldatavad 100mm ja 120mm paneelid, tõendab materjalide üleandmise ja vastuvõtmise akt ( tl 24). Tunnistaja ütluste kohaselt ei läinud väljavahetamisele mitte kõik paneelid, vaid 100mm paneelid, mis olid paigaldatud säilituskambrisse ja hoiuruumi. Tunnistaja kinnitab, et ehitajad võtsid juba paigaldatud vihmaveetorud osaliselt maha selleks, et oleks lihtsam hoonet uuesti üle värvida. Tunnistaja väitel teostas OÜ Oravapoisid ka kõik elektritööd, mis olid 28.02.2010 valmis, samuti olid olemas otsaluugid. Vaideotsuses ja
  36. septembri 2010.a. kirjalikus vastuses kaebusele märgib vastustaja täiendavalt uue asjaoluna seda, et marjahoidlal pidanuks kontrolli teostamise ajal olema kasutusluba. Lisaks sellele väidab vastustaja, et kontrollis puudusid toetuse saajal ka ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid. Kohtu arvates ei ole need väited asjassepuutuvad. Esiteks on kaebaja põhjendatult osutanud sellele, et kasutusloa puudumisega pole vaidlustatud käskkirja põhjendatud. Teiseks ei tulene määruse nr 128 §-st 17, mis sätestab investeeringu tegemist tõendavate dokumentide loetelu, nõuet, et toetuse väljamaksmiseks tuleb esitada ka valminud ehitise kasutusluba. Kasutusloa annab kohalik omavalitsus ning selle taotlemine ja väljastamine on iseseisev ja mõnikord ka aeganõudev haldusmenetlus. Kui valminud objektil avastati ehitusvead, on loomulik, et kaebaja ei esitanud kasutusloa taotlust enne, kui puudused olid kõrvaldatud. Väite kohta, et kontrollis puudusid toetuse saajal ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid, märgib kohus, et vastavalt ehitusseaduse § -le 31 dokumenteerib ehitamise käigus tehtavad tööd ehitamist teostav isik. Seega ei ole kaebajalt kui ehituse tellijalt alust nende dokumentide esitamist nõuda. Selliseid dokumente ei pea kaebajal olema. Samuti on asjakohatud vastustaja esitatud väited, et kaebaja ei teavitanud enne
  37. maid 2010.a. PRIA-t investeeringuobjektiga seotud muudatusest nagu seda nõuab määruse nr 128 § 15 lg 3 p
  38. Vastustaja on seda sätet vääralt tõlgendanud. Nimetatud sätte kohaselt teavitab toetuse saaja alates taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa väljamaksmisest tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatustest. Teavitamine on vajalik PRIA-lt nõusoleku saamiseks. Investeeringuobjekti ehitamise käigus ilmnenud ehituslike puuduste kõrvaldamist (defektsete paneelide väljavahetamist) ei ole võimalik käsitleda taotleja tegevuse või investeeringuobjektiga seotud muudatusena määruse nr 128 § 15 lg 3 p 1 mõttes, milleks on vajalik taotleda PRIA-lt nõusolekut. Õige on ka kaebuse esitaja märkus, et määruse nr l28 § 15 lg 3 p 1 sätestatud nõude rikkumine ei anna alust toetuse väljamaksmisest keelduda. 7 Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri põhineb ebaõigetel faktilistel asjaoludel, mille tõttu kohaldas vastustaja vääralt Komisjoni määruse nr 1975/2006 artikkel 31 punkti
  39. PRIA pole tuvastanud selle sätte kohaldamise eelduseks olevat faktilist koosseisu. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kaebuse taotlustes tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 21.06.2010.a. käskkiri nr 13-6/1128 ja 29.07.2010.a. vaideotsus nr 13-4/
  40. Kaebaja on esitanud ka taotluse teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmise kohta otsuse tegemiseks 15 päeva jooksul. Vastavalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-le 4, kui õigusvastaselt on jäetud andmata haldusakt või sooritamata toiming, mille andmine või sooritamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele RvastS § 6 lg
  41. Seetõttu rahuldab kohus ka taotluse teha PRIA-le ettekirjutus toetuse väljamaksmise kohta. Kohus ei pea otstarbekaks määrata uue otsuse tegemiseks kaebaja poolt taotletud lühendatud tähtaega. Kohus on seisukohal, et PRIA-l tuleb toetuse väljamaksmise otsuse tegemisel lähtuda käskkirja andmise ajal kehtinud määruse nr 128 ning seda määrust asendava põllumajandusministri
  42. septembri
  43. a. määruse nr 89 § 18 lg-s 1 sätestatud kolmekuulisest tähtajast. Tähtaega tuleb hakata arvestama käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Mai Saunanen kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.