KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht 2. november 2010 Tartu Tsiviilasja number 2-07-24884 Ts

) sätetest. Vastavalt

§ 24

lg-le 2, otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

§ 24

lg 1 ja lg 7 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-6 sätestatud korras võib nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja esitas 12.03.2007 KÜ juhatusele avalduse, milles nõudis KÜ juhatuselt juhatuse 06.03.2007 otsuse läbivaatamist ja äramuutmist. KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsusega jäeti hageja avaldus rahuldamata ja KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus muutmata. Hageja esitas KÜ juhatusele teistkordse avalduse, milles palus läbi vaadata KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus ja tühistada hagejalt 900 krooni väljamõistmine. KÜ juhatus vaatas hageja teistkordse avalduse läbi juhatuse 04.06.2007 koosolekul ning jättis KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse teistkordselt muutmata. Hageja esitas KÜ Olevi 30 juhatuse 06.03.2007 otsuse tühistamise nõude kohtule 05.07.

1. Nõude tühistada KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse esitas hageja kohtuistungil 26.05.
2. Hageja sai KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte 11.06.2007 ja kinnitas kättesaamist oma allkirjaga. Sellest tulenevalt aegus hageja nõue KÜ juhatuse otsuse tühistamiseks 11.09.
3. Hageja esitas nõude tühistada KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse kohtule 26.05.2008, s.o üle kaheksa kuu pärast nõude aegumistähtaja saabumist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja ei nõua KÜ juhatuse 15.03.2007 otsuse, millega jäeti muutmata KÜ juhatuse 06.03.2007 otsus, tühistamist, kuna seaduse kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui juhatus on otsust, mille tühistamist nõutakse, uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole hagi esitatud. Nimetatud seisukoha avaldamisega on kostja taotlenud hageja nõudele aegumise rakendamist. Hageja nõue KÜ Olevi 30 juhatuse l5.03.2007 otsuse osas on aegunud ning seetõttu ei saa hageja seda vaidlustada, kuna esitas vastavasisulise hagi 26.05.
4. KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsusega kinnitas KÜ juhatus enda 06.03.2007 otsust, millega arvati hageja süüdlaseks kanalisatsioonipüstiku ummistamises ja kohustati hagejat kandma ummistamisega seotud kulud summas 900 krooni ning mille kohta esitas hageja 05.07.2007 hagi kohtule. Aegumise korral ei ole kohus kohustatud lahendama asja sisuliselt. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS L. Kozakevitš esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu
5. aprilli 2009 otsuse ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige kohtu seisukoht, et 15.03.2007 juhatuse otsus on aegunud. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Vastavalt KÜS § 13 lg-le 3 on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜ juhatuse 15.03.2007 otsusest sai apellant teada 19.04.
6. Samal päeval sai apellant kätte vastuse, millele oli lisatud vastustaja juhatuse 15.03.2007 istungi protokolli ärakiri. Varem ei olnud apellant sellest otsusest teadlik. Nõude vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsuse tühistamiseks esitas apellant kohtule 26.05.
7. 3 Vastustaja esindaja seletus, et juhatuse 15.03.2007 otsus oli apellandile kätte toimetatud postiga, ei vasta tõele. Postikviitungitest (lk 120-122) ei nähtu, milline kiri oli apellandile saadetud 07.06.
8. 15.03.2007 juhatuse koosoleku protokoll saadeti apellandile alles 07.06.
9. Seega ei saa väita, et apellant kinnitas oma allkirjaga vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsuse kättesaamist. Vastavalt vastustaja põhikirja punktile 6.17 tehakse konkreetsele ühistu liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Kui ülalnimetatud isik keeldub allakirjutamisest, siis kahe tunnistaja kinnitusel loetakse otsus või ettekirjutus kätte antuks. KÜ juhatuse 15.03.2007 otsus ei olnud apellandile põhikirjas sätestatud korras kätte toimetatud enne 19.04.
10. Seega on hageja nõue on esitanud tähtaegselt ning kohus ei oleks tohtinud aegumist kohaldada. Vastavalt TsMS § 475 lg 1 p-le 13 hagita asjad on korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 4 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või valitseja avalduse alusel asja, mis käsitleb korteriomanike otsuste kehtivust. Kohus võib hagita menetluse asjades lähtuda kaalutlusõigusest. TsMS § 477 lg 4 alusel ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Apellant taotles tühistada vastustaja juhatuse otsused, millistega juhatus otsustas trepikojas nr x teostatud kanalisatsiooni puhastamisega seotud kulutused summas 900 krooni nõuda välja apellandilt. Seadus võimaldab vaidlustada korteriühistu organi otsuse kehtivust või tunnistada otsuse kehtetuks (KÜS § 13 lg 3 ja

§ 24

lg 1) ning tuvastada otsuse tühisus (

§ 241lg 1).

Käesoleva tsiviilasja menetlemisel pidanuks kohus läbi vaatama mõlemad võimalused, kuid kohus analüüsis ainult juhatuse otsuste kehtetuks tunnistamist. Sel juhul ei kohaldata otsuse kehtetuks tunnistamiseks nõude aegumistähtaega (KÜS § 13 lg 3 ja

§ 24lg 1).

Seega oleks kohus pidanud lahendama asja sisuliselt. Vastustaja juhatuse 06.03.2007 otsus on tühine, kuna see ei vasta headele kommetele.

§ 241

lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. TsÜS § 86 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Kui vastustaja juhatuse 06.03.2007 otsus on tühine, siis on tühine ka vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsus, kuna

§ 24

lg 2 alusel võib uus koosolek küll kinnitada eelneva seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse, s.o õiguslikult vigase otsuse, kuid mitte tühise otsuse (

§ 241lg 1). Maakohus määras hagihinna ebaõigesti. Käesoleva asja hind on 15 000 krooni. Ts

MS § 137 lg 1 kohaselt võib kõrgema astme kohus asja hinda muuta, kui see on alama astme kohtus määratud ebaõigesti. Apellant palus kohtul tühistada vastustaja juhatuse otsuse, millega juhatus otsustas trepikojas nr x teostatu kanalisatsiooni puhastamisega seotud kulutused summas 900 krooni nõuda välja apellandilt. Otsus oli vastuvõetud KÜ juhatuse otsusega 06.03.2007 koosolekul ning on kinnitatud KÜ juhatuse 15.03.2007 otsusega. Seega on tegemist ühe ja sama otsusega. Järelikult apellandi nõue tühistada vastustaja juhatuse 15.03.2007 otsus, on üks ja sama. Antud juhul on tegemist tuvastushagiga. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 15 000 krooni. Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 1 4 järgi tasutakse riigilõiv hagihinnalt vastatavalt riigilõivuseaduse lisale 1, mille kohaselt on hagihinna puhul kuni 15 000 krooni ette nähtud riigilõivu täismäär 1000 krooni. KÜ Olevi 30 leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ning asub seisukohale, et kanalisatsiooni ummistamise süüdlane on apellant. Apellandi ettepanek tunnistada otsuse tühisust, mis justkui ei vasta headele tavadele, on arusaamatu. RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED 1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada aegumise ebaõige kohaldamise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 2. Maakohus on vääralt leidnud, et hageja nõue KÜ Olevi 30 juhatuse 15. märtsi 2007 otsuse tühistamiseks on aegunud, kuna hageja ei esitanud vastavasisulist hagi kolme kuu jooksul arvates juhatuse otsuse vastuvõtmisest. KÜS § 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. Korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vastavalt

§ 24

lg-le 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.

§ 24

lg 7 järgi võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Erinormina sätestab KÜS § 13 lg 2, et korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. KÜ Olevi 30 põhikirja p 6.17 järgi tehakse konkreetsele KÜ liikmele täitmiseks antud juhatuse otsus või ettekirjutus teatavaks liikmele endale või tema korteris elavale täisealisele isikule allkirja vastu. Apellant, esitades hagi KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse tühistamiseks 26.05.2008 (vt tl-d 112-113), on väitnud, et ta sai kõnesolevast juhatuse otsusest teada 19.04.

1. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, et talle 11.06.2007 allkirja vastu väljastatud tähitud kiri ei sisaldanud KÜ juhatuse 15.03.2007 otsust. Kuigi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama reeglina neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, on käsitletaval juhul tegemist negatiivse asjaolu tõendamisega, mida hagejal on raske teha. Kuivõrd kostja on tuginenud aegumisele ning väitnud, et ta toimetas kõnesoleval ajal hagejale juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte, siis lasub kostjal kohustus tõendada, et ta tema poolt nimetatud ajal seda tõepoolest ka tegi. Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja seda tõendanud, sest ainuüksi tähtkirja saatmine hagejale ja tema allkiri kättetoimetamisdokumendil (tl-d 120-122) ei tõenda, et hageja sai antud postisaadetisega kätte just KÜ Olevi 30 juhatuse 15.03.2007 otsuse. Hageja ei ole menetluses omaks võtnud, et ta oleks 11.06.2007 postisaadetise vastu võttes kätte saanud juhatuse 15.03.2007 otsuse ning kostja ei ole tõendanud hageja poolt selle kättesaamist enne 19.04.
2. Kostja väited hagejale kõnesoleva otsuse kättetoimetamisest 11.06.2007 on mitteusutavad ka seetõttu, et kostja poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt oli 15.03.2007 juhatuse koosoleku protokoll apellandile saadetud alles 5 ligikaudu 2 ja pool kuud hiljem otsuse vastuvõtmisest ning algselt oli kostja esindaja selgitanud maakohtule, et 07.06.2007 oli apellandile saadetud posti teel hoopis juhatuse 04.06.2007 koosoleku protokoll (vt tl-d 42-44). Kuna antud juhul on põhjust tuvastada, et hageja sai vaidlusaluse juhatuse 15.03.2007 otsuse kätte alles 19.04.2008 ning ta on esitanud hagi maakohtule selle otsuse vaidlustamiseks 26.05.2008, siis on hageja järginud

§ 24

lg-s 1 sätestatud tähtaega ja maakohtul ei olnud alust jätta hagi rahuldamata aegumise tõttu. Arvestades, et maakohtu otsuses puudub eeltoodu tõttu hageja nõude põhjendatuse osas sisuline seisukoht, tuleb kohtuotsus tühistada ja asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks TsMS § 657 lg 1 p 3 kohaselt. 3. Ringkonnakohus märgib, et põhjendatud ei ole apellandi see arusaam, et maakohus oleks pidanuks kaaluma ka võimalust tunnistada vastustaja juhatuse 06.03.2007 ja 15.03.2007 otsuste tühisust.

§-dest 24 ja 241 ei tulene, et kohus saaks pärast seda, kui on tuvastanud mittetulundusühingu juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamise hagi aegumise, asuda kaaluma veel hageja võimalikku nõudeõigust selle otsuse tühisuse tuvastamiseks. Kohus saaks seda teha üksnes juhul, kui hageja oleks esitanud kohtule läbivaatamiseks alternatiivselt mõlemad nõuded, kuid käesoleval juhul oli hageja esitanud kohtule läbivaatamiseks üksnes korteriühistu juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise nõude. 4. Osaliselt on põhjendatud apellandi see väide, et maakohus on määranud ebaõigesti hagihinnaks 40 000 krooni. Maakohus on hagihinna kindlaksmääramisel iseenesest õigesti lähtunud TsMS § 131 lg-st 2 (kuni 01.01.2009 kehtinud redaktsioon), mille kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi puhul on hagihind 1/10 juriidilise isiku netovarast viimase majandusaasta aruande järgi, kuid mitte madalam kui 20 000 krooni. Kuivõrd hageja soovis hagis vaidlustada korteriühistu juhatuse otsust, siis tuleb hagihinna suuruse kindlaksmääramisel lähtuda just viidatud menetlussättest, mitte hageja poolt viidatud TsMS § 132 lg-st 1, mis sätestab hagihinna mittevaralise nõude puhul. Samas on ebaõige maakohtu seisukoht otsuses, et hagi hind on TsMS § 134 lg 1 alusel kokku 40 000 krooni, kuivõrd hageja on vaidlustanud kaks KÜ Olevi 30 juhatuse otsust, s.o 06.03.2007 ja 15.03.2007 otsused. Asja materjalidest nähtuvalt on apellant soovinud vaidlustada juhatuse 06.03.2007 otsust, millega otsustati trepikojas nr x teostatud kanalisatsiooni puhastamisega seotud kulutused summas 900 krooni sisse nõuda apellandilt. Kuivõrd 15.03.2007 juhatuse otsusega üksnes kinnitati eelnimetatud juhatuse otsuse õigsust, siis on hageja esitanud TsMS § 134 lg 1 mõttes üksnes nõude juhatuse ühe otsuse vaidlustamiseks ning hagi hinnaks käesoleval juhul on seega 20 000, mitte 40 000 krooni. Üllar Roostoja Viivi Tomson 6 Egon Konsand