← Eesti

2-11-19344/6

Obsah (5)§ 96§ 97§ 120§ 100§ 101

KOHTUOTSUS (ÕIGEKSVÕTUOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-19344 Otsuse tegemise aeg ja koht 20 juuni 2011. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi

§ 96

on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97lg 1).

Tulenevalt

§ 120

on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks (

§ 120lg 4).

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 1 ja 4).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla summana (

§ 101lg 1 ja 2).

Kuupalga alammäär 2011. aastal on 278,02 EUR, elatise miinimummäär ühele lapsele seega 139,01 EUR. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. 2 Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja seaduslik esindaja nõuab elatise väljamõistmist miinimummääras, ei ole tema vajaduste eraldi tõendamine vajalik. Kostja võttis hagi õigeks. Lähtudes eeltoodut põhjendustest, rahuldab kohus M. L. hagi A. L. vastu. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et kui kostja on elatise väljamõistmise perioodil vabatahtlikult täitnud elatise maksmise kohustust, on tal õigus nõuda, et seda arvestataks otsuse täitmisel. Vabatahtlikku elatise maksmist peab tõendama kostja. Kuna kostja tunnistas hagi ja oli nõus elatist maksma hagis nõutud suuruses, puudub kohtul vajadus nõuda välja tõendeid hageja seadusliku esindaja I. J.i poolt tehtud kulutuste põhjendatuse kohta. Juhul, kui kostjal on andmeid, et hageja seaduslik esindaja ei kasuta lapse ülalpidamiseks ettenähtud raha lapse huvides ning lapse heaolu ja turvalisus on selle läbi ohtu seatud, on kostjal õigus taotleda hageja seadusliku esindaja I. J.i hooldusõiguse piiramist. Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg

  1. MENETLUSKULUD
  2. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
  3. Kohus rahuldab hagi õigeksvõtuotsusega juhindudes TsMS § 440 lg
  4. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.