← Eesti

2-10-15304/24

Obsah (6)§ 162§ 147§ 371§ 187§ 229§ 230

2-10-15304 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Istungisekretär Sibille Jüring Otsuse tegemise aeg ja koht 17.06.2010.a. Pärnu Maakohtu Rüütli tn. koh

§ 162lg 1, § 434-436, § 438-439 ja § 632 lg.1 KOHUS OTSUSTAS.

Jätta K.N. ja U.N. hagi R.V. ja I.V. vastu ostusumma 33 866 krooni võrra vähendamise nõudes täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Hagejate nõue Hagejad ostsid kostjatelt korteri ja leidsid peale ostu varjatud puuduse – vannitoas puudub ventilatsioon, mistõttu vannituba hallitab. Seoses sellega soovivad hageja vähendada ostuhinda ulatuses, mis läheks maksma puuduse parandamine – 33 866 krooni. Summa tuleneb ehitusfirma hinnapakkumisest. Hagejad tegid kostjatele tuginedes VÕS § 112 notariaalse ettepaneku ostuhinna vähendamiseks, kostjad ettepanekut vastu ei võtnud. Arvamuse vannitoa niiskuse põhjuste kohta andis hagejatele diplomeeritud ehitusinsener A. P. Kostjate vastuväited Kostjad, tutvunud hagejate hagiavaldusega ostusumma vähendamise nõudes 33 866 krooni võrra ja selle lisatud materjalidega, samuti arvestades Pärnu Maakohtu 22. aprilli 2010. a kirjas nr 2-1015304 väljendatut, peab vajalikuks märkida järgmist. 1. Kostjatel on vastuväide selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis. Nimelt nähtub hagiavaldusest, et hagejad taotlesid menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kostjatele saadetud materjalidest ei nähtu, kas nimetatud taotlus on kohtu poolt rahuldatud või mitte, ehk kas hagejatel tuleb hagiavalduses nõutavalt summalt riigilõivu maksta või mitte, või tuleb seda maksta kohtu poolt vähendatud ulatuses.

§ 147

teise lause järgi ei toimetata enne riigilõivu tasumist hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg riigilõivu 2

(10)2-10-15304 tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 147

kolmas lause).

§ 371

lg 1 p 10 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Juhul, kui kohtule on esitatud menetlusabi taotlus, siis tulenevalt

§ 187lg-st 1 lahendatakse selline taotlus määrusega.

Hoolimata eelöeldust peavad kostjad siiski otstarbekaks käsitleda hagiavaldust sisuliselt ning vastata ka Pärnu Maakohtu

  1. aprilli
  2. a kirjas nr 2-10-15304 esitatud küsimustele.
  3. Kostjad hagi õigeks ei võta, mistõttu nad hagiavalduses kostjate vastu suunatud nõuet ostusumma vähendamiseks 33 866 krooni võrra ei tunnista. Seda seisukohta põhjendavad kostjad järgmiselt. 2.
  4. Hagiavalduses esitatud nõude põhistamiseks väidavad hagejad kokkuvõtvalt järgmist. Hagejate poolt omandatud korteriomandi vannitoas ei ole tagatud vajalik õhuvahetus, mistõttu vannitoa akna ümbrusele on tekkinud hallitus. Hallitus on tekkinud ka vanni alla, lae alla, põrandaplaatide alla ja vannitoa seintes olevate plaatide alla. Hagiavalduses on viidatud OÜ Arinco PB ehitusinseneri A.P. eksperthinnangule. Hagejad taotlevad vannitoa remondiks kuluva 33 866 krooni ulatuses ostuhinna alandamist. Hagejad leiavad, et hallitava vannitoa näol on tegemist varjatud puudusega. 2.
  5. Vastavalt Pärnu notari Kaja Krügeri asendaja Taimo Tammelehti poolt
  6. novembril
  7. a tõestatud lepingu (edaspidi Leping) kohaselt võõrandasid R.V. ja I.V. U.N.le ja K.N.le korteriomandi asukohaga xxxxx teex-x, xxxxxxx alevik, xxxxxe vald, xxxxxxxxx. 2.
  8. Kostjad juhivad esmalt hagejate tähelepanu asjaolule, et võõrandatud korteriomandil ei esinenud võõrandamise ajal nimetatud puudusi. Lepingu p 2.1 (kuues lõik) ja p 2.2 koostoimest järeldub üheselt, et omandajad vaatasid korteriomandi omandamise eelselt üle ega leidnud puudusi, mida nad oleksid pidanud ülevaatuse teostamisel märkama. Hagiavalduses esitatud puudust – vanni all, lae all ja vannitoa akna ümbrusele tekkinu hallitus – oleks pidanud korteriomandi ülevaatuse teostamisel olema märgatud. Asjaolust, et seda ei märgatud järeldub üheselt, et nimetatud puudust korteriomandi üleandmisel ei eksisteerinud. Seega juhul, kui nimetatud puudus nüüdseks eksisteerib, on see tekkinud hagejate valduses ja nende süül, millise asjaolu eest kostjad õiguslikku vastutust ei kanna. Mis puudutab väidetavat hallitust vannitoa põrandaplaatide all ja vannitoa seintes olevate plaatide all, siis sellistes kohtades asetsevast hallitusest ei oleks olnud kostjatel ilma vannituba kahjustamata - s.t vannitoa plaate eemaldamata - võimalik teada saada. Samas puudub mõistlik põhjus eeldada ja nõuda, et isik, kes soovib müüa oma korteriomandit, oleks kohustatud elamus võimalike hallituste tuvastamiseks eemaldama näiteks vannitoast plaate või mistahes seinakatte materjali. 2.
  9. Teiseks juhivad kostjad tähelepanu asjaolule, et omandajad (hagejad) on Lepingu p 2.2 kohaselt sõnaselgelt avaldanud, et nad on korteriomandiga tutvunud, on teadlikud selle seisukorrast, ei oma selles osas võõrandajate suhtes mingeid pretensioone ning ostavad korteriomandi selles seisundis, milline see lepingu sõlmimise päeval on. Omandajad (hagejad) on ka
  10. detsembri
  11. a dateeritud korteriomandi vastuvõtmise aktis põhimõtteliselt deklareerinud, et sellel puudusi ei esine ning neil puuduvad võõrandajate suhtes pretensioonid (lisa 2). Sellest tuleneb üheselt, et omandajad (hagejad) olid täielikult teadlikud 3

(10)2-10-15304 ostetava korteriomandi seisukorras ning soovisid seda osta just nimelt sellises seisundis nagu ta lepingu sõlmimise ajal oli. Seejuures on nende poolt
  1. detsembril
  2. a allkirjastatud pretensioonide puudumist deklareeriv dokument käsitletav nõudest loobumisena, mis on võlasuhte lõpetamise aluseks VÕS § 207 lg 2 mõttes. Nõudest loobumise korral puudub nõudest loobujal igasugune edasine nõudeõigus loobutud nõude osas. 2.
  3. Kolmandaks juhivad kostjad tähelepanu asjaolule, et hagiavalduses esitatud nõudele ei ole lisatud ühtegi dokumenti, mis tõendaks väidetud puuduse esinemist. Allkirjastamata dokument pealkirjaga „Korteri nr x xx-krt elamus xxxxxx alevikus xxxxx tee x ehitusvigadest” ei ole käsitletav eksperthinnanguna ega ka ühegi teiseliigilise tõendina

§ 229

mõttes.

§ 230

lg 1 kohaselt lasub aga nende asjaolude, mille tuginevad nõude esitaja nõuded ja vastuväited, tõendamiskoormis nõude esitajal. Kuivõrd käesolevast hagiavaldusest ega selle lisadest ei nähtu ühtegi esitatut nõuet tõendavat asjaolu, tuleb nõue lugeda mittetõendatuks. 2.

  1. Neljandaks juhivad võõrandajad tähelepanu asjaolule, et vastavalt VÕS § 112 lg 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-131-05 toimub hinna alandamine võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse e. valemi järgi alandatud hind = lepingu eseme väärtus koos puudustega (mittekohase täitmise väärtus) x lepingus kokkulepitud hind : lepingu eseme väärtus ilma puudustega (kohase täitmise väärtus). Hagiavaldusest ega sellele lisatud dokumentidest ei nähtu ühtegi nimetatud elementidest, mistõttu ei ole võimalik sellest tulenevalt ka ostuhinda alandada. Ehk teisisõnu: VÕS § 112 lg-s 1 sätestatust tulenevalt ei ole hagejatel õigus hinna alandamise teel saada hüvitist, mis vastab kulutuste suurusele, mis on vajalikud korteri viimiseks kokkulepitud seisukorda. Kohustuse mittekohase täitmise väärtus VÕS § 112 lg 1 järgi ei ole müügilepingu puhul kindlaks tehtav sel teel, et asja kokkulepitud hinnast või kohese täitmise väärtusest lahutatakse asja kokkulepitud seisukorda viimiseks vajalike kulutuste väärtus (vt ka Riigikohtu
  2. septembri
  3. a otsuse nr 3-2-1-71-07 punkti 15). 2.
  4. Kostjad soovivad juhtida tähelepanu veel ka asjaolule, mille kohaselt võib VÕS § 107 lg 1 alusel lepingulist kohustust rikkunud lepingupool rikkumise oma kulul heastada. VÕS § 114 lg 1 kohaselt eeldatakse, et võlausaldaja on kohustatud andma võlgnikule mõistliku võimaluse rikkumise heastamiseks. VÕS § 112 lg 5 välistab hinna alandamise võimaluse peale rikkumise heastamist. Käesoleval juhul ei ole hagejad andnud kostjatele mõistlikku võimalust väidetava rikkumise heastamiseks. Selline käitumine tuleb lugeda pahauskseks VÕS § 6 lg 1 mõttes. VÕS § 6 lg 2 kohaselt ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. TSÜS § 138 lg 2 kohaselt ei tohi õiguse teostamise eesmärgiks olla teisele isikule kahju tekitamine. Eeltoodust tulenevalt tuleb hinna alandamine jätta kohaldamata isegi väidetava puuduse esinemise ja selle tekkimises kostjate süü ilmnemisel. 2.
  5. Tõele ei vasta kostjate väide, nagu oleks hagejad suuliselt telefoni teel kostjatele teatanud, et "vannituba läheb jah hallitama, kui nad kasutavad seda "valesti" ehk suletud aknaga". Kõne - mis toimus
  6. jaanuaril
  7. a - sisuks oli see, et hagejad soovisid kostjatega kokku saada, kuna neil pidi olema kostjatelt ostetud korteri osas pretensioone, kusjuures selgitati, et see ei ole telefoni jutt. 4

(10)2-10-15304 2.
  1. Tõele ei vasta hagejate seegi väide, et vannitoas puudus ventilatsioon täielikult. Kostjad selgitavad siinkohal, et kõnealune korter võeti eksplikatsiooni
  2. aasta. Ventilatsioon oli vannitoas täiesti olemas, kusjuures kostja R.V.i poolt oli sinna juurde ehitatud elektri ventilaator, mis aitab vannituba täiendavalt ventileerida. 2.
  3. Kostjate hinnangul on eeskätt käesoleva vastuse punktides 2.8 ja 2.9 märgitud suhtumisega asunud hagejad oma protsessiõigusi pahauskselt kasutama. 2.
  4. Käesoleva vastuse - ja laiemalt kogu juhtumi tervikontekstis - on kõnekas tõik, et peale hagejate poolt kostjatelt omandatud korteri müüki käis - kostja R. V. poolt mäletatuna kas
  5. või
  6. jaanuaril
  7. a - kostja R. V. koos ehitusspetsialist R.R hagejate juures, et selgitada n-ö kohapeal välja hagejate pretentsioonide paikapidavust. R. V. ja R. R. avanes vannitoas muuhulgas pilt, mille järgi vanni all oli märkimisväärne kogus vett, kusjuures võis järeldada, et see vesi oli seal seisnud juba pikemat aega (s.t seda ei olnud sealt pikema aja jooksul koristatud). Kohtu seisukoht Kohus uurinud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud tunnistajad ning menetlusosalisad, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata, kuna hagi pole tõendatud. Kohtul olemasolevate tõendite alusel ei tuvastanud, et ostetud korteril oli varjatud puudus, mis oleks ostuhinna alandamise nõude aluseks. Sisuliselt on kohtus hagejate sõna kostja sõna vastu. Hagejate tunnistajad rääkivad kohtule niiskusest ja hallitusest, kostjate tunnistajad räägivad kohtule ideaalselt puhtast ja korras vannitoast. Hagejate tunnistaja P. annab kohtule seletuse : kõige suurem hallitus oli akna ümber. Vannituba ei vasta projekt tingimustele. Vannitoa ja WC vahelisse seina on paigutatud ventilaator, kui see ei tööta, siis loomulikku õhu vahetust ei toimu. Selleks, et loomulik õhuvahetus toimuks, on vajalik temperatuuride vahe, kui vannitoas on kõrgem temperatuur, liigub õhk vannitoast WC-sse ja edasi korstna kaudu välja välisõhku. Hagejate tunnistaja N.seletab. olen käinud xxxxxxx xxxxx tee x-x eluruumis suhteliselt sageli, ka seal asuvas vannitoas. Olen siseviimistleja. Vannitoas oli hallitus akna ümber. Vanni nurgas välisseinas ja WC poolses sisenurgas. Aken on vanni kohal. Akna põskedel oli hallitus vasakul pool küljes rohkem WC poolses serva. Akna ümber oli väga tugev hallitus, vanni juures nõrgem. Seda nägin iga kord kui käisin vannitoas. Perenaine pesi vannituba, aga hallitus tuli tagasi, suur ehitusviga . Kostjate tunnistaja B. annab kohtule asja kohta järgmisi ütlusi: olen käinud eluruumis xxxxx tee x-x xxxxxxx alevis aastatel 2007-2008, olen käinud ka vannis. Tavaline vann. Peale vanni tegin akna lahti. Põrandal vee äravoolu ei ole. On eraldi ventilatsiooni lüliti, ventilatsioon oli vannis käies sees, akna tegin lahti peale vanni tuulutamiseks. Tuulutasin akna kaudu vannituba, et ei tekiks niiskust. Peale vannis käimist kuivatasin vannitoas maha läinud vee, ükskõik kuhu vesi oli läinud, kuivatasin ära . Pole näinud nimetatud eluruumis, vannitoas niiskust, hallitust, seeni, veeloiku põrandal. Viimati käisin vannitoas kui kolisime. Ei näinud niiskusrikkumisi. Eeltoodud tõenditega pole tuvastatud neid asjaolusid, mis annaks kohtule aluse hagi rahuldada ning kindlaks teha puuduse põhjuse, olemuse ja tagajärje ning kostjate süü selles. 5
(10)2-10-15304 Kohus tegi pooltele ettepaneku teostada olukorra, põhjuste ja tagajärje fikseerimiseks ehitustehniline ekspertiis, pooled sellega ei nõustunud. Ühelt poolt on kohtu ettepanekuga mittenõustumine kostjate kahjuks, kui nende väited on tõesed kinnitab seda ka ekspertiis, ekspertiisiga mittenõustumine seda ei kinnita vaid tekitab kohtul kahtlusi Teiselt poolt on kohtu ettepanekuga mittenõustumine hagejate kahjuks, kui nende väited on tõesed kinnitab seda ka ekspertiis, ekspertiisiga mittenõustumine seda ei kinnita vaid kohtul tekib arusaam, et hagejad püüavad kohut eksitusse viia. Menetlusseadustik kohtul ekspertiisi korraldada ei võimalda, võib-olla kohus oleks pidanud toimetama vaatluse, kuid see toiming võib ka olla Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hagejate kanda. Rein Pokk Kohtunik 6
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.