2-11-4899 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks- 25. mai 2011, kell 11.00 Võru kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja

§-de 94 lg 1 ja 113 lg 1 järgi, laenulepingu p-de 3.3 ja 7 kohaselt on viivisemääraks 27% aastas, seisuga 03.02.2011 on viivis kokku 283.12 eurot. Üldtingimuste p 1.3.4 kohaselt nõuab hageja kostjalt teate saatmise menetluskulu summas 19.17 eurot.

1. Hageja nõue kostja vastu on laenu põhiosa 1014.57 eurot, intressivõlgnevus 152.71 eurot, viivis 283.12 eurot ja menetluskulu 19.17 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, kohtuvälise kuluna välja mõista kostjalt 47.93 eurot TsMS § 144 lg 7 alusel. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Kostja märgib vastuses, et tunnistab ennast esitatud hagis täielikult süüdi, kuna võlgnevus on jäänud likvideerimata enda maksejõuetuse tõttu, kostja kaotas töökoha. Ainsaks sissetulekuks on jäänud invaliiduspension, millest suurem osa läheb maksudeks ja elementaarseteks elamiskuludeks, samuti on igakuine kohustus Swedbanki ees, peres on kasvatada alaealine laps. Kostjal töökohta ei ole ning vaegkuuljana ja halvenenud tervisliku seisundi tõttu on raske tööd leida. Vastuväiteid antud hagile pole, vastuhagi esitada ei soovi, kuigi väga lihtsalt ja kergekäeliselt on laenu andmises käitutud. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohtu põhjendused
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 403 lg 1 sätestatu kohaselt lahendab kohus poolte nõusolekul asja kohtuistungil arutamata, määrates tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.
4. Laenulepingust nr 6380723027 nähtuvalt sõlmisid laenuandja, OÜ K. ja laenusaaja P. L. laenulepingu (tl. 9). Laenu summaks on 20 000 krooni, laenu intressimäär 27% aastas, intressi periood 1 kuu. Laenulepingu punktis 3.5 on pooled kokku leppinud, et laenusaaja tagastab laenu ja tasub intresse osade kaupa alates 11.08.2008 kuni 11.07.2011 iga kalendrikuu
5. kuupäevaks. Seega on poolte vahel lepingust tekkinud võlasuhted (

§ 3p 1).

5. Kohus leiab, et pooltevahelistele suhetele tuleb kohaldada tarbijakrediidilepingu sätteid. Võlaõigusseaduse (

) § 402 sätestatu kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus –või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma krediiti või laenu. Käesoleva lepingu sõlmimisel on hageja, OÜ K. andnud laenu kostjale, P. L. ´ile. Laenu võtjaks on füüsiline isik ning laenu võtmine ei ole seotud isiku majandus või kutsetegevusega. P. L. on saanud laenu kätte ja asunud seda kasutama. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et laenuleping nr 6380723027 on tarbijakrediidileping

§ 402sätestatu kohaselt.

6.

§ 76lg 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule.

Laenulepingu nr 6380723027 punktis 3.5 leppisid pooled kokku, et laenusaaja (P. L. ) tagastab laenuandjale (OÜ K. ) laenu ja tasub intresse osade kaupa alates 11.08.2008 kuni 11.07.2011 iga kalendrikuu 11. kuupäeval. Laenu tagastamise aluseks on laenuandja ja laenusaaja poolt kokku lepitud ja allkirjastatud maksegraafik, mis on käesoleva lepingu lahutamatu osa. Hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolu, et kostja tasus osamakseid kuni 11.08.2009.a, 11.09.2009 osamaksest tasus kostja 56.63 eurot, alates 11.10.2009 on osamaksed tasumata. 2

§ 186p 6).

Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhiosa võlgnevuse osas, mis hageja arvutuste kohaselt on 1014.57 eurot. 7. Hageja on esitanud nõude ka intressivõlgnevuse osas so. summas 152.71 eurot. Pooled on laenulepingu nr 6380723027 punktis 3.3 kokku leppinud, et laenu intressimäär on 27% aastas, intressiperiood 1 kuu. Hageja on viidanud Laenulepingu üldtingimuste punktile 1.4, mille kohaselt kui laenusaaja ei tee laenu tagasimakseid tähtaegselt on laenajal õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse § 94 lg 1 nimetatud intressimäärast lähtuvalt.

§ 415

lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnevate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kohus leiab, et seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. Laenulepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 27 % aastas. Laenulepingu punktis 7 on pooled kokku leppinud, et kui viivisemäär on kõrgem intressimäärast on viivisemäär võrdne intressimääraga. Hageja on intressinõude esitanud 152.71 euro suuruses summas ja viivisena 283.12 eurot. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka nõutud intressi ja viivise summa. 8. Hageja on esitanud kostja vastu nõude menetluskulude väljamõistmise osas. Hagiavalduse kohaselt on üldtingimuste p 1.3.4 kokku lepitud, et kui laenusaaja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt saadab laenuandja laenusaajale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta, on laenusaajal õigus nõuda iga vastava teate saatmisel menetluskulu kuni 500 krooni, kostjale on saadetud 12.10.2009 teade ja selle eest tuleb kostjal tasuda menetluskuluna 19.17 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue menetluskuluna 19.17 euro osas ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja poolt viidatud üldtingimused on tõlgendatavad tüüptingimustena

§ 35

mõttes.

§ 37

lg 1 kohaselt muutuvad tüüptingimused lepingu osaks juhul, kui tingimuste kasutaja neile kui lepinguosale selgelt viitas ning teisel lepingupoolel oli võimalus tingimustega tutvuda. Laenuleping nr 6380723027 ei sisalda selget viidet asjaolule, et laenulepingu osaks oleks ka tüüptingimused. Seega ei ole tüüptingimused muutunud laenulepingu osaks ja hagejal puudub seaduslik alus kirja saatmise eest 19.17 euro nõudmiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et nimetatud summa on kirja saatmise eest ka ebamõistlikult suur ning teise poole teavitamine lepingu täitmisest või mittetäitmisest kuulub võlaõigussuhetes hea usu põhimõtte alla. Menetluskulude jaotus 9. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Sama sätte lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevas tsiviilasjas on kostja kohtule saadetud vastuses koheselt hagi tunnistanud ning selgitanud, et laenulepingu rikkumise põhjustas töökoha kaotus ning kuna tema on vaegkuulja ja tervislik seisund on halvenenud, on temal raske tööd leida. Kohus leiab, et isikult, kes on kaotanud maapiirkonnas töö ning kellel seoses vaegkuulmisega on raske tööd leida, on vastaspoole, OÜ K. , kelle majandustegevuseks ongi äärmiselt kõrge protsendiga laenude andmine, kasuks menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane ja ka ebamõistlik. Kohus jätab hageja enda kanda kohtuvälise kulu (summas 47.93 eurot). Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Heiki Kolk Kohtunik 3