← Eesti

2-10-18977/45

Obsah (8)§ 122§ 100§ 116§ 124§ 138§ 214§ 210§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-10-18977 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaupo Paal ja Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 14.0

) § 122 lg-s

  1. I S on oma vanaema hooldada. Eestkosteasutus peaks taotlema, et vanaema loetaks kasuperekonnaks ja temale antaks lapse hooldusõigus. Sellisel juhul, arvestades asjaolu, et tegelik olukord on selline, lapse ema ja õde asuvad naaberkorteris, lapse ärakuulamisel laps avaldas samuti sarnast soovi, vastab see täielikult lapse huvidele ja hageja ülal pidada jääb laps tema ema juures. Pole võimalik, et hooldusõigus määratakse üheli isikule, tegelikult hooldab last hoopis teine isik. Apellatsioonkaebus
  2. R S esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada.
  3. Maakohus on tuvastatud asjaolude alusel teinud ebaõiged järeldused, mille tagajärjel on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi. Maakohus rikkus TsMS-s sätestatud menetluspõhimõtteid ja –nõudeid, nagu kogutud tõendite analüüs, igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise nõue (TsMS § 232) ning poole faktiliste väidetega mittenõustumise põhjendamise nõue (TsMS § 442 lg 8).
  4. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et I S elab hageja ema juures, kes teostab igapäevast alaealise tavahooldamist st teeb süüa ja peseb pesu. Lisaks vanaemale teostab isikuhooldusõigust aktiivselt ka hageja. Hageja käib koolis koosolekutel, aitab vastu võtta igapäevaseid lapsele vajalikke otsuseid ning osaleb ka muudes küsimustes lapse igapäevaelus (aitab vajadusel teha koolitöid, käib koos lapsega arsti juures, poes jne). I S viibib sageli ka hageja elukohas, kuna talle meeldib suhelda nii hageja elukaaslase lapsega (kes on I Siga ühevanune) kui ka hoolitseda oma väikese õe eest. I Si ööbimine vanaema juures on seotud asjaoluga, et lapsel on vanaema juures paremad elamistingimused (tal on oma tuba).
  5. Asjaolu, et I Si tegelik elukoht on hageja ema, mitte hageja juures, ei ole hooldusõiguse üleandmisel takistuseks. Tänases ühiskonnas, kus paljud vanemad on elatise teenimise eesmärgil asunud tööle välisriikidesse, aitavad lapsi kasvatada vanavanemad st lapsed elavad mitte oma vanemate juures, vaid vanavanemate juures. Kirjeldatu toimub vabatahtlikult sõlmitud kokkulepete alusel.

§ 122

lg 2 ei kohusta vanemaid või last hooldavat isikut ilmtingimata taotlema kohtu kaudu otsustusõiguse üleandmist. Kohtusse peaksid pöörduma isikud erandlikel juhtumitel, kus kokkulepped perekonnaliikmete ja lähedaste vahelistes suhetes ei toimi. Hageja seisukohta toetab ka eestkoste asutus, kes 26.07.2010 korraldusega nr 377 jätkas riiklike peretoetuste ja sotsiaaltoetuste maksmist hageja nõusolekul S Kile.

  1. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et I S elab hageja ema juures alates aprillist
  2. Kuigi poolte vahel oli suuline kokkulepe, et hageja tasub kostjale I S ülalpidamiseks 1 000 krooni ning ülejäänud elatise 3 000 krooni annab I Si ülalpidamiseks oma emale, ei pidanud vastustaja kokkuleppest kinni ning esitas kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks, millega tekitas hagejale raske majandusliku olukorra ajal, kui hagejal tekkis kohustus hoolitseda ka kolmanda tütre eest. Kohtutäituri vahendusel saadud elatisest ei andnud kostja oma tütre kasvatamise eest S Kile midagi. Kostja ei ole peale paljasõnaliste väidete esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta võtab I S kasvatamisest ja ülalpidamisest osa, vastupidi, kui hageja küsis, kas kostja on pöördunud koos Iiga perenõustaja poole selgitamaks välja tegelikku põhjust, miks laps ema juures elada ei taha, vastas kostja, et selle peale ta ei ole 3

(6)mõelnud. Samas on kostja, tuginedes kehtivale kohtuotsusele pöördunud erinevate justiitsinstitutsioonide poole kohtuotsuse täitmiseks. Märgitu näitab üheselt, et kostja ei ole tegelikult oma lapse kasvatamisest huvitatud, vaid soovib ainuhooldust endale jätta üksnes eesmärgiga saada elatist. 15.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et I S ei ela 23.04.2007 kohtuotsusega määratud elukohas ning vastustaja ei osale lapse kasvatamises ja ei täida lapse ülalpidamise kohustust. Ainuhooldusõigus ei saa jätta isikule, kes oma vanema kohustusi ei täida. Selline kohtuotsus on seadusega vastuolus ning ei kaitse alaealise lapse huve. Vastustaja seisukoht

  1. Kostja ei nõustu apellatsioonkaebusega ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
  2. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi tuleb rahuldada.
  3. Kõigepealt käsitleb ringkonnakohus hooldusõiguse üleandmise nõuet. Hagi esitati kohtule enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse (

1995) alusel, milles ei sätestatud hooldusõiguse jagunemist vanemate vahel, vaid määrati lapse elukoht.

(1995)§ 51 sätestas, et kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel tuli kohtul lähtuda lapse huvidest, arvestades seejuures vähemalt 10-aastase lapse soovi
(1995)§
  2. Alates 01.07.2010 kehtiv

lapse elukohta eraldi ei reguleeri, elukoha määramine kuulub hooldusõiguse teostamise alla.

§ 116

lg 1 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 116

lg 2 kohaselt on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ( vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ( isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest ( varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 124

lg 1 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Seega on hooldusõigus laiem mõiste, kui elukoht ning sisaldab endas ka hooldaja õigust lapse elukohta määrata. 20. Hooldusõiguse küsimuse lahendamisel käesoleval ajal kuulub kohaldamisele

§ 138

, mille kohaselt, kui vanema hooldusõigus kuulub ainult ühele vanemale, võib teine vanem kohtult taotleda, et lapse hooldusõigus antaks osaliselt või täielikult temale üle. Avaldus rahuldatakse, kui hooldusõiguse üleandmine vastab lapse huvidele, vähemalt 14-aastane laps ei vaidle sellele vastu ning õiguse üleandmist taotlev vanem on sobiv ja võimeline hooldusõigust teostama. Kui hooldusõigus kuulub ühele vanemale kohtulahendi alusel, võib teine vanem taotleda hooldusõiguse üleandmist juhul, kui kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud. Käesolevas asjas ei ole tehtud kohtulahendit kostjale laste ainuhooldusõiguse määramise kohta, vaid ainuhooldusõigus loetakse kostjale kuuluvaks

§ 214lg-st 3 tulenevalt seoses laste elukoha määramisega.

Seega ei kohaldu käesolevas asjas

§ 138kolmas lause. Seetõttu on ebaõige maakohtu 4

(6)seisukoht, et puudub alus, põhjus ja vajadus samas asjas samade poolte vahel uue kohtuotsuse tegemiseks.
  1. Maakohus tuvastas lisaks ka oluliselt muutunud asjaolud ja nimelt, et poolte vanem tütar I ei ela alates
  2. aasta aprillist ema juures, vaid elab isaga kokkuleppel vanaema (isa ema) juures ning ema Ii kasvatamisest ja hooldamisest osa ei võta. Maakohus nende asjaoludega ei arvestanud ning jättis Ii ainuhooldusõiguse endiselt emale, mis on ilmselgelt vastuolus tuvastatud asjaoludega ja lapse huvidega. I, kes saab juba varsti 16-aastaseks, on isiku ärakuulamisel selgelt ja ühemõtteliselt kohtunikule öelnud, et ema juures ta kohe kindlasti elada ei taha. Samas suhtleb I isaga pidevalt, isa hoolitseb tema eest ning annab ülalpidamist. Vanaema juures elab I kokkuleppel isaga, sest seal on rohkem ruumi. Nagu eelpool käsitletud, on hooldusõigus laiem mõiste, kui elukoht ning sisaldab endas ka hooldaja õigust lapse elukohta määrata. Käesolevas asjas vaidlevad vanemad omavahel lapse hooldusõiguse üle ning maakohus jättis ebaõigesti vaidluse sisuliselt lahendamata, põhjusel, et laps elab vanaema juures.
  3. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et eestkosteasutuse arvamus, milles toetati hooldusõiguse andmist isale, on vastuolus seadusega. Eestkosteasutuse esindaja on vestelnud mõlema vanemaga, külastanud last vanaema juures ja lähtus arvamuse andmisel lapse huvidest. Eestkosteasutuse esindaja võttis osa ka ringkonnakohtu istungist, kus märkis, et on osapooltega aastaid tuttav, on korduvalt külastanud Ii vanaema juures ja I on peale ema juurest ärakolimist hästi hakkama saanud, isaga suhtleb tihedalt. I põhjendas ema juurest ärakolimist eeskosteasutuse esindajale sellega, et ema korteris viibisid võõrad mehed ja tarvitati alkoholi.
  4. Kostja vaidles hagile vastu, kuna leidis, et I peaks täitma kohtuotsust ja elama tema juures. Samas ei ole kostja juba üle kahe aasta tegelikult Ii hooldanud ega tema kasvatamisest osa võtnud. Kostja ei tunne ka huvi Ii elukorralduse vastu ega toeta teda materiaalselt. Ringkonnakohtu istungil ütles kostja kohtule, et viimane jutuajamine tütrega oli tal jaanuaris, see tähendab, et kostja pole tütrega neli kuud isegi rääkinud, vaatamata sellele, et nad elavad ühes trepikojas.
  5. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hagi hooldusõiguse üleandmiseks on põhjendatud ja I Saarmani ainuhooldusõigus tuleb emalt G Silt üle anda isale R Sile.
  6. Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus elatise väljamõistmise lõpetamise nõuet. Kuna hagi on esitatud enne 01.07.2010, tuleb analüüsida nii varemkehtinud kui ka kehtiva perekonnaseaduse sätteid. Riigikohus on

§ 210

tõlgendades leidnud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 01.07. 2010, saab kohus

§ 210

lg 2 järgi mõista kuni 01.07.2010 elatise välja enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 01.07.2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel. 26.

(1995)§ 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama tuleneb kehtiva

§-st 96 ja § 97 p-st 1. Vanematel on nii

(1995)§ 49 kui ka

§ 116lg 1 järgi oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Elatise määramisel lähtutakse nii

(1995)§ 61 lg 2 kui ka

§ 99lg 1 järgi lapse vajadustest.

Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Samas nägi

(1995)§ 61 lg 3 ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta, st väljamõistetud elatist vastavalt muutunud olukorrale nii suurendada kui ka vähendada. 5
(6)
(1995)§ 61 lg 6 p 3 alusel võib kohus elatise maksmise ka lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.
  1. Käesoleva hagi esitamise ajaks 23.04.2010 oli olukord oluliselt muutunud, võrreldes ajaga kui elatis välja mõisteti 09.04.
  2. Elatise väljamõistmise ajal olid mõlemad lapsed ema ülalpidamisel, nüüd on üks laps täielikult ainult isa ülalpidamisel ja seda juba kaks aastat. Lisaks poolte ühistele lastele on hageja ülalpidamisel nüüd ka 16.09.2009 sündinud tütar. Seega on tekkinud olukord, kus hageja annab ülalpidamist kokku kolmele lapsele, kostja aga ainult ühele.
  3. Eeltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus põhjendatuks hageja soovi lõpetada kostja kasuks elatise väljamõistmine ja jätta poolte ühiste laste ülalpidamiskohustus võrdselt kummalegi vanemale, kusjuures kumbki vanem annab ülalpidamist sellele lapsele, kelle suhtes ta teostab ainuhooldusõigust. Asjaolusid, mille tõttu ei peaks ülalpidamiskohustust jagama võrdselt või mille tõttu vajab üks laps rohkem ülalpidamist kui teine, asjas esile toodud ei ole.
  4. Alates 01.07.2010 annab menetluslikult aluse nõuda kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmist tsiviilkohtumenetluse seadustik. Nimelt on poolel TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib TsMS § 459 lg 2 järgi muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja soovib elatise väljamõistmise lõpetamist alates hagi esitamisest.
  5. Asjaolude muutumise korral saavad pooled ülalpidamiskohustuse uuesti jagada, kusjuures silmas tuleb pidada, et alates 01.07.2010 saab alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem.
  6. Eeltoodu alusel rahuldab ringkonnakohus hageja nõude elatise väljamõistmise lõpetamiseks.
  7. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohtunikud G. Kivinurm K. Paal M. Seppik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.