KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Imbi Sidok, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 23.mai 2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-70010 Tsiviilasi

) § 2 lg 1 alusel asutatakse korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistuna, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.

§ 15

¹ lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu.

§ 15

¹ lg 2 järgi eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Seega on korteriomanikele seadusega pandud kohustus koostööks elamu kui terviku säilivuse tagamiseks. Samuti on korteriomanikud ühiselt kohustatud korraldama tarbitavate kommunaalteenuste eest tasumise. Korteriühistu on üldkoosoleku otsusega kehtestanud hoolduskulu määraks 4,10 krooni/m2 eest ja remondikuluks 5 krooni/m2 eest. Dokumentaalsete tõendite kohaselt on esinenud kostjale kuuluvas korteris ajavahemikul 2000.a kuni 2002.a vee läbijookse. Kostja on pöördunud nii ühistu kui ka erinevate spetsialistide poole probleemile lahenduse saamiseks. Üldkoosoleku protokollide kohaselt on remonttööde vajalikkust arutatud ning on koostatud tööde teostamise järjekord. Seega on pööratud nimetatud probleemidele tähelepanu. Kostja ei saa hoiduda kõrvale ühiste kulutuste kandmisest põhjusel, et tema korteri ümber olev välissein ja katus on halvas olukorras. Majanduskulude kandmine on ettenähtud korterelamul (ja selles asuvate korteromandite) kui tervikul tekkivate kulutuste kandmiseks. Majandamiskulud kinnitatakse üldkoosoleku 4 otsusega ja neid tuleb tasuda kogu otsuse kehtivuse perioodil. Majandamiskulude tasumise kinnipidamine või osaline tasumine ühe korteriomaniku poolt ei ole kooskõlas seadusega. Hagejal lasub kohustus hoolitseda Kihnu 2 elamu eest tervikuna ja on seda vastavalt rahalistele võimalustele ka teinud. Hageja on pööranud ka eraldi tähelepanu kostja probleemidele: 2002.a on 144 039,10 krooni eest remonditud katust ja 2004.a on 23 126 krooni eest remonditud vuuke. Kostjal puuduvad alused talle esitatud arvete osaliseks tasumiseks. 9. Kostja taotleb aegumise kohaldamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 järgi kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Põhivõlgnevus perioodil 05.01.2004-10.12.2004 on aegunud ning kostja taotlusel kohaldas kohus aegumist ja jättis selles osas hageja nõude rahuldamata. TsÜS § 147 lg 3 tulenevalt aegus 2004.a maksmata arvetest tulenev nõue 01.01.2008.a. Nõue esitati kohtule 24.10.2008.a. Käesoleval juhul ei kohaldu TsÜS § 149 alusel kümneaastane aegumistähtaeg. Nimetatud säte kuulub kohaldamisele kaasomanike ja korteriomanike omavahelisest ühisusest tulenevatele nõuetele. Antud juhul on hagejaks korteriühistu. Seega on aegunud hageja nõue summas 226,20 eurot (3 539,33 krooni). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 427,44 eurot (6 687,95 krooni) põhivõlgnevuse katteks. 10.

§ 7

lg 4 järgi võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuivõrd kohtule esitatud kommunaalmaksete arvutamise ja laekumise tabelist tuleneb, et kostja on arveid kohaselt tasunud alates juunist 2006.a, siis alates sellest perioodist ei ole viivise arvestus põhjendatud. Kuivõrd hageja põhinõue on aegunud maksete osas perioodil 05.01.200410.12.2004, siis on aegunud ka viivise nõue nimetatud perioodil vastavalt TsÜS §-le

1. Hageja viivisearvestus on seotud võlgnevuse tekke alguskuupäevaga. Kommunaalmaksete arvutamise ja laekumise tabelist tuleneb, et kostja on küll arveid tasunud maksetähtajal, kuid osaliselt. Samas on hageja arvestanud viivist sõltumata kostja poolt tasutud summast, st kogu võlgnevuselt. Kohus juhtis nimetatud asjaolule korraldaval kohtuistungil hageja tähelepanu ja tegi hagejale ettepaneku nõude täpsustamiseks. Kuivõrd selliselt esitatud viivisenõue ei ole kontrollitav, siis tuleb jätta hageja nõue viivise väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
2. Hageja palub kohtuotsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja jaotati menetluskulud ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.
3. Maakohus kohaldas hageja nõude osas ebaõigesti TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega. Korteriühistu liikme vastu esitatavad nõuded on seadusest tulenevad nõuded ning nende aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest.
4. Maakohtu poolt väljamõistetud summa arvestus on hagejale arusaamatu. Samuti on arusaamatu viivisenõude rahuldamata jätmine. Asjaolu, et kostja maksis alates 2006.a juunist arveid kohaselt, ei oma viivisenõude puhul tähtsust. VÕS § 113 lg 1 järgi võib viivist nõuda kuni kohustuse kohase täitmiseni. Tõele ei vasta kohtu järeldus, et 5 viivisearvestus on seotud võlgnevuse tekke alguskuupäevaga. Hageja parandas 2010.a juulis viivise arvestust ja ei arvestanud viivist kogu võlgnevusest, vaid ainult põhivõlast. Kostja poolt tasutud summad arvestati põhivõla katteks. Hageja poolt esitatud viivisenõue oli kontrollitav. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
5. Kostja palus maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
6. Kostja rajas otsuse ebaõigesti otsuse hageja nõudele. Kohus jättis olulised asjaolud ja tõendid arvestamata ning tegi ebaseadusliku otsuse. Tegelikult puudub kostjal hageja ees võlg. Kostja ei vaidle vastu, et tal on kohustus tasuda hagejale remondi- ja hoolduskulusid. Pooltel on vastastikused kohustused ja hageja ei ole oma kohustusi täitnud. Hageja on käitunud kostja suhtes pahauskselt. Hageja nõue tekkis 2004.a, kuid hageja pöördus kohtusse alles 2008.a. Hageja esitas kohtule ebausaldusväärseid andmeid. Kuna nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, tuleb see lugeda lõppenuks. Kohus hageja pahausksele käitumisele hinnangut ei andnud.
7. Kohus määratles vaidluse sisu ühekülgselt ja seetõttu eksis kohus ka poolte võlasuhte tekkimise õiguslike aluste käsitlemisel ning jõudis ebaõigele järeldusele, et kostja poolt õiguskaitsevahendi kohaldamine vastastikuste kohustuste täitmisest keeldumise näol ei ole seadusega kooskõlas. Kohus otsustas ebaseaduslikult, et kostja on hageja ees võlgnik. Kostja esitas tõendid, millega põhjendas hageja tegevusetusest tulenenud korteriomandi vee- ja hallituskahjustusi ja õhupuudust. Alates 2003.a jäi kostja olulisel määral ilma õigustatult loodetust, mida kohus ei arvestanud. Kohus hindas kostja esitatud tõendeid üldistatult. VÕS § 110 lg-st 3 tulenevalt oli kostjal õigus keelduda vastastikuste kohustuste täitmisest vähemalt kuni 2009.aastani.
8. Maakohus käsitles ebaseaduslikult viivisearvestust ja jättis kohaldamata VÕS § 113 lg
9. Seetõttu on kohtuotsus viivise osas ebaseaduslik.
10. Ka aegumise

imusele lähenes kohus ühekülgselt. Kohus eksis otsuses numbrite kirjutamisel ja määras ebaõigesti tasumisele aegunud summa. Aegunud summa on 427,44 eurot ehk 6687,95 krooni. Taotluse aegumise kohaldamiseks lahendas kohus ebausaldusväärsete andmete alusel. Segase ja ammuse arvestuse alusel ei ole võimalik aegunud summat õigesti määrata. Vastused apellatsioonkaebusele

1. Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse läbi vaatamata ja algatada kriminaalmenetlus. Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
2. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuste ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt väljamõistetud võla suuruse osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Viivisenõude rahuldamata jätmise osas ei anna apellatsioonkaebuste väited alust kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Viivisenõude lahendamise osas nõustub ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 6
3. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus mõistis ekslikult välja maksete võla 2004.a eest 427,44 eurot, mille kohus luges otsuses aegunuks. Hageja nõudis kostjalt 653,64 euro (10 227,28 krooni) suuruse võla tasumist ajavahemiku 05.01.2004-10.09.2009 eest. Kuna kohus kohaldas kostja taotlusel aegumist 2004.a tekkinud võlale, mis oli 427,44 eurot, oleks kohus pidanud kostjalt välja mõistma 226,20 eurot (3539,33 krooni). Kohus vahetas otsuses ekslikult aegunud ja väljamõistetava summa ära. Seetõttu on kohtuotsuses ebaõige ka menetluskulude jaotamise proportsioon. Vastavalt hagi rahuldatud osale tuleb esimese astme kohtus kantud menetluskulud jätta 35% ulatuses kostja kanda ja 65% ulatuses hageja kanda.
4. Kohus kohaldas nõude aegumise osas TsÜS sätteid õigesti. Ekslik on hageja seisukoht, et tema nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 149 järgi kümme aastat. Maakohus leidis õigesti, et nimetatud säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav ja hageja nõude aegumistähtaeg on kolm aastat kalendriaasta lõppemisest, mil hageja võis arveid esitada (TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 3). Maakohus leidis põhjendatult ka seda, et hageja viivisearvestus (tabel lk 206-207) ei ole kontrollitav, sest lähtub ebaõigetest algandmetest võla suuruse osas. Tabel on üles ehitatud selliselt, et kajastab gradatsioonis võla suurenemist alates 2004.a, st arvestus algab suures osas aegunud nõudest, mida viivisearvestuse aluseks võtta ei saa. Vaatamata kohtupoolsele tähelepanu juhtimisele (t lk 192,194) ei esitanud hageja kontrollitavat viivisearvestust.
5. Ringkonnakohus ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väidetega, nagu oleks kohus jätnud asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid arvestamata. Ekslik on kostja seisukoht, et tal ei ole hageja ees maksete võlga. Maakohus on kõikidele kostja vastuväidetele, sh hageja kohustuste täitmise kohta, otsuses hinnangu andnud ja kohus leidis põhjendatult, et kostjal ei olnud õigust arveid osaliselt tasuda. Viivisenõude rahuldamata jätmisel ei pidanud kohus kohaldama VÕS § 110 lg-t 4, nagu kostja ekslikult leiab. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
6. TsMS § 3 lg 1 järgi on isikul õigus pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hageja nõue kostja vastu ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Põhjendatud ei ole ka kostja vastuses esitatud taotlus jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu õigesti. Samuti ei ole põhjendatud kostja taotlus kriminaalasja algatamiseks. Tsiviilasja lahendava kohtu pädevusse kriminaalasja algatamine ei kuulu.
7. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta ja tagastab TsMS § 652 lg 4 alusel pooltele apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid, mis olid lisatud kostja apellatsioonkaebusele ja mõlema poole vastustele teineteise apellatsioonkaebusele. Maakohus keeldus 13.02.2011 arvet põhjendatult vastu võtmast, sest see ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Vastustele lisatud tõendite osas ei ole pooled põhjendanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.
8. Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. I. Nõmm I. Sidok A. Tänav