§-de 6; 7; 8; 12; 25 alusel rahuldamisele. Kostja, olles korteriomandi XXX omanik, oli kohustatud osa võtma KÜ XXX kõigist küttekuludest 15% ulatuses (täismahus soojaarvest) vaatamata sellele, et kostja oli oma korteris üle läinud alternatiivküttele. KÜ XXX vastavaid otsuseid (üldkoosoleku otsused ja juhatuse otsused) kostja seaduses ettenähtud korras vaidlustanud ei ole, mistõttu olid need otsused muutunud kostja jaoks kohustuslikuks. Kohus leidis, et ka kostja ise sai kohtuistungil aru võlgnevuse tasumise vajalikkusest, mille tõttu ei vaielnud kostja kohtuistungil võla tasumise kohustuse vastu. Kostja vastuväited, et hagejal ei ole õigust sisse nõuda kostjalt soojavõlga, kuna KÜ XXX ei ole loovutanud hagejale konkreetset nõuet kostja vastu, mille tõttu on võla loovutamine vastuolus
lg 1 sätetega; kostjalt oleks õigustatud soojavõlga sisse nõudma ainult KÜ XXX, on põhjendamatud, kuna võlaõigusseadusega on kehtestatud üldine lepinguvabaduse printsiip, mis seisneb selles, et nii füüsilised kui ka juriidilised isikud võivad sõlmida igasuguseid lepinguid mis tahes vormis, kui need lepingud ei ole vastuolus heade kommete või seadusega. Asjaolu, et lepingut ei ole konkreetselt seaduses ette nähtud, ei tähenda iseenesest veel seda, et leping oleks tühine. KÜ-l XXX ja OÜ-l Tammiku Maja oli vabadus korraldada oma majandustegevust ning lepingulisi suhteid vastavalt oma äranägemisele, saavutamaks oma tegevusega soovitud majanduslikku eesmärki – KÜ XXX liikmete poolt tarbitud kommunaalteenuste (sh soojusenergia) eest täielik ja õigeaegne tasumine. Kui KÜ XXX ja hageja otsustasid järgida nendevahelistes suhetes väljakujunenud tavasid ja praktikat, mille kohaselt loovutas KÜ XXX hagejale kõikide (nii juba tekkinud kui ka tulevikus tekkivate) soojavõlgade sissenõudmise õiguse laiemalt, siis tuleb lugeda sellise loovutuslepingu alusel võlgade sissenõudmine õiguspäraseks. AS Kohtla-Järve Soojus ja AS Viru Vesi esitatud seisukohtadega on tõendatud, et hageja ja KÜ XXX vahel sõlmitud nõudeõiguste loovutamise leping on täitnud oma majandusliku eesmärgi, kuna KÜ-l XXX tervikuna puudub võlgnevus nende äriühingute ees. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3 5. G. Kiuru taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Menetluskulud palub apellant välja mõista vastustajalt. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hagejal õigust kostjalt võlga sisse nõuda, kuna selleks puudub seaduslik alus (nõude loovutamise leping).
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
Asjas on võlausaldaja KÜ XXX ja võlgnik kostja. Seega tulnuks KÜ-l XXX sõlmida hagejaga võlaõigusseadusest tulenev nõude loovutamise leping, millega hageja oleks asunud võlausaldaja asemele. Nõude loovutamise lepingut KÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud ei ole. Kohus on viidanud hoolduslepingule nr 67, mille alusel KÜ XXX on loovutanud hagejale õiguse sisse nõuda võlglastelt-korteriomanikelt soojuse tarbimise eest võlad koos viivistega alates 01.09.2004 kuni käesoleva ajani. Akti p-st 3 nähtub, et KÜ XXX on loovutanud maja hooldajale OÜ-le Tammiku Maja õiguse teostada alates 01.09.2004 soojuse tarbimise jaotusteenust korteriomanike vahel ning õiguse sisse nõuda korteriomanikelt-võlglastelt tarbitud soojuse võlgnevused koos viivistega 0,07% tasumata summalt tasustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks koos kohustusega peale võlgnevuste laekumist hooldaja arveldusarvele need koheselt üle kanda AS-le Kohtla-Järve Soojus. Antud dokumendid on üldsõnalised ja ei oma õiguslikku tähendust nõude loovutamiseks hagejale. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 p 2 kohaselt peab korteriomanik täitma ja kandma asjaga seotud kohustused ning kulutused. Kostja ei ütle, et ta ei peaks kandma korteriomanikuna tehtud kulutusi korteriühistu ees ja tasuma võlad iseseisva nõudega isikutele. Korteriühistuseaduse § 151 kohaselt kannab majandamiskulud korteriühistu. Lõike 1 järgi on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
lg 1 kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja on käitunud heas usus ja tasunud oma võlga vastavalt rahalistele võimalustele. Kostjal puudub kindel töökoht ning sissetulek, millest tulenevalt on tasumine toimunud ositi. Kohus on rikkunud õigusnorme ja ebapiisavalt tuvastanud võlanõude asjaolusid lähtuvalt hagi aluseks esitatud dokumentaalsetest tõenditest.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.