← Eesti

3-11-40/16

Obsah (5)§ 24§ 84§ 92§ 83§ 14

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 06.05.2011, Tallinn Haldusasja number 3-11-40 Haldusasi T. R. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kohustami

§ 24lg 1 p 4 alusel.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada 06.01.2011 tasutud riigilõiv 15,97 eurot selle kandmisega Tiina Raja arveldusarvele nr 17000801496 Nordea Pank Eesti panka. Selgituseks märkida: Tiina Raja riigilõivu tagastamine. 3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks. 4.Kohtute Raamatupidamiskeskusele edastada määrus täitmiseks. 5.Sekretäril saata käesolev kohtumäärus menetlusosalistele teadmiseks. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ASJAOLUD MENETLUSE KÄIK Tallinna Halduskohtu menetluses on T. R. kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kohustamiseks. 28.02.2011 esitas kaebuse esitaja kohtule vastuse vastustaja seisukohale. Kaebuse esitaja märgib vastuses, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on edastanud vaide 09.02.2011 Tallinna Linnavalitsusele ning sellega on täidetud kaebuse esitaja poolt taotletu. Kuna 10.11.2010 käskkiri nr 3-1/127 on taotluse esitamise ajaks tühistatud, siis taotleb kaebuse esitaja menetluse lõpetamist ning mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud õigusabikulud summas 84 eurot ja riigilõiv summas 15,97 eurot, kokku summas 99,97 eurot. 23.03.2011 esitas vastustaja kohtule sisukoha menetluse lõpetamise taotlusele. Vastustaja nõustub menetluse lõpetamisega

§ 24lg 1 p 4 alusel, kuivõrd toiming on sooritatud ja haldusakt tühistatud.

Vastustaja palub kohtul hinnata, kas kaebaja esitatud õigusabi kulud on olnud vajalikud nii suures määras, arvestades asja vähest keerukust ja mahtu ning välja mõista põhjendatud õigusabikulud.

§ 84

lg 4 p 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Seega palub vastustaja kaebajale riigilõiv tagastada, mitte vastustajalt välja mõista. KOHTU SEISUKOHT

§ 24

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Kaebaja pool on esitanud taotluse käesolevas haldusasjas menetluse lõpetamiseks

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Vastustaja on kaebaja taotlusega menetluse lõpetamiseks nõustunud. Vastavalt

§-le 24 lg 2 kohus lõpetab menetluse määrusega. Menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas. Kaebuse esitaja on esitanud kohtule taotluse mõista vastustajalt välja kaebaja poolt kantud õigusabikulud summas 84 eurot ja riigilõiv summas 15,97 eurot, kokku 99,97 eurot.

§ 92

lg 5 alusel kannab vastustaja kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kuigi

§-s 92 lg 5 on kasutatud mõistet "kohtukulud", on Riigikohtu 07.05.2008 määrust nr 3-3-1-85-07 arvestades tegemist sama mahu ja sisuga mõistega nagu

§-s 83 lg 1 märgitud "menetluskulud". Seega on menetluskulude väljamõistmine põhimõtteliselt võimalik, kui leiab aset menetluse lõpetamine

§ 24lg 1 p 4 alusel.

Vastavalt

§ 83

lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 83

lg 4 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 14

lg 5 kohaselt võib menetlusosaline halduskohtus asja ajada isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid, arvestades käesoleva seadustikuga sätestatud erisusi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 kohaselt võib kohtus lepinguline esindaja olla advokaat; muu isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi Haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni; prokurist kõigis menetlusosalise majandustegevusega seotud kohtumenetlustes; üks hageja kaashagejate või üks kostja kaaskostjate volitusel; menetlusosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa; muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest. TsMS § 221. kohaselt tõendab seadusliku esindaja esindusõigust dokument, millest nähtub tema seaduslikuks esindajaks olek. Lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. Kohus võib poolelt vajaduse korral nõuda notariaalselt kinnitatud või tõestatud volikirja. Isik võib kohtuistungil volituse anda ka suuliselt. Volituse andmine protokollitakse. 2 Kaebuse esitaja on kohtule koos menetluse lõpetamise ja õigusabikulude hüvitamise taotlusega esitanud LOKRIS AT OÜ arve nr 011010301-T, millelt nähtub, et antud osaühingu poolt on osutatud Tiina Rajale 03.01.2011 juriidilist konsultatsiooni mahuga 1 tund seoses kaebuse esitamisega Tallinna Halduskohtusse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti vastu. Samuti on kaebaja esitanud LOKRIS AT OÜ kassa sissetuleku orderi nr 1, mille kohaselt on T. R. tasunud juriidilise konsultatsiooni eest seoses kaebusega 03.01.2011 kokku summas 84 eurot. Kohus märgib, et enne kohtule kaebuse esitamist kaebajale kaebuse koostamiseks juriidilist konsultatsiooni andnud õigusbüroo ei ole kaebaja esindaja ega nõustaja TsMS mõttes, ning kaebaja poolt esitatud arve alusel tasutud summasid ei saa pidada kaebaja kohtuvälisteks kuludeks

§ 83lg 4 tähenduses.

Kaebaja on kaebuse esitanud kohtule 07.01.2011 iseseisvalt ning ei ole esitanud kohtule andmeid ega volikirja lepingulise esindaja olemasolu kohta antud haldusasjas. Kogu suhtlemine kohtu ja kaebaja vahel on toimunud kaebajaga otse ilma esindaja vahenduseta. Tallinna Ringkonnakohus on 02.05.2011 kohtumääruses haldusasjas nr 3-10-3042 märkinud „/…/Lepingulise esindaja puudumise korral puudub õigus nõuda esindaja kulude väljamõistmist. Esindaja kuludena ei saa mõista võimalikke õigusabikulusid kaebuse koostamiseks või nõustamiseks. Riigikohtu 03.03.2009 otsusest nr 3-3-1-93-08 nähtuvalt on nõustaja kulude (

§ 83

lg 4 p 1) väljamõistmine võimalik vaid juhul, kui kohtumenetluses toimus istung ning nõustaja osales istungil koos menetlusosalisega. TsMS § 228 lg 2 järgi on nõustaja kohtumenetluses osalemise viisiks koos menetlusosalisega istungil osalemine ja selgituste andmine. Kirjaliku menetluse tõttu pole nõustaja osalemine kohtuistungil võimalik ja vastavad kulutused jäävad seepärast kaebaja kanda./…/“. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus menetluskulude vastustajalt väljamõistmiseks. Vastavalt

§-le 84 lg 4 p 4 tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse või kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud. Kohus on kontrollinud riigilõivu tasumist. 06.01.2011 tasutud riigilõiv 15,97 eurot kuulub kaebuse esitajale tagastamisele selle kandmisega T. R. arveldusarvele nr 17000801496 Nordea Pank Eesti panka. Selgituseks märkida: T. R. riigilõivu tagastamine. Elle Kask Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.