2-09-26236/31

1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2011, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-26236 Tsiviilasi W M hagi M M vastu elatise saamiseks 1251.07 eurot (19 575 krooni) Tsiviilasja hind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.01.2011 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik M M apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja W M (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXX XXX XX-XX XXXXXXXX) Kostja M M (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX X XX XXXXXXX), lepinguline esindaja Rein Küttim Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19.01.2011 otsus tühistada.
2. Teha tsiviilasjas uus otsus, millega: 1) rahuldada hagi osaliselt; 2) mõista M Mlt välja W M kasuks perioodi 09.06.2008 kuni 18.06.2008 eest elatis 46.43 (nelikümmend kuus eurot 43 eurosenti) eurot; 3) kummagi poole menetluskulud jätta vastava poole enda kanda.
3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4. Kummagi poole apellatsioonimenetluse kulud jätta vastava poole enda kanda.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 2 menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
6. 05.06.2009 esitas W M (edaspidi hageja, vastustaja) hagi Harju Maakohtusse M M (edaspidi kostja, apellant) vastu elatise 3000 krooni saamiseks tagasiulatuvalt alates 08.06.
7. Menetluse käigus hageja täpsustas nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatise igakuise summana 2175 krooni alates 08.06.2008 kuni õpingute lõpetamiseni Tallinna Transpordikoolis, see on kuni 08.06.
8. Elatise nõuet põhjendas hageja jooksvate kulutustega ja asjaoluga, et õpingute tõttu tal sissetulekud puuduvad. Kostja vastuväited
9. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt õppis hageja
10. aastal Tallinna Tehnikagümnaasiumi
11. klassis. 27.05.2008 õppenõukogu otsusega kustutati hageja õpilaste nimekirjast. Hageja sai 18 aastaseks 08.06.
12. Kuna hageja kustutati kooliõpilaste nimekirjast 27.05.2008 ja ta asus Tallinna Transpordikooli õppima 19.08.2008 täisealisena, siis ei ole tal õigust elatusraha kostjalt nõuda. Esimese astme kohtu otsus
13. 19.01.2011 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 139.01 eurot (2175 krooni) igakuiselt alates 08.06.2008 kuni 08.06.
14. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda.
15. Otsuse põhjenduste kohaselt kuni 30.06.2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last; lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama.
16. Hageja sai täisealiseks 08.06.
17. Tallinna Tehnikagümnaasiumi 16.12.2010 tõendi kohaselt õppis hageja nimetatud koolis ajavahemikul 01.09.2006-18.06.
18. Seega on tõendatud, et hageja õppis nimetatud koolis ka täisealiseks saamise ajal. Nimetatud asjaolu ei muuda Tallinna Tehnikagümnaasiumi 14.12.2010 tõend, kus täpsustatakse, et kooli õppenõukogu 27.05.2008 otsusega kustutati hageja seoses edasijõudmatusega kooli õpilaste nimekirjast. Sama tõendi p-st 6 nähtuvalt väljastati käskkiri hageja õpilasnimekirjast kustutamise kohta 18.06.
19. Pärast Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilasnimekirjast väljaarvamist astus kostja koheselt õppima Tallinna Transpordikooli, mille lõpetas kutsekeskharidusõppe haridustaseme lõpetanuna nominaalajast (nominaalaeg 3 aastat) 1 aasta võrra varem, kuna arvestati ka varasemaid õpinguid. Seega on tõendamist leidnud, et kostjal on kohustus PKS § 60 lg 2 järgi elatist tasuda.
20. Asjas puudus vaidlus selles, et kostja on oma materiaalsest olukorrast tulenevalt võimeline hagejale 139.01 eurot (2 175 krooni), see on seaduses sätestatud elatise miinimumsumma, tasuma. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hagejale pärast täisealiseks saamist 3 elatist tasunud. Kostja on hageja emale üle kandnud
21. aasta septembris, oktoobris, novembris, detsembris ja
22. aasta jaanuaris summad vahemikus 3000-4500 krooni selgitusega “laste raha”. Juulis 2009 on kostja kandnud hageja õele 1000 krooni. Kostjal on alaealine laps M M, hageja õde, kes 2008 aastal oli 14 aastane. Arvestades, et kostja sai täisealiseks 08.06.2008 ja hageja emale tasutud elatise suurust kokku, ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist tasunud. Juunist 2008 jaanuarini 2009 tasus kostja hageja emale 17 000 krooni. Kuude arvuga jagades teeb see igakuiseks makseks u 2000 krooni kuus. Arvestades elatise suurust ja kostja väidet, et täisealiseks saades puudus hagejal õigus temalt elatist saada, tuleb asuda seisukohale, et hageja emale tasutud summad on elatis hageja alaealise õe ülalpidamiseks. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on hagejale pärast hageja täisealiseks saamist elatist tasunud.
23. Kuni 30.06.2010 kehtinud PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61
24. lõikes nimetatud asjaolusid. Kuivõrd asjas ei leidnud tõendamist, et kostja on hagejale pärast tema täisealiseks saamist elatist tasunud, samas selle üle puudub vaidlus, et hageja nõutud summas on kostja võimeline elatist tasuma, siis on hagi põhjendatud ja tõendatud. Apellatsioonkaebus
25. M M palub tühistada maakohtu otsuse ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata või siis vähendada väljamõistetud elatist vähemalt 8500 krooni võrra. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
26. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, andes hagejale korduvalt võimaluse esitada tõendit selle kohta, kus ta täisealiseks saades õppis. Tsiviilkohumenetluse seadustiku (TsMS) § 237 lg 1 kohaselt, kui tõendit ei ole tähtaegselt esitatud, võib sellele tugineda vaid TsMS § 331 sätestatut järgides. Hageja nimetatud normi ei järginud. Hageja esitas Tallinna Tehnikagümnaasiumi tõendi, mis oli koostatud 16.12.2010 ja mille kohus vastu võttis. Kohus ei lahendanud kostja poolt kohtu tegevuse peale esitatud vastuväidet määrusega. Kostja taotles lahendada hagi tõendite alusel, mis olid kohtule esitatud kuni 05.12.2010, kohus seda ei teinud ning keeldumise asjaolusid ei selgitanud.
27. Kostja selgitas kohtule, miks tuleb arvestada otsuse tegemisel Tallinna Tehnikagümnaasiumi tõendit selle kohta, et W.M kustutati kooli õpilaste nimekirjast 27.05.2010 õppenõukogu otsusega. Tähtsust ei oma asjaolu, et selle kohta vormistati käskkiri alles 18.06.
28. Tallinna Transpordikooli asus hageja õppima juba täisealisena, seega ei ole tal õigust PKS § 60 lg 2 alusel saada elatisraha tagasiulatuvalt. W.M oleks õigustatud saama elatisraha vaid juhul, kui õppinuks vähemalt rahuldava õppeedukusega.
29. Raha ülekanded, mida kostja tegi laste ema kontole, olid tehtud viimasega kokkuleppel. Ülekanded on tehtud selgitusega „lasteraha“, sellisest selgitusest saab mõista, et raha on kantud rohkem kui ühele lapsele. Seega ei ole kahtlust, et pool A.Aa kontole kokku tasutud 17 000 kroonist, see on 8500 krooni, on tasutud elatusrahana W. Mle. Vastustaja seisukoht
30. W M palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
31. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada rakendatud materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse.
32. Maakohus on asja lahendamisel iseenesest õigesti võtnud aluseks kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 60 lg 2, kuid rakendas seda ebaõigesti. Riigikohus on lahendis nr 3-2-183-06 selgitanud, et selle sätte kohaldamiseks peavad olema üheaegselt täidetud kaks eeldust: 1) hageja peab õppima ühes loetletud õppeasutuses täisealiseks saamisel ja 2) hageja peab olema saanud seal õppimise ajal täisealiseks. Nimetatud eelduste täidetuse korral on vanem kohustatud last ülal pidama selles õppeasutuses õppimise ajal. 4
33. Käesolevas asjas on tõendatud, et hageja sai täisealiseks 08.06.2008, õppis sel ajal Tallinna Tehnikagümnaasiumis, kuid lõpetas selles koolis õppimise 18.06.2008, kui arvati õpilaste nimekirjast välja kooli direktori poolt. Asjaolu, et õpilase koolist väljaarvamise ajaks tuleb lugeda mitte õppenõukogu otsust, vaid direktori vastavat otsustust, tuleneb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 28 lg-st
34. Viidatud sätte kohaselt teeb õpilase koolist väljaarvamise otsuse direktor. Sama seaduse § 71 lg 1 kohaselt juhib kooli direktor ja lg 2 kohaselt esindab direktor kooli ja tegutseb kooli nimel. Seega alates 19.06.2008 ei õppinud hageja enam selles üldhariduskoolis, kus täisealiseks saamisel, ja seega sellest päevast alates puudus kostjal isana kohustus teda ülal pidada. Asjaolu kas ja kui, siis millal läks ta uuesti õppima ning kui edukalt ta selles või järgmises koolis õppis, kostja kohustusele tähendust ei oma.
35. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et materiaalsest olukorrast tulenevalt oli kostja võimeline hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras maksma. Ka puuduvad tõendid, et perioodil 09.06.2008 kuni 18.06.2008 oleks kostja hagejale elatist maksnud. Kostja on tõendanud rahasummade ülekandmist hageja emale perioodil
36. aasta septembrist kuni
37. aasta jaanuarini, kuid käesoleva asja lahendamisel need rahasummad tähtsust ei oma. Juhul, kui tõepoolest oli tegemist rahaga kahe lapse ülalpidamiseks, siis oli kostjal õigus toetada oma täiealist poega ka peale seaduses sätestatud kohustuse lõppemist. Ükski neist maksetest ei tõenda elatise maksmist juunikuus
39. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis perioodi 09.06.2008 kuni 18.06.2008, see on 10 päeva, eest summas 2175 : 30 x 10 = 725 krooni, mis alates 01.01.2011 vastab 46.43 eurole.
40. Kolleegium olulist menetlusõiguse normide rikkumist maakohtu poolt ei tuvastanud. TsMS § 230 annab ülalpidamisasjas kohtule suurema asjaolude väljaselgitamise ja tõendite kogumise kohustuse, kui muude hagimenetluses lahendavate vaidluste puhul. Ka õigustas hagejale 06.12.2010 täiendava tõendi esitamiseks tähtaja andmist (kohtuistungi protokoll t lk 112-113) asjaolu, et hagejal puudus menetluses esindaja ning dokument Tallinna Tehnikagümnaasiumis õppimise lõppemise aja kohta on käesoleva asja õigeks lahendamiseks ilmselgelt vajalik (t lk 115).
41. Nii maa- kui apellatsioonikohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel kummagi poole enda kanda. Ulvi Loonurm Malle Seppik Imbi Sidok