← Eesti

3-10-248/91

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2011, Tallinn Haldusasja number 3-10-248 Haldusasi Dmitri Serovi kaebus Tallinna Vanglalt 9586,75 € suuruse mittevaralise kahju väljamõistmise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  2. märtsi
  3. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Serovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja: Dmitri Serov Vastustaja: Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Serovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsus haldusasjas nr 3-10-248 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Tallinna Vangla direktori
  7. juuni
  8. a käskkirjaga nr 535-d karistati Dmitri Serovit distsiplinaarkorras 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja Tallinna Vangla kodukorra p 14.4.1.16 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt kavandas D. Serov vastuhakku vangla administratsiooni suhtes ja ähvardas füüsilise vägivallaga teisi kinnipeetavaid, kes ei nõustu täitma tema poolt antud korraldusi. Karistuse kandmise ajal piirati D. Serovile täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. D. Serov kandis määratud kartserikaristuse ära perioodil
  9. juulist
  10. a kuni
  11. augustini
  12. a. Justiitsministeeriumi
  13. augusti
  14. a vaideotsusega nr 11-7/9160 rahuldati D. Serovi vaie ja tunnistati käskkiri nr 535-d kehtetuks. Vaideotsuse kohaselt karistati D. Serovi muuhulgas ka teo eest, mis seisnes vangla administratsiooni korralduste suhtes vastuhaku kavandamises. Selline tegu ei sisalda distsiplinaarrikkumise tunnuseid, mistõttu pole selle 3-10-248 eest võimalik distsiplinaarkorras karistada. distsiplinaarkaristuse valikut ning seega distsiplinaarkaristusega. Nimetatud asjaolu võis mõjutada oli tegemist ebaproportsionaalse Tallinna Vangla
  15. veebruari
  16. a otsusega jäeti D. Serovi taotlus hüvitada talle õigusvastase kartserisse paigutamisega, sel ajal tema õiguste piiramisega, peksmisega ja koolituskursusel osalemise mittevõimaldamisega tekitatud kahju 150 000 kr (9586,75 €) rahuldamata.
  17. Dmitri Serov esitas halduskohtule kaebuse, milles paluti Tallinna Vanglalt välja mõista 150 000 kr (9586,75 €) varalist ja mittevaralist kahju, mis tekitati kaebaja ebaseadusliku kinnipidamisega kartseris
  18. juulist
  19. a kuni
  20. augustini
  21. a. Põhjendused: 1) kartseris viibides ei saanud kaebaja juua kuuma teed, kohvi, suitsetada, võtta vitamiine, tegeleda spordiga, lugeda ajalehti, mida ta posti kaudu tellis, samuti ei saanud lugeda kirjandust; 2) kartseris viibimise ajal (
  22. juulil 2008) kaebajat peksti rängalt. Peksmisjäljed on vangla meditsiinitöötaja poolt fikseeritud, selle kohta on kaebaja tervisekaardil märge; 3) kaebaja jäeti ilma võimalusest sooritada eksameid kutsekoolis, kus ta õppis puusepaks. Selle tõttu ei saanud ta tööd ja hakkas vanglast vabanedes jälle varastama. Kohtuistungil väitis kaebaja, et nimetatud eksamid jäid tal tegemata mitte kartseris viibimise pärast, vaid enne seda kuu aega lukustatud kambris viibimise pärast.
  23. Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja meditsiiniosakonna juhataja E. Katkosilti kinnitusel pole kaebajale enne kartserikaristuse kandmist vitamiine määratud. Seega on kaebaja väited vitamiinide tarvitamise mittevõimaldamise kohta põhjendamatud; 2) kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et ta on tellinud ajalehti neljal korral
  24. a, kuid mitte kordagi
  25. aastal. Kaebaja viited muu kirjanduse lugemise mittevõimaldamise kohta pole samuti kohased, sest
  26. veebruari
  27. a seisuga polnud tal vangla raamatukogus isegi raamatukogukaarti; 3) kaebaja väited tee ja kohvi tarbimise mittevõimaldamise kohta pole tõsiseltvõetavad. Kinnipeetavatele võimaldatakse vangla poolt pakutavate toidukordade juures tarbida teed ja tagatakse toitlustamine, mis on kooskõlas elanikkonna üldiste toitumistavadega. Samuti on võimalik spordiga tegeleda, tehes kehalisi harjutusi kartserikambris; 4) väär on kaebaja väide, et seoses kartserikambris viibimisega ei võimaldatud tal lõpetada puidupingitöölise osaoskuskursuste õppetööd. Nimetatud kursused toimusid perioodil
  28. jaanuarist
  29. a kuni
  30. detsembrini
  31. a. Suvevaheaeg õppetöös oli
  32. juunist
  33. a kuni
  34. augustini
  35. a, seega ajal, mil kaebaja viibis kartseris. Õppetöö lõpetamiseks tulnuks kaebajal sooritada eksamid
  36. detsembril
  37. a, kuid
  38. augustil
  39. a vabanes ta vangistusest ega saanud seega vangla vahendusel eksameid sooritada. Kaebaja sattus kinnipidamisasutusse taas
  40. juulil
  41. a, kuid pole näidanud soovi puidupingitöölise osaoskuskursust lõpetada; 5) väidetavat peksmist pole kaebaja vaidemenetluse korras vaidlustanud. Kaebaja on kriminaalasjas nr 1-09-13721 kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud selles, et ta
  42. juulil
  43. a kella 13.35 ajal ei allunud kartseri jalutusboksis valvur V. Judini korraldusele ja keeldus väljumast jalutusboksist, sülitas valvurile kaks korda näkku ja lõi jalaga vastu jalga, solvas ebaviisakate sõnadega ning ähvardas füüsilise vägivallaga pärast vanglast vabanemist; 6) Justiitsministeerium on vaideotsuses sedastanud, et kaebajale on sisuliselt süüks pandud kaks erinevat rikkumist: vangla administratsiooni korraldustele vastuhaku kavandamine ning teiste kinnipeetavate füüsilise vägivallaga ähvardamine. Viimane tegu on käsitletav teiste kinnipeetavate häirimisena, mis on vangla kodukorra punktiga 14.4.1.16 keelatud. Seega on see tegu distsipliinirikkumine ning kaebaja süü selle toimepanemisel on vaideotsusega tõendatud; 2

(4)3-10-248 7) ainuüksi isiku kartserisse paigutamiseks välja antud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei tekita kartserisse paigutatud isikule nõudeõigust mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kartserikambris viibimist ei saa iseenesest käsitada isikule füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi tekitavana, sest inimlike esmavajaduste rahuldamine on sel ajal ikkagi tagatud; 8) Riigikohtu
  1. novembri
  2. a lahendis nr 3-3-1-64-02 on märgitud, et kahju hüvitamise üheks üldpõhimõtteks on see, et kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kannatanu alusetu rikastumiseni. Seega tuleb kahjunõude põhjendatuse üle otsustamisel analüüsida mitte ainult seda, kas haldusakt on õiguspärane, vaid analüüsida tuleb ka kujunenud olukorra majanduslikku külge.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega rahuldati Dmitri Serovi kaebus osaliselt ja mõisteti Tallinna Vanglalt välja D. Serovi kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 287,55 €. Kohtuotsuse põhjendused oli järgmised: 1) kaebaja väide, et ta kartseris viibimise tõttu ei saanud lõpetada puidupingitöölise osaoskuskursusi, pole tõendamist leidnud. Samuti pole tõendatud vanglaametnike poolt ülemäärase jõu kasutamine kaebaja suhtes
  6. juulil
  7. a. Kaebaja suhtes jõu kasutamine sel päeval oli õigustatud, kuna kaebaja oli ohtlik nii vanglaametnikele, teistele kinnipeetavatele kui ka vangla julgeolekule; 2) kaebajale kartseris viibimise ajal kohaldatud ülejäänud piirangud – kaebaja ei saanud juua teed, kohvi, suitsetada, võtta vitamiine, tegeleda spordiga, lugeda ajalehti, mida ta posti kaudu tellis, samuti ei saanud lugeda kirjandust – kaasnesid selle karistusviisiga vältimatult või rakendati vanglateenistuse otsustuse alusel kooskõlas VangS §-ga 651 ja vangla sisekorraeeskirja §-ga
  8. Kui käskkiri, millega kaebajale kartserikaristus määrati, oleks jäänud kehtima, oleksid kõik selle karistuse kandmisega kaebajale kohaldatud piirangud olnud õiguspärased. Kuna aga Justiitsministeerium tunnistas käskkirja kehtetuks, siis on nii kaebaja kinnipidamine kartserikambris 45 ööpäeva jooksul kui ka kõik sellega kaasnenud kaebaja õiguste piirangud õigusvastased; 3) Riigikohus on
  9. detsembri
  10. a otsuses nr 3-3-1-84-10 sedastanud, et väljakujunenud kohtupraktikaga on kooskõlas iga kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 100 kr (6,39 €); selline hüvitise suurus vastab õigusvastasele kartserisse paigutamisele ja võimaldab määrata õiglase hüvitise. Seega tuleb kaebajale 45 kartseris viibitud ööpäeva eest hüvitisena välja mõista 287,55 €; 4) kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et kuna kaebajat karistati vangla administratsiooni korraldustele vastuhaku kavandamise ja teiste kinnipeetavate füüsilise vägivallaga ähvardamise eest ning viimane tegu on vangla kodukorra p 14.4.1.16 järgi distsipliinirikkumine, oli kaebaja paigutamine kartserisse vanglapoolne kohane reageering ning käskkirja kehtetuks tunnistamine on piisav vahend tema õiguste taastamiseks. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-84-10 on rõhutanud, et asjaolu, et vangla direktori käskkiri kartserisse paigutamise kohta tunnistati kehtetuks pärast kaebaja kartserist vabastamist, ei tähenda, et kaebaja viibis kartseris õiguspäraselt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  11. Dmitri Serovi apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
  12. märtsi
  13. a otsus osas, milles kaebust ei rahuldatud, tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada, sest väljamõistetud summa 287,55 € ei ole piisav. Halduskohus ei ole arvestanud asjaoluga, et viibides kartserikambris, ei saanud kaebaja juua teed ja kohvi, suitsetada, süüa vitamiine (st õunu, sibulat, küüslauku jms, mida kaebaja oleks saanud vangla poest muidu osta), tegeleda spordiga, lugeda tellitud ajalehti ja muud kirjandust. Samuti ei võimaldatud tal lõpetada puidupingi osaoskuskursuse õpinguid. Kartserikambris olles peksid vanglateenistuse ametnikud teda ilma mingisuguse põhjuseta. Tunnistajad ei rääkinud kohtuistungil tõtt.
  14. aastal põhjustatud kahju tuleb hüvitada suuremas summas. 3
(4)3-10-248
  1. Tallinna Vangla palub jätta D. Serovi kaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus märgib, et seadusega ei ole sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise suurust kindlas summas ühegi apellandi poolt väidetud kahju osas. Kahju suurus tuleb kindlaks määrata igal üksikul juhtumil eraldi arvestades konkreetse asja asjaolusid. Riigikohus on, nagu halduskohus õigesti selgitas, pidanud kartseris viibimisega tekitatud kahju hüvitise suuruseks summat, mille halduskohus välja mõistis.
  3. Apellandile kartseris viibimise ajaks lisapiirangute seadmine, mis takistasid tal ostmast vangla kauplusest täiendavalt süüa ja juua, lugeda ajalehti ja raamatuid, oli halduskohtu arvates õigusvastane. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus poleks arvesse võtnud nende piirangute mõju välja mõistetud hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendavalt selgitada, et nende piirangutega eraldi kartserikaristuse kandmisest tekitatud kahju hüvitamine iseseisvalt pole põhjendatud. Need piirangud eraldiseisvalt pole inimväärikust alandavad ning rahalise hüvitise väljamõistmine piirangutega tekitatud kahju eest poleks põhjendatud. Arvestades karistuse olemust ja piirangu kestust, pole alust pidada halduskohtu poolt välja mõistetud hüvitise suurust, arvestades ka nende piirangute mõju, ebaõigeks ja liiga väikeseks.
  4. Mis puutub puusepa oskuskoolituse läbimata jätmisse, siis väidab apellant, et arvestus koolituse osalise läbimise kohta tuli teha enne suvevaheaega, st ajal, mil apellant oli paigutatud lukustatud korpusesse. Kaebaja on nii vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses kui ka kaebuses pidanud ka lukustatud kambrisse paigutamise ajal koolituse osaliseks läbimiseks arvestuse tegemise võimaluse äravõtmist õigusvastaseks. Halduskohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Siiski ei ole kaebaja kohtule põhjendanud, miks ta peab lukustatud kambrisse paigutamist õigusvastaseks. Käskkirja nr 535-d kehtetuks tunnistamine ei osunda, et eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oli õigusvastane. Vastupidi, vaideotsusest nähtub, et kaebaja poolt ühe distsiplinaarsüüteo toimepanemine ning oht teistele kinnipeetavatele on tõendatud. VangS § 69 lg 1 lubab teistele isikutele ohtliku kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude, seega ka VangS § 69 lõike 2 p-s 4 nimetatud abinõu – eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine – kohaldamist. Kinnipeetavast lähtuva ohu ärahoidmine ei ole võimalik, kui teda lubatakse koolitusele ja arvestusele, kus käivad ka teised kinnipeetavad ja koolitusi läbiviivad isikud.
  5. Apellandi süüteost
  6. juulil
  7. a ei saa järeldada, et tema suhtes ei kasutatud ülemäärast jõudu, millega tekitatud kahju hüvitamise nõue oleks alusetu. Seetõttu ei kinnita ülemäärase jõu mittekasutamist kriminaalasjas tehtud kohtulahend apellandi süüteo kohta. Siiski leiab ringkonnakohus, et halduskohus on apellandi seletust ja tunnistajate ütlusi ning muid tõendeid kogumis õigesti hinnanud, kui ta asus seisukohale, et ülemäärase jõu kasutamine pole tõendatud. Ekslik on apellandi väide, et ülemäärase jõu kasutamine nähtub kohtule esitatud videosalvestiselt. Sellist salvestist toimikus ei ole ning pole alust arvata, et sellist tõendit apellatsioonimenetluse ajal enam säilitatakse. Toimikust ei nähtu, et apellant oleks halduskohtult sellise tõendi väljanõudmist vastustajalt taotlenud.
  8. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  9. märtsi
  10. a otsus muutmata. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.