← Eesti

2-10-1448/31

Obsah (4)§ 117§ 121§ 132§ 118

Tsiviilasi nr: 2-10-1448 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Reet Allikvere ja Imbi Sidok Otsuse tegemise aeg ja koht 22.06.2011, Tallinn

§ 117lg 2).

Tärki ei saa vaadelda

§ 121

lg 2 mõttes hageja ülesandel hageja majanduskutsetegevuses tegutseva volitatud isikuna. Hageja ei vastuta OÜ Projektide Agentuur seadusliku esindaja käitumise eest pärast seda, kui projekt oli üle antud kostjale.

§ 132

lg 1 mõtte kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise ja temast tuleneva asjaolu tõttu nagu oma käitumise või tegevuse tõttu, kui ta kasutab seda oma majanduskutsetegevuses ja selle isiku käitumine, temast tulenev asjaolu on seotud isiku majanduskutsetegevusega. Lõike 2 alusel vastutab ta samuti teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle isiku käitumisega. Kohustuse rikkumise eest saab vastutada kohustust rikkunud isik. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks projekti muudatuse kooskõlastanud ja kinnitanud teiste tootjate seadmete sobivust, ei saa ta vastutada muu isiku poolt projektil antud seadme kooskõlastuse ning sobivusarvamuse andmise eest. Hageja ei ole oma lepingust tulenevat kohustust rikkunud ja andnud üle töö, millel pole kokkulepitud omadusi. Seega ei ole kostjal õigus nõuda hagejalt puuduste kõrvaldamist ning nende kõrvaldamata jätmise korral kahju hüvitamist. Hagejal on õigus nõuda töö eest tasu ning esitada vastuväide kostja tasaarvestusavaldusele. Kostja tasaarvestusavaldus ei ole kehtiv ning hageja tasunõue ja kostja tasu maksmise kohustus ei ole kostja tasaarvestusvaldusega lõppenud. Vaidlust ei ole tasu suuruses 88 530 krooni ja selles, et tasunõue muutus sissenõutavaks 15.09.2009. Vaidlus puudub viivise suuruse ja selle 3

(6)Tsiviilasi nr: 2-10-1448 arvestuse aja üle. Arve nr 2009/63 summas 57 330 krooni eest on viivis perioodil 16.09.200908.01.2010 (115 päeva) 1450,40 krooni ja arve 2009/64 summas 31 200 krooni eest on viivis perioodi 16.09.2009-08.01.2010 (115 päeva) eest 789,40 krooni. Kokku on viivis 2239,80 krooni, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista. TsMS § 367 järgi võib kohus välja mõista väljamõistetavalt võlalt viivise protsendina. Alates 09.01.2010 tuleb kostjalt välja mõista viivis seadusjärgses määras põhivõlalt kuni selle tasumiseni. Kuna tõendamist ei leidnud hageja poolt seadmete osas muudatuste kooskõlastamine ja seadme sobivuse kohta arvamuse andmine, ei tõusetu küsimust arvamuse andmisega tekitatud kahjust ja vastutusest VÕS § 1048 järgi. Kohus jättis TsMS § 331 lg 1 alusel rahuldamata kostja taotluse kaasata menetlusse kolmanda isikuna ehitaja AS Merko Ehitus, kuna see esitati hilinenult ja sellises staadiumis, kus taotluse menetlemine tooks kaasa kohtumenetluse venimise. Apellatsioonkaebus Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palub maakoht otsuse tühistada ja saata tsiviilasi Harju Maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses viivisenõuet esitades tuginenud lepinguga ette nähtud kõrgemale intressimäärale. Kohtuotsuse resolutsioonist ega ka põhjendavast osast ei nähtu, milline on lepinguga ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, mille kohus on kostjalt välja mõistnud. Sel põhjusel ei oleks kohtuotsus ka täidetav.

§ 132

lg 1 ja lg 2 kohaldamise eelduseks ei ole esindusõiguse olemasolu vastavalt

§ 117lg-le 2 nagu kohus ekslikult leidis.

Samuti ei oma antud juhul tähtsust, kas jahutusseadme kooskõlastuse andnud O. Tärkil oli

§ 121lg 2 kohane volitus kõikide tehingute tegemiseks.

Kohus oleks pidanud kostja väidete, tõendite ja põhistuste alusel tuvastama, kas O. Tärki tegevus jahutusseadme kooskõlastamisel on omistatav hagejale. Kuivõrd kohus on

§ 132

mittekohaldatavuse eeldusena märkinud esindusõiguse puudumise, on kostja seisukohal, et

§-i 132 on valesti kohaldatud.

§ 132lg 1 kohaldamiseks tulnuks kohtul tuvastada, kas hageja kasutas O.

Tärki pidevalt oma majandusvõi kutsetegevuses ning kas O. Tärki tegu või tegevusetus oli seotud hageja majandus- või kutsetegevusega. Seejuures võis isiku tegevus olla seotud hageja majandus- või kutsetegevusega ka üksnes kaudselt. Hageja põhistas sätte mittekohaldumist esindusõiguse puudumisega, mis ei ole kostja hinnangul ainus ja tingimatu normi kohaldamise eeldus. Olukorras, kus kohus ei ole tuvastanud, millal on projekt kostjale üleantud, ei saa rääkida asjas ajaliselt üksteisele järgnevate asjaolude tuvastatusest. Seejuures on kohus jätnud tähelepanuta, et ühelt poolt võib küsimus olla lepingule vastava töö üleandmises (projekti üleandmine), kuid teiselt poolt omab antud asjas tähtsust, kas töövõtja oleks vastutanud jahutusseadme kooskõlastuse eest juhul, kui ta oleks ise (ilma alltöövõtjata) andnud projektis antud seisukoha muutmiseks kooskõlastuse. Tegemist on lahutamatult seotud asjaoludega, mida kohus ei ole igakülgselt hinnanud ega põhistanud. Kostja 03.11.2009 tasaarvestuse avaldus on kehtiv, kuna eeldused tasaarvestuse avalduse kehtetuseks ei ole täidetud Kohus jättis põhjendamatult menetlusse kaasamata kolmanda isiku. Vastustaja seisukoht Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. 4

(6)Tsiviilasi nr: 2-10-1448 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele. Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki kostja seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks kuulub hageja nõue rahuldamisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks esimese astme kohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Hageja palus hagis viivise välja mõista põhivõlgnevuselt 88 530 krooni seisuga 08.01.2010 2 239,80 krooni ning alates 09.01.2010 iga viivitatud päeva eest tasumata summalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase tasumiseni kostja poolt. Maakohus on viivise alates 09.01.2010 välja mõistnud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Nimetatud sätte kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Seega on ekslik apellatsioonkaebuse seisukoht, et maakohus mõistis kostjalt välja lepinguga ette nähtud kõrgema intressimäära. Lepinguga ettenähtud kõrgemat intressimäära reguleerib VÕS § 113 lg 1 kolmas lause. Apellatsioonkaebuses tugineb apellant endiselt maakohtus esitatud seisukohale, et O.Tärki tegevus jahutusseadmete kooskõlastamisel on omistatav hagejale. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus on valesti tõlgendanud

§ 132lg-tes 1 ja 2 sätestatut.

Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et vaidlusaluste hoonete projekteerimistööd anti üle enne O.Tärki poolt 19.12.2006 toimunud kooskõlastuse andmist toote Lennox tehnilisele spetsifikatsioonile. Hageja on 17.03.2010 menetlusdokumendi p-s 17 tuginenud asjaolule, et ehitusprojekt anti hageja poolt kostjale lõplikult üle 01.06.2006. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et O.Tärki kooskõlastus anti pärast projekti valmimist ja tellijale üleandmist. Kuigi maakohus ei ole oma otsuses ehitusprojekti valmimise kuupäeva tuvastanud, võis kohus lähtuda selles osas kostja poolt vaidlustamata asjaolust, et enne O.Tärki poolt kooskõlastuse andmist oli ehitusprojekt üle antud, ning kohus ei rikkunud sellega menetlusõigus normi. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja andis tellijale üle projekti, mille kohaselt tuli paigaldada hoonetesse seade Bluebox ja et hageja kohustused kliimaseadme osas lõppesid projekti üleandmisega kostjale. Vaidlustamata asjaolu kohaselt osales O.Tärk hageja ja kostja vahelise projekteerimislepingu täitmisel hageja alltöövõtja omakordse alltöövõtja seadusliku esindajana. Tulenevalt asjaolust, et O.Tärk andis kooskõlastuse peale projektide üleandmist kostjale, seega peale hageja ja kostja vahelise lepingu täitmist, leidis maakohus õigesti, et hageja seadme vahetamiseks antud kooskõlastuse eest ei vastuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa O.Tärki vaadelda esindusõiguse alusel (

§ 117

lg 1) kooskõlastuse andjana ega ka hageja majandus- ja kutsetegevuses kasutatava isikuna (

§ 132lg-d 1 ja 2).

Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid väita, et hageja talus sellist esindust ja lugeda O.Tärki tegutsemine kooskõlastuse andmisel talumisvolituseks (

§ 118lg 2).

Kuigi

§ 132

lg-tes 1 ja 2 sisalduvad õigusnormid loovad õigusliku fiktsiooni nagu oleks teise isiku tegu toime pandud isiku enda (käesoleval juhul hageja) poolt ja nagu oleks hageja oma teost teadlik, ei saanud hageja ja kostja vahelises võlasuhtes lepingust tulenev vastutus tekkida pärast töövõtulepingu kohast täitmist. Õige on apellandi väide, et isiku tegevus võib olla seotud hageja majandus- või kutsetegevusega ka kaudselt. Samas pole kostja esile toonud 5

(6)Tsiviilasi nr: 2-10-1448 elulisi asjaolusid, mis sellist järeldust võimaldaksid teha. Eeltoodu tõttu ei pidanud maakohus andma hinnangut sellele, kas hageja vastutaks juhul, kui kooskõlastuse seadme muudatuseks oleks andnud hageja ise. Isiku vastutus võib lepingujärgselt tekkida ka deliktist VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel ehk tegutsemiskohustuse võib tuletada ka üldisest käibekohustusest, kui isik kasutab oma tegevuses teisi isikuid mingi spetsiifilise sotsiaalse suhte alusel (

§ 132ja VÕS § 1054).

Selliseid asjaolusid kostja esile ei ole toonud. Maakohtu protokollist (tl 142) nähtub, et maakohus on arutanud pooltega ka deliktivastutuse kohaldamist asjas. Kostja vastavat nõuet asjas ei esitanud. Maakohus jättis õigustatult TsMS § 331 lg 1 alusel menetlemata kolmanda isiku kaasamise taotluse, kuna kostja esitas kaasamise taotluse 9 päeva enne otsuse avalikult kuulutamist ja kolmanda isiku kaasamine oleks kaasa toonud menetluse venimise. Kolmanda isiku kaasamist apellatsioonimenetluses kostja ei ole taotlenud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, jäävad esimese astme kohtukulud kostja kanda. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohtu menetluskulud samuti kostja kanda. Ringkonnakohus ei teinud asja menetlemisel TsMS §-s 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reet Allikvere Ele Liiv Imbi Sidok 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.