3-11-391/17

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-391 Otsuse kuupäev 20.06.2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Andres Simanise (Simanis) kaebus Tartu Vanglalt kahju summas 3 195,58 eurot hüvitamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev 02.06.2011, menetluskonverents Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja - Andres Simanis ja vastustaja – Tartu Vangla esindaja Marju Altsaar Resolutsioon Jätta Andres Simanise kaebus rahuldamata. Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 20.juunist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 20.juulil 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 07.12.2010 esitas A.Simanis Tartu Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 50 000 krooni. Mittevaraline kahju tekkis sellest, et 30.11.2010 kella 17:15 ajal leidis kaebaja temale vangla poolt õhtusöögiks antud supi seest prussaka, kellel ta väidetavalt oli suppi süües pea otsast ära hammustanud. Nimetatud asjaolust läks kaebaja endast välja, tekkis šokk ning ta oksendas. Kaebaja teavitas juhtunust valvurit ning kaebajale toodi köögist uus portsjon suppi, mille vastuvõtmisest kaebaja, uue prussaka leidmise kartusest, keeldus. Kaebajal tekkis kõhuvalu, kõhulahtisus ning ta käis mitmeid kordi oksendamas. Kõhulahtisus jätkus ka järgnevatel päevadel, aga arsti juurde ta ei saanud. Valvur tõi ainult Smecta pulbrit, mis ei aidanud. Kolmandal päeval peale juhtunut, tuli õhtuse loenduse ajal valvemeedik, kes andis rohtu kõhuvalu vastu. Prussaka söömisest tekkis hirm viirushaiguste ees. A.Simanis leidis, et kuna Tartu Vangla poolt pakutav toit on ebahügieeniline ning temale ei võimaldatud kohest arstiabi, siis talle tekitati moraalne kahju ning tervisekahjustus, mida saab hüvitada ainult rahaliselt, so 3195,58 euro suuruse summaga. Tartu Vangla direktori 02.02.2011 otsusega nr 3-30/280-1 (tl 8) jäeti A.Simanise mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata, kuna menetluse käigus ei leidnud tõendamist, et vangla ametnikud oleksid kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud või et kaebajale oleks tervisekahjustus tekkinud. Edasikaebamise kord KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS A.Simanis esitas kohtule kaebuse, milles palub välja mõista Tartu Vanglalt kahju summas 3 195,58 eurot seoses sellega, et 30.11.2010 õhtusöögiks pakutud supis oli prussakas. Kaebuse kohaselt tekkis kaebajal nimetatud intsidendist tulenevalt kahju tervisele ning moraalne kahju ja tema inimväärikust alandati. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, kuna puudub alus kahju hüvitise väljamõistmiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kaebaja kahju nõude menetluse käigus kogutud tõenditega tõendamist leidnud asjaolu, et vanglateenistuse ametnikud oleksid kaebaja suhtes tema toitlustamisel õigusvastaselt käitunud. Samuti on kaebaja poolt tõendamata temale tervisekahjustuse tekkimine arstiabi saamata jäämisest. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega rikkunud, nõuda talle tekkinud kahju hüvitamist, kui kahju ei ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3,4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Sama seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus peab usaldusväärseks vastustaja väiteid, et Tartu Vangla sööklas teostatakse regulaarselt näriliste ja kahjurite tõrjet, mille kohta täidetakse pidevalt monitooruuringu aruannet nii kahjurtõrjet teostatava firma poolt kui ka söökla enesekontrolliplaani raames. Seda tõendab asjaolu, et Tartu Vanglast söökla köögist ei ole mitme aasta jooksul leitud ühtegi prussakat ning seega ei ole võimalik, et kaebaja poolt leitud kahjur üldse vanglast olenevatest põhjustest supi sisse sattus. Samuti ei välista kohus, et kahjur sattus kaebaja teadmisel supi sisse, mille eesmärki võib tuletada kaebaja poolt esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudest. Vasturääkivad ja paljasõnalised on ka kaebaja poolt antud seletused juhtunu kohta, mis aja möödudes muutuvad. Seega kohus leiab, et tõendatud ei ole asjaolu, et vanglateenistuse ametnikud oleksid kaebaja suhtes tema toitlustamisel õigusvastaselt käitunud. Kohus on veendunud, et kaebaja poolt kirjeldatud sümptomid nagu iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja –lahtisus ei saanud tekkida ühe kahjuri nägemisest supi sees, küll aga võivad seotud olla kaebaja teiste haigustega. Kaebaja seletuse kohaselt on ta HIV positiivne ja põeb C-hepatiiti, mistõttu kasutab ravimeid igapäevaselt. Mis puutub kaebaja väitesse, et pärast 30.11.2010 juhtunut pidi ta pöörduma abi saamiseks psühhiaatri poole, siis on ta psühhiaatri vastuvõtul käinud ka varasemalt teiste probleemidega, mistõttu ei ole psühhiaatri poolt määratud ravimid seotud üksnes 30.11.2010 supi seest leitud väidetava prussakaga. Kohtus ei leidnud tõendamist, et arstiabi saamata jätmisest tekkis kaebajale tervisekahjustus. A.Simanise tervisekaardi väljavõttest (tl 22) nähtub, et ta pöördus arsti juurde 03.12.2010 ja 07.12.2010 seoses iivelduse ja kõhulahtisusega ning on saanud nendele sümptomitele vastavaid ravimeid. Seega on kohtu arvates kaebajale vajalikul määral arstiabi osutatud ja väidetava prussaka nägemisest ei ole kaebajale iseseisvat haigust ega tervisekahjustust tekkinud, mistõttu puudub alus kahju hüvitise väljamõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus A.Simanise kaebuse rahuldamata. Maare Aloe kohtunik 2 3