← Eesti

3-09-2695/79

Obsah (7)§ 33§ 6§ 37§ 32§ 5§ 7§ 25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2011. a, Tallinn Haldusasja num

§ 33lg 5), mis antud juhul toimuski.

Kohtuistungil väitis kaebaja, et soovis vanemrevident T. Sa karistamist (tlk 87). Kaebaja viitas karistamise alusena küll kehtetule seadusele, kuid viide haldusõiguserikkumiste seadustikule võimaldab järeldada kaebaja eesmärki saavutada maksuhalduri ametniku karistamine väärteomenetluse korras. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda teise isiku väärteomenetluse- või distsiplinaarkorras karistamist. Sellest tulenevalt puudub kaebajal käesolevas asjas kaebeõigus; 2) Kaebus on ka sisuliselt põhjendamatu. AKI algatas 04.09.2009 MTA suhtes järelevalvemenetluse kaebaja kirjas viidatud isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kontrollimiseks. Kuivõrd isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist ei tuvastatud, oli järelevalvemenetluse lõpetamine põhjendatud. Dokumentide kättetoimetamist maksumenetluses reguleeriv MKS ptk 4 ei sätesta kontrollakti kättetoimetamise kohustuslikku viisi. Seega on maksuhalduril võimalik toimetada nimetatud dokument adressaadile kätte MKS § 52 lg 1 kohaselt ka posti teel. Üks posti teel dokumendi kättetoimetamise viise on edastada see lihtsaadetisena (PostiS § 4 lg 5 p 1). Ümbriku näol, millega kontrollakt kaebajale edastati, on tegemist ametialases asjaajamises tavakasutatava kirjaümbrikuga, mis on postiteenuse osutajale üle antud suletuna (tlk 27, 85, 89). Seetõttu on maksuhaldur

§ 6

p-s 6 sätestatud isikuandmete töötlemise turvalisuse põhimõtet piisavalt järginud. Puuduvad andmed selle kohta, et kõnealusele dokumendile oleks enne kaebajani jõudmist olnud juurdepääs kolmandatel isikutel. Asjas puuduvad andmed, mis viitaksid vajadusele kasutada dokumendi edastamisel erilisi turvameetmeid. Puudub ka vaidlus, et kättetoimetamine toimus õigel aadressil. Dokumendi väidetav jõudmine kaebajani rebitud ümbrikus on tingitud kaebaja enda hooletusest. PostiS § 8 lg 2 kohaselt peab postkast tagama postisaadetise säilimise. Sellest nõudest tuleneb ühtlasi ka selle valdaja kohustus hooldada postkasti sellisel määral (sh postkasti piisava sagedusega tühjendada), et postiteenuse osutajal oleks takistusteta võimalik postisaadetis postkasti sisestada. Postisaadetiste vastuvõtmise puuduliku korraldamise korral jääb nende võimaliku kahjustamise või kaotsimineku riisiko saaja kanda. Käesoleval juhul ei mahtunud kõnealune kiri kaebaja postkasti selle ületäitumise tõttu, mis nähtub kaebaja enda selgitustest kohtuistungil ja kaebusest (tlk 3, 87). Seega sai kirjaümbriku võimalik kahjustamine toimuda üksnes kaebaja enda süül. Asjaolu, et kaebaja viibis enda väitel paaripäevasel välisreisil, ei õigusta postisaadetiste vastuvõtmise korraldamata jätmist. Puuduvad usaldusväärsed andmed selle kohta, kuidas ja millises olukorras jõudis kõnealune ümbrik tegelikult kaebajani. Andmed ümbriku asukoha ja kahjustamise kohta pärinevad üksnes kaebajalt. Samas pole kaebajalt lähtuv informatsioon selles esineva vastuolulisuse tõttu piisavalt 4

(10)3-09-2695 usaldusväärne. Nimelt väidab kaebaja vastustajale esitatud dokumentides ja kaebuses, et leidis kirja „postkasti peale asetatuna ja lõhkirebituna” (tlk 2, 20, 24, 31). Samas kaebaja esitatud piltidelt nähtuvalt ei olnud kiri asetatud postkasti peale, vaid asetses osaliselt postkastis, kusjuures ümbrikus sisalduv dokument on nähtav üksnes väheolulises osas (tlk 25, 32, 84, 90). Tegemist ei ole vähetähtsa vastuoluga. Olukorras kus tagantjärele tõe tuvastamise võimalusi napib, omandab kirjeldatud vastuolu kaalukama tähenduse, seades kahtluse alla kaebaja väited tervikuna; 3) Seega oli riikliku järelevalvemenetluse lõpetamine õiguspärane ning 19.10.2009 otsuse nr 2.11/09/1263 tühistamiseks puudub alus. Kaebuses koos tühistamistaotlusega esitatud tuvastamistaotlus on muu huvi puudumise tõttu esimesega hõlmatud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. M. Mi apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu otsus tühistada. Apellant leiab, et kuna lihtkirjaga väljastatud isikuandmed võivad sattuda kõrvaliste isikute kätte, siis rikuti kaebaja õigust isikuandmete saladuses hoidmisele juba kaebajale lihtkirja saatmisel. Pärast lihtkirjaga pangasaladuse väljastamist toimunu ei ole asjassepuutuv. Kaebuse esitajal pole ka objektiivselt võimalik teostada ise järelevalvetoiminguid ja tuvastada isikuid, kes võisid tema pangasaladusega tutvuda. Seega rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi vanemrevidendi tegevuse õiguspäraseks tunnistamisega ning kaebuse esitajal on kaebeõigus.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 05.11.2010 määrusega jäeti apellatsioonkaebus käiguta ning paluti apellandil selgitada oma põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus küsis, kas kaebuse esitaja sooviks on Andmekaitse Inspektsiooni kohustamine järelevalvemenetluse jätkamiseks või soovib ta piirduda esialgses kaebuses märgitud tuvastamis- ja tühistamistaotlustega ning kui kaebuse esitaja soovib jääda õigusvastasuse tuvastamise taotluse juurde, siis mis kasu võiks vastav kohtuotsus temale anda (pidades silmas, et sellise otsusega ei panda kellelegi kohustusi), kui aga kaebuse esitaja taotleb järelevalvemenetluse läbiviimise jätkamist, siis mis eesmärki soovib ta järelevalvemenetlusega saavutada.
  3. M. M selgitas vastuseks ringkonnakohtu küsimustele, et tema sooviks on Andmekaitse Inspektsiooni kohustamine järelevalvemenetluse jätkamiseks, kuid et halduskohus käsitles inspektsiooni otsust nr 2.1-1/09/1263 haldusaktina, jääb kaebuse esitaja ka tuvastamis- ja tühistamistaotluse juurde. Kaebuse esitaja saab otsuse õigusvastasuse tuvastamisest järgmist kasu: ta saab nõuda MTA-lt tema isikuandmete üldsusele kättesaadavaks tegemise lõpetamist, taastada Danske panga filiaali, SEB panga ja Swedbank’i usalduse tema vastu, see võimaldab ülalnimetatud pankadel nõuda isikuandmete levitamise lõpetamist ja tagab õiguskindluse selles, et juhul, kui MTA-d on panga poolt hoiatatud, et isikuandmeid tuleb saladuses hoida, peab MTA nendest nõudmistest kinni.
  4. Andmekaitse Inspektsioon palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja leiab, et halduskohtu otsus on õiguspärane. Väited. 1) Apellatsioonkaebuses ei ole selgitatud, millist materiaalõigusnormi halduskohus valesti kohaldas või milliseid menetlusnormide olulisi rikkumisi toime pani; 2) Halduskohus tegi kaebuse sisu õigesti kindlaks. Halduskohus lähtus kaebuse esitaja tegelikust tahtest, paludes kaebajal kohtuistungil selgitada, mis on tema tegelikuks sooviks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et soovis juurdluse läbiviimist ja T. Sa karistamist. Kohus hindas sisuliselt ka 5
(10)3-09-2695 järelevalvemenetluse lõpetamise õiguspärasust. Seega ei ole halduskohus rikkunud menetlusnorme; 3) Apellandi selgitused õigusvastasuse tuvastamise põhjendatud huvi kohta ei ole asjakohased. Apellandi isikuandmete jätkuvat avaldamist MTA poolt ei toimu, mistõttu ei ole apellandil võimalik sellist nõuet esitada. Apellant ei ole selgitanud, kuidas aitaks järelevalvemenetluse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamine kaasa tema usaldusväärsuse taastamisele pankade silmis. Arusaamatuks jääb, kuidas sai MTA poolt tehtud toiming (kirja saatmine) kahjustada kaebaja usaldusväärsust. Kaebaja usaldusväärsust oleks saanud kahjustada kaebaja enda tegevus. Riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise õigusvastasuse tuvastamisega ei kaasne automaatselt isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise tuvastamine. M. M saab kohtus esindada vaid enda huvisid, mitte pankade ega teiste isikute huve. Järelevalvemenetluse lõpetamise õigusvastasuse konstateering ei garanteeri kaebuse esitajale tema poolt soovitud tulemust – isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise tuvastamine ja T. Sa karistamine. Vastustaja ei näe asjaolusid, mille põhjal võiks järelevalvemenetluse jätkamise tulemusel tuvastada isikuandmete seadusevastase töötlemise; 4) Kuivõrd vastustaja algatas järelevalvemenetluse omal algatusel, siis lõpetas ta menetluse HMS § 43 lg 2 teise lause kohaselt ilma ettekirjutust tegemata, sest ta ei tuvastanud isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist. Riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse vormistamine haldusaktina oli menetlusviga – menetluse lõpetamisel piisanuks ainuüksi teavituse saatmisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Tallinna Ringkonnakohtu 10.11.2010 määruses, millega apellatsioonkaebus menetlusse võeti, leiti, et kaebuse ja apellatsioonkaebuse nõuded on apellandi selgituste põhjal järgmised: 1) tuvastada Andmekaitse Inspektsiooni 19.10.2009 otsuse nr 2.1-1/09/1263 õigusvastasus; 2) tühistada eelviidatud otsus; 3) kohustada Andmekaitse Inspektsiooni eelviidatud otsusega lõpetatud järelevalvemenetlust MTA suhtes jätkama.
  2. Haldustoimingu olemusest ja HKMS §-dest 6 ning 26 tulenevalt ei ole isikul õigus taotleda haldustoimingu tühistamist. Andmekaitse Inspektsiooni 19.10.2009 kirjaga nr 2.1-1/09/1263 (pealkirjastatud kui „Riikliku järelevalvemenetluse lõpetamise otsus“) teavitati M. Mit MTA suhtes algatatud riikliku järelevalve menetluse lõppemisest, põhjendusega, et isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist ei ole tuvastatud. Lahendades tühistamistaotlust Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni 02.07.2007 kirjale nr 4-3-1/12-1, millega vastati Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile esitatud avaldusele äriühingu suhtes küttegaasi ohutuse seaduse ja kemikaaliseaduse alusel järelevalvemenetluse algatamiseks ja ettekirjutuste tegemiseks, et rikkumist ei avastatud, asus Riigikohus järgmisele seisukohale – vaidlustatud vastus ei oma iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele; ühtlasi ei sätesta seadus, et avaldusele, millega soovitakse järelevalve menetluse algatamist kolmanda isiku suhtes, vastamine oleks haldusakt; seetõttu on tegemist haldustoiminguga, mille tühistamist nõuda ei saa (vt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 13). Ringkonnakohtu arvates on eelnimetatud seisukohad kohaldatavad ka käesolevale juhtumile, seda sõltumata sellest, kas pidada vaidlusalust järelevalvemenetlust algatatuks M. Mi avalduse alusel või haldusorgani enda initsiatiivil. Otsustus riikliku järelevalve menetlus ettekirjutust tegemata lõpetada ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming – haldusmenetluse lõpetamine. Ka isikuandmete kaitse seadus (

), sh selle § 38 lg 1, ei nõua sellise järelevalvemenetluse lõpetamist haldusaktiga. 6

(10)3-09-2695 Sel põhjusel jääb kaebus rahuldamata taotluse osas tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 19.10.2009 „otsus“ nr 2.1-1/09/
  2. Halduskohus on kaebust menetlenud taotlusena Andmekaitse Inspektsiooni 19.10.2009 otsuse nr 2.1-1/09/1263 tühistamiseks. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei ole selline taotlus kohane õiguskaitsevahend. HKMS § 11 lg 1 p 3 kohaselt kontrollib halduskohus kaebuse saamisel, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused, ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Haldusasja materjalid ei näita selle selgituskohustuse täitmist halduskohtu poolt.
  3. Põhjendatud huvi Andmekaitse Inspektsiooni 19.10.2009 „otsuse“ kui toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitajal ei ole. Sellist kaebust rahuldav halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg 1 p-s 3 nimetatud kohtuotsus ei paneks kaebuse esitaja isikuandmete töötlemisel mingeid kohustusi Maksu- ja Tolliametile ega looks kohustusi ka käesolevas asjas pooleks olevale Andmekaitse Inspektsioonile. Pealegi ei ole käesolevas asjas kaebuse objektiks Maksu- ja Tolliameti toiming kaebuse esitaja isikuandmete töötlemisel, vaid Andmekaitse Inspektsiooni toiming.
  4. Kohaseks õiguskaitsevahendiks, mis kaebuse esitaja Andmekaitse Inspektsiooni suhtes esitada saab, on kaebus Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks Maksu- ja Tolliameti suhtes lõpetatud järelevalvemenetlust jätkama. Selle nõude rahuldamiseks peab olema täidetud tingimus, et vaidlustatud toiming rikub kaebuse esitaja õigusi. 18.

§ 33

lg 5 alusel võib Andmekaitse Inspektsioon algatada järelevalvemenetluse kaebuse alusel või omal algatusel. Sama seaduse § 22 annab andmesubjektile, kes leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, õiguse pöörduda kohtu kõrval ka Andmekaitse Inspektsiooni poole. Sama seaduse § 38 sätestab Andmekaitse Inspektsioonile tähtaja talle esitatud kaebuse lahendamiseks. Neist sätetest koostoimes võib järeldada, et seadus annab andmesubjektile, kes leiab, et isikuandmete töötlemisel rikutakse tema õigusi, õiguse pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole ja nõuda temalt selle kaebuse õiget lahendamist. Sellises olukorras tuleb tunnustada ka andmesubjekti õigust vaidlustada tema kaebuse suhtes tehtud otsustus. 19. Halduskohus leidis, et käesoleval juhul ei olnud tegemist kaebuse alusel läbi viidud järelevalvemenetlusega, sest kaebuse esitaja poolt Andmekaitse Inspektsioonile adresseeritud avaldusest ei nähtu, et selles oleks taotletud järelevalvemenetluse algatamist MTA suhtes. Ringkonnakohus selle hinnanguga ei nõustu.

ei sätesta Andmekaitse Inspektsioonile esitatavale kaebusele mingeid nõudeid. Tuleb arvestada ka seda, et inspektsioonil on isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise avastamisel lai kaalutlusõigus erinevate meetmete rakendamise osas. Andmekaitse Inspektsiooni ametnik on

§ 37

p-dest 5 ja 6 tulenevalt kohustatud „selgitama isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral isikuandmete töötlejale või tema esindajale õigusaktide rikkumise olemust ning nõudma rikkumise lõpetamist“ ning „tegema isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise korral ettekirjutuse või algatama väärteomenetluse“. Järelikult ei saa nõuda, et andmesubjekt sõnastaks Andmekaitse Inspektsioonile esitatud kaebuses täpse taotluse konkreetse meetme rakendamiseks. Piisab, kui ta kirjeldab arusaadavalt, milles tema õiguste rikkumine tema arvates seisnes. Mida täpsemalt selle kaebuse alusel ette võtta, otsustab inspektsioon. Seetõttu ei oma määravat tähtsust ka see, et M. Mi 31.08.2009 kirjas väljendatud MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse vanemrevidendi taandamise taotluse lahendamine ei kuulu Andmekaitse Inspektsiooni pädevusse. 7

(10)3-09-2695 Ringkonnakohtu hinnangul käsitles Andmekaitse Inspektsioon M. Mi 31.08.2009 avaldust kaebusena ja asus seda lahendama. See nähtub selgelt inspektsiooni 30.09.2009 nõudekirjast nr 2.11/09/1263 kaebuse esitajale (tl 22), milles nõuti temalt asja otsustamiseks andmeid viitega menetlusosalise (nõudekirja sisust nähtuvalt ei ole põhjust arvata, et kaebuse esitajat käsitleti muu menetlusosalisena kui HMS § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud „haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku teinud isik (taotleja)“) HMS § 38 lg-s 3 sätestatud kohustusele teha haldusorganile teatavaks talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid, viidati HMS § 15 lg-le 3, mis annab võimaluse jätta taotlus puuduste kõrvaldamata jätmise korral läbi vaatamata, ning pikendati „kaebuse läbivaatamise tähtaega“.
  1. Riigikohtu eelviidatud 13.10.2010 otsuses nr 3-3-1-44-10 (p 15) avaldati ka seisukohta, et isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. Selleks et kontrollida, kas järelevalveorgani tegevuses esines kaalutlusviga, tuleb kohtul tuvastada, kas õigusnormi, mis sätestab kaalutlusõiguse, faktiline koosseis on täidetud. Kui selle õigusnormi faktiline koosseis on täitmata, ei pea järelevalveorgan järelevalvemenetluse algatamist või meetme rakendamist üldse kaaluma.
  2. Järelevalvemenetluse lõpetamise otsusest ja vastustaja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest nähtuvalt lõpetati järelevalvemenetlus järelevalvemeetme rakendamiseta põhjendusega, et kaebuse esitaja isikuandmete töötlemisel ei ole tema õigusi rikutud – MTA poolt kaebuse esitajale kontrollakti saatmine lihtkirjaga ei olnud õigusvastane ning pole ka tõendatud, et selle tagajärjel oleks kaebuse esitaja isikuandmeid töödeldud selleks volitamata isikute poolt.
  3. Andmekaitse Inspektsioon on korduvalt rõhutanud, et tema pädevuses ei ole kontrollida maksukorralduse seaduse ja krediidiasutuste seaduse nõuete täitmist. Tõepoolest,

§ 32

lg 1 ja § 33 lg 1 p 1 kohaselt kontrollib Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse ja selle seaduse alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmist.

§ 5

kohaselt on isikuandmete töötlemine iga isikuandmetega tehtav toiming, sh nende edastamine.

-st ei tulene otsest keeldu toimetada maksumenetluses isikuandmeid sisaldavat dokumenti kätte lihtkirjaga. 23. Samas on

§ 7

lg 1 tähenduses isikuandmete töötlejaks oleva haldusorgani tegevus lisaks

-le alati reguleeritud ka selle haldusorgani põhifunktsiooni täitmise aluseks oleva seadusega, mida ta isikuandmete töötlemisel arvestama peab. Et viimati märgitud seaduses on isikuandmete töötlemisele kehtestatud täpsemaid või erinõudeid, ei välista Andmekaitse Inspektsiooni järelevalvepädevust. Kui selliste erisätete reguleerimisala kattub

nõuetega ja nendest kinnipidamine on oluline ka

-s sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete seisukohalt, on Andmekaitse Inspektsioon pädev hindama isikuandmete töötleja tegevust ka nende erisätete alusel. 24. HMS § 26 lg 1 esimese lause kohaselt saadetakse dokumendi postiga kättetoimetamise korral dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Sama lõike teise lause kohaselt võib seaduses või määruses sätestatud juhtudel dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. MKS ei ole HMS § 26 lg 1 teises lauses nimetatud seadus, sest ei sätesta juhtusid, mil maksuhaldur võiks dokumente kätte toimetada lihtkirjaga. MKS § 52 lg 1 teine lause, mille kohaselt 8

(10)3-09-2695 võib maksuhaldur valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi, HMS § 26 lg 1 esimesest lausest erandit ei tee. Valides MKS § 52 lgs 1 loetletud kättetoimetamisviiside hulgast kättetoimetamise posti teel, tuleb maksuhalduril selle kättetoimetamisviisi rakendamisel järgida HMS nõudeid, sh HMS § 26 lg 1 esimest lauset. Seega on ebaõige vastustaja halduskohtus avaldatud seisukoht, nagu võimaldaks MKS dokumentide posti teel kättetoimetamist lihtkirjaga. 25. Saates vastuolus HMS § 26 lg-ga 1 kontrollakti kaebuse esitajale lihtkirjaga, töötles maksuhaldur kaebuse esitaja isikuandmeid vastuolus seadusega. Selline rikkumine omab tähtsust ka

-s sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete seisukohast.

§ 6

p 6 kohaselt on isikuandmete töötleja kohustatud isikuandmete töötlemisel järgima turvalisuse põhimõtet – isikuandmete kaitseks tuleb rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest.

§ 25

lg 1 p 3 kohaselt on isikuandmete töötleja kohustatud kasutusele võtma organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed isikuandmete kaitseks andmete konfidentsiaalsuse osas – volitamata töötlemise eest. Sama paragrahvi lg 2 p 6 kohaselt on isikuandmete töötleja isikuandmete töötlemisel kohustatud tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist ja kopeerimist. Dokumendi lihtkirjaga edastamisel ei ole turvalisuse põhimõte järgitud sama kindlalt kui tähtkirja puhul. PostiS § 4 lg 7 p 1 kohaselt edastatakse tähtsaadetisena kirisaadetis ja postipakk, mis väljastatakse saajale või tema esindajale allkirja vastu või muu isikusamasuse tuvastamist võimaldava tunnuse alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.06.2006 määruse nr 57 „Täht- ja väärtsaadetise universaalse postiteenusena edastamisele esitatavad nõuded“ § 6 lg 3 kohaselt loetakse füüsilisele isikule adresseeritud tähtsaadetis kättetoimetatuks, kui see on üle antud saajale või tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt viieteistkümneaastasele isikule. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt peab tähtsaadetise kättetoimetamisel saadetise vastu võtnud isik esitama isikut tõendava dokumendi ning kinnitama kättetoimetamist allkirjaga, märkides ära oma ees- ja perekonnanime, isikut tõendava dokumendi numbri ning kättetoimetamise kuupäeva ja, kui ta pole ise saadetise saaja, märkima kättetoimetamisel oma seose saajaga. Seega on dokumendi tähtkirjaga saatmisel selle sattumine kõrvaliste isikute valdusesse välditud tõhusamalt kui lihtkirjaga saatmisel. Ka MTA kirjas Andmekaitse Inspektsioonile (tlk 27) selgitatakse, et

§-s 25 sätestatud turvameetmete rakendamiseks on füüsilistele isikutele kontrollakti edastamise viisiks revidendi käsiraamatus kontrollakti vorminäidisel lisatud üldreegel: füüsilistele isikutele edastatakse kontrollakt tähtkirjaga väljastusteatega. Seega oli rikutud nõuet, mille täitmise üle oli Andmekaitse Inspektsioon pädev järelevalvet teostama. Et rikkumise tagajärge, mis seisnes kolmandate isikute poolt kirjas sisaldunud isikuandmete volitamata töötlemises, tuvastada ei õnnestunud, ei muuda rikkumist olematuks.

  1. Seega tugines Andmekaitse Inspektsioon järelevalvemenetluse lõpetamisel ebaõigesti seisukohale, et MTA poolt kaebuse esitajale kontrollakti saatmine lihtkirjaga ei olnud õigusvastane. Ei saa välistada, et selline hinnang mõjutas asja lahendamist.
  2. Eelnevalt tuvastas ringkonnakohus, et MTA üle teostas Andmekaitse Inspektsioon riiklikku järelevalvet kaebuse esitaja kaebust lahendades. Kaebuse lahendamine lõppes järelevalvemeetmete rakendamiseta kaalutlusvea tõttu, mis seisnes ebaõiges hinnangus järelevalve objek9

(10)3-09-2695 tiks olnud tegevuse õiguspärasusele. Et järelevalve läbiviimine on üks kaebuse läbivaatamise toiminguid, peab ringkonnakohus õigeks rahuldada halduskohtule esitatud kaebus selliselt, et kohustada Andmekaitse Inspektsiooni temale esitatud kaebuse uueks lahendamiseks. Kaebuse lahendamise tulemust ja seda, mis meetmeid peaks Andmekaitse Inspektsioon rakendama, ringkonnakohus Andmekaitse Inspektsiooni laia diskretsiooniõiguse tõttu täpsemalt ette kirjutada ei saa ega oska. Rikkumise avastamisel ei järgne Andmekaitse Inspektsioonile automaatselt kohustust ettekirjutuse tegemiseks. Sellekohase otsustusdiskretsiooni raames saab lähtuda ka otstarbekuse kaalutlusest. Et Andmekaitse Inspektsioonile kaevatud tegevus ei olnud olemuselt jätkuv toiming ning M. Mi suhtes läbi viidud maksumenetlus on lõppenud (Tallinna Halduskohtu 09.03.2011 otsusest haldusasjas nr 3-10-258 nähtuvalt on M. Mi maksustatavate tulude deklareerimise ja tulumaksu tasumise õigsuse perioodil jaanuar 2006 kuni detsember 2007 kontrollimine viinud 22.09.2009 maksuotsuseni nr 12.2-3/4682-9), on asjaolud, millele M. Mi kaebuse lahendamisel muuhulgas tugineda saab. 28. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega kohustab Andmekaitse Inspektsiooni M. Mi 31.08.2009 kaebuse uueks lahendamiseks. Kaebus ja apellatsioonkaebus tuleb lugeda rahuldatuks osaliselt, arvestades kaebuse esitaja nõudeid, 1/3 ulatuses. Vastavas osas on kaebuse esitajal õigus nõuda vastustajalt menetluskulude väljamõistmist, milleks on kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (kogusummas 500 krooni ehk 31,96 eurot, vt maksekorraldused tl 12 ja 131). Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.