Menetlusosalisel on õigus esitada otsuse teinud maakohtule taotlus kohtuotsuse täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse täiendamist saab taotleda juhul, kui menetlusosaline teatab kohtule soovist esitada kaja menetluse taastamiseks (
Otsuse täiendamine toimub kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaliselt välja mõistetud menetluskulude väljamõistmise lahendi peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 64 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (
Hagejad esitasid 11.04.2011.a esitasid hagejad taotluse hagist osaliseks loobumiseks. Taotluse kohaselt loobuvad hagejad asja väljanõudmise ebaseaduslikust valdusest nõudes. Hagejate taotlus on kostjale 26.04.2011.a allkirja vastu kättetoimetatud, kuid kostja ei ole hagejate loobumise taotlusele omapoolset seisukohta esitanud. Ühtlasi ei ole kostja esitanud menetluskulude nimekirja. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd puuduvad
lõikes 4 sätestatud alused, tuleb hagejate hagist osalise loobumise taotlus rahuldada ning lõpetada nõude – asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmine – osas menetlus. Kuna hagejad loobusid asja ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise nõudest, sest kostja vabastas vaidlusaluse eluruumi 4. aprilliks 2011.a, mis on 16 kuud peale hagi esitamist, jäävad hagejate menetluskulud kostja kanda. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (
Käesolevas tsiviilasjas toimetas kohus kohtukutse kostjale isiklikult allkirja vastu kätte 26.04.2011.a. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mõjuva põhjuse olemasolust istungile ilmumata jätmiseks. Ühtlasi ei ole kostja esitanud kohtule taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks. Hagejad taotles Harju Maakohtu 29.04.2011.a istungil hagiavalduse rahuldamist tagaseljaotsusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja taotlus hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega tuli rahuldada. Hagejate esindaja esitas 05.05.2011.a kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul muu hulgas kostjalt hagejate kasuks välja mõista menetluskuludena riigilõivu summas 1 278,23 eurot. Kohus juhib hagejate tähelepanu sellele, et kohus on 12.08.2010.a määrusega rahuldanud K ja K P´i taotluse menetlusabi saamiseks ning vabastanud nad täielikult riigilõivu summas 20 000 krooni tasumisest hagi esitamisel. Seetõttu tuleb jätta hagejate taotlus riigilõivu väljamõistmiseks kostjalt hagejate kasuks, rahuldamata.
lõikest 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.
lg 3 menetluskulud, mille kandmiseks hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Hagejad esitas koos hagiavaldusega menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus rahuldas 12.08.2010.a määrusega hagejate menetlusabi taotlused ning vabastas nad täielikult riigilõivu tasumisest summas 20 000 krooni ehk 1 278,23 eurot. Kuivõrd kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning osalise hagist loobumise nõude osas jäid hagejate menetluskulud samuti kostja kanda
lg 4 ja 5 alusel, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse menetluskulud (riigilõiv hagiavalduselt) 1 278,23 euro suuruses summas. Kohus selgitab hagejale, et vastavalt
lõikele 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
lg 7 kohaselt tagastatakse kohtu nõudel menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud enam tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik toiminguga seoses kulusid ei kanna. Käesolevas tsiviilasjas tasus AJ 28.03.2011.a K ja K P´i eest kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale kohtutäituri vahendusel. Kuivõrd menetlusdokumente ei toimeta kostjale kätte kohtutäituri vahendusel ning hagejad on taotlenud nimetatud summa tagastamist tagastab kohus enammakstud riigilõivu hageja avalduse alusel
Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.