lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Poolte vahel kohtuistungil sõlmitud kompromiss kuulub kinnitamisele järgmistel tingimustel:
lõikega 6 asendab kokkule sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkule notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku linud teisiti. Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotlusel anda talle menetlusabi menetluskulude kandmiseks määrates, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu maksmisest või et menetlusabi saaja võib tasuda riigilõivu igakuiste osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul.
lg 1 järgi antakse menetlusosalisele menetlusabi, kui taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja kui on alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
alusel võib menetluses osalemise edukust eeldada, kui esitatud taotlus on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud, menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse ka asja tähendust menetlusabi taotlejale. Hageja on saanud 20.04.2010.a määrusega menetlusabi riigilõivu summas 27 500 krooni tasumiseks ning talle on võimaldatu tasuda riigilõiv nimetatud summas ühe aasta jooksul alates menetlus lõpetava lahendi jõustumisest. Hageja esitas 20.05.2011.a uue menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks 878,79 euro ulatuses. Riigilõiv, mille riigituludesse tasumisest vabastamist taotletakse on pool hagiavalduselt tasumisele kuuluvast riigilõivust, so 878,79 eurot, sest
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuigi hageja ei ole käesoleval ajal hagiavalduselt riigilõivu tasunud, mistõttu puudub tal õigus tasutud riigilõivust poole tagastamisele, ei tohi teda panna seetõttu halvemasse olukorda võrreldes nendega, kes ei ole taotlenud menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja on hagiavalduselt riigilõivu tasunud. Kohus tutvunud hageja esitatud Swedbank AS kontode nr XXX ja XXX väljavõtetega perioodil 01.12.2010.a kuni 18.05.2011.a, Swedbank AS väärtpaberikonto nr XXX väljavõttega perioodil 01.12.2010.a kuni 18.05.2011.a ning TMG19.05.2011.a tõendiga nr 1-12/62, asub seisukohale, et uus menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord on peale 20.04.2010.a menetlusabi taotluse lahendamise määrust muutunud halvemaks. Kohus selgitab hagejale, et isegi, kui menetlusosaline on menetlusabi korras riigilõivu tasumisest täielikult või osaliselt vabastatud, ei välista see riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest
alusel.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Pooled leppisid 16.05.2011.a istungil kokku kompromissi tingimustes, mis muu hulgas sisaldas kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Lähtudes eeltoodust, võttes arvesse, et kompromisstingimustes võttis kostja endale kohustuse eksperthinnangu xxxpunkti 10 alapunktides 5, 6 ja 7 nimetatud tööde teostamiseks, peab kohus põhjendatuks vabastada hageja menetluskulude (878,79 euro) tasumise kohustusest pooles ulatuses
lg 6, 7).
lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.