KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 02.03.2011.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-58769 Tsiviila
§ 230
lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Väite põhistamisel menetlusosalise poolt tuleb neid väiteid põhistada selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saaks kohus lugeda väite usutavaks. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud ning kohtu hinnangul ei ole kostja usutavalt põhistanud, miks on poolte vahel lepingus toodud viivisemäär vastuolus hea äritava põhimõtetega ja liigkasuvõtjalik, kuigi kohus on juhtinud kostja tähelepanu vajadusele oma vastuväiteid tõendada ja põhistada (kohtu pöördumine 20.01.2011, toimiku lk 31). Hageja ei ole nõudnud kostjalt viivist, mis ületaks põhivõlgnevuse summat. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivise nõuet vähendanud, kuid vaatamata sellele soovib kostja viiviste tasumise kohustusest täielikku vabastamist. Kohus leiab, et kostja vastuväited on paljasõnalised ning alusetud ega anna alust hageja viivisenõude täielikuks rahuldamata jätmiseks.
- Riigikohus on leidnud, et võlausaldaja peab põhjendama üksnes põhivõlast suuremat viivise nõuet, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist (RK TKo 26.10.2010.a nr 3-2-1-87-10). Käesolevas asjas ei ole hageja nõudnud kostjalt viiviseid summas, mis ületaks põhivõlgnevust. Lähtudes kostja poolt väidetud majanduslikust olukorrast, on hageja vähendanud ise oma viivise nõuet kostja vastu. Eeltoodud olukorras on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu tuleb rahuldada täielikus ulatuses. Täiendavalt märgib kohus, et tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) ei sätesta nõudeid viivise määrale ega reguleeri, millistel juhtudel on viivis vastuolus hea äritava põhimõttega. TsÜS § 138 lg 1 näeb ette, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Kohus leiab, et viivise nõude esitamine hageja poolt lepingus kokku lepitud viivise määra järgi lepinguliste kohustuste täitmata jätmise tõttu kostja vastu on kooskõlas hea usu põhimõtte ja seadusest tulenevate teiste nõuetega.
- Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot ja 74 senti ehk 15 501,68 krooni, millest 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) on põhivõlgnevus ning 319,56 eurot (ehk 5000 krooni) on hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis protsendina ehk 0,5% päevas põhinõudelt summas 671,18 eurot (ehk 10501,68 krooni) alates hagi esitamisest 24.11.2010 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 21.
§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
§ 174
lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Anu Uritam Kohtunik