) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja MK kohustub tasuma hiljemalt 11.07.2011.a ning muid menetluskulusid hageja MK´ilt ei nõua. Hageja on 15.10.2009.a määrusega vabastatud täielikult riigilõivu tasumisest hagejana hagiavalduse esitamisel laenu tagastamise nõudes ST(summa 200 000 krooni) ja MK´i (summas 200 000 krooni) vastu, kokku 400 000 krooni nõudes. Määruse tegemise ajal vastas tsiviilasja hinnale kuni 400 000 krooni riigilõivumäär 40 000 krooni.
lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses olev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sa menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kompromissi kinnitamisega lõpetab kohus menetluse, mistõttu on hageja kohustus tasuda menetluskulud riigituludesse. Samas, kuivõrd hageja ja MK leppisid kokku, et menetluskulude jäävad MKi kanda, võttis kostja sellekohase hageja kohustuse enda kanda. Käesolev hagi on esitatud kahe kostja vastu, mistõttu kuuluvad ka menetluskulud võlaõigusseaduse § 63 lg 1 alusel võrdsetes osades tasumisele. Seega lähtudes eeltoodust ning kompromissiga jagatud menetluskulude jaotusest, tuleb MK´il täita menetluskulude tasumise kohustus 20 000 krooni ehk 1 278,23 euro ulatuses. Sama paragrahvi lõike 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse kompromissi sõlmimist asjaoluna
lg 7 mõttes, peab kohus põhjendatuks vabastada MK menetluskulude tasumise kohustusest temale kuuluvas osas täies ulatuses. Kostjalt STosas teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse ning mõistab menetluskulud 1 278,23 euro ulatuses riigituludesse.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.