← Eesti

2-10-60417/18

Obsah (5)§ 429§ 168§ 150§ 190§ 179

2-10-60417 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukooseis Anu Uritam Määruse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60417 Tsiviilasi K Lhagi Z Žvastu

) § 428 lg 1 punktiga 1 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Harju Maakohtu menetluses on K Lkahju hüvitamise nõue Z Žvastu. Hageja loobus hagiavaldusest 25.05.2011.a istungil, mistõttu loobumine on protokollitud kooskõlas

§429

lg-ga 2.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohtule ei ole teada hageja hagist loobumise põhjuseid, samas ei ole hageja taotlenud enda menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Seetõttu on alust arvata, et hageja ei ole loobunud hagist, kuna kostja on hageja nõude rahuldanud ja seega kannab hageja kostja menetluskulud

§ 168lg 4 alusel.

Kostja on leidnud, et vahetult enne kohtuistungit toimunud kohtumine esindatavaga ei ole vaadeldav õigusabiteenuse osutamisena. Lisaks asus hageja seisukohale, et kahe

(2)leheküljelise seisukoha koostamiseks on kulub aega mõistlikult kasutades maksimaalselt 1,5 tundi ja nimetatud aja sisse mahub ka normatiivmaterjali selekteerimine ja läbitöötamine. Kohus nõustub hagejaga, et võttes arvesse kostja 18.04.2011.a kohtule esitatud seisukoha mahtu ja sisu, on nimetatud seisukoha kirjutamiseks kulunud põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi. Kohus ei nõustu hageja sellest, et vahetult enne kohtuistungit esindatavaga kohtumine ei ole vaadeldav õigusabi teenuse osutamisena ning seisukoha koostamise ajakulu hulka tuleks lugeda ka normatiivmaterjalide selekteerimine ja läbitöötamine. Nimelt kuskil ei ole määratletud, missugustes tingimustes, millal ja mis mahus peab esindaja esindatavaga kohtuma, mistõttu on esindajal õigus vestelda ning konsultatsiooni läbi viia esindatavaga kohtumajas enne kohtuistungit. Muu hulgas ei nähtu vandeadvokaat Andres Lusmägi esitatud taotlusest, et esindaja ja esindatav oleksid korduvalt kohtunud, et lähtudes asja sisust oleks võinud korduvatele kohtumistele ja konsultatsioonidele kulunud ajakulu pidada põhjendamatuks. Lisaks leiab kohus, et seisukoha koostamiseks kulunud aega, 1,5 tundi tuleb käsitleda ainult seisukoha kirjutamisena. Seevastu normatiivmaterjalidega tutvumine eelneb seisukoha kujundamisele ja kirjutamisele, mistõttu tuleb neid vaadelda eraldiseisvalt ja seetõttu on ka seaduseandja sätestanud taotluse vormis nimetatud tegevuste eraldi väljatoomise. Seega tuleb hagejal

§ 168lg 4 alusel kanda kostja põhjendatud menetluskulud 153,41 euro suuruses summas.

Kohus leiab, et hageja hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja asja menetlus lõpetada, kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429lõikes 4 sätestatud asjaolusid.

Hageja on ühtlasi taotlenud kohtult poole riigilõivu tasumist. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 1 600 krooni.

§ 150

lg 2 p 2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kooskõlas

§ 150lõikega 4 tagastab kohus riigilõivu poole taotlusel, kes on riigilõivu tasunud.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejale tuleb tagastada tasutud riigilõivust pool, so 800 krooni ehk 51,13 eurot hageja poolt näidatud arveldusarvele.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja või tema poolel menetluses olev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigi tuludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, milles tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kuivõrd kohus on lõpetab menetluse hageja hagist loobumisega, tuleb hagejal kandakostja menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (

§ 179

lg 6, 7).

§ 179

lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Anu Uritam Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.