) § 149 lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut.
lg 3 sätestab, et põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatut. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimuseta tehtud tehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib osanik esimeses lauses sätestatud isikult nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hageja soovib võõrandada temale kuuluvat OÜ Mosa kolmandale isikule. Kuna kostja teise OÜ Mosanikuna selleks nõusolekut ei anna, siis on hageja pöördunud kohtusse nõusoleku saamiseks.
ÜS § 68 lg 5 kohaselt asendab jõustunud kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavaldust andma, selle isiku tahteavaldust. Seega on hageja õigustatud kohtusse pöörduma, et saada kostja tahteavaldusega võrdsustatud kohtulahend.
lg 3 kohaselt on osanikul õigus mõjuva põhjuse olemasolul nõuda teise osaniku nõusolekut osa võõrandamiseks kolmandale isikule. Hageja on toonud osa võõrandamise mõjuva põhjusena välja asjaolu, et poolte vahel on tugevad erimeelsused, mistõttu OÜ Medaspidine koos juhtimine ja ettevõtte hea käekäigu tagamine ei ole võimalik. Samuti on hageja viidanud oma majanduslikele raskustele, mis tingivad osa võõrandamise. Kostja vastuväite kohaselt on hageja tegevus takistanud OÜ Mmajandustegevuse seisukohast olulistes küsimustes otsuste vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue osa võõrandamiseks nõusoleku saamiseks kostjalt on põhjendatud, kuna selleks esineb mõjuv põhjus. Poolte seisukohtadest ilmneb, et poolte vahel on tekkinud olulised erimeelsused, mis on takistanud OÜ Migapäevast majandustegevuse jätkamist. Pooled on samal ajal OÜ Mjuhatuse liikmed ja osanikud ja ei ole suutnud pikema perioodi vältel saavutada 3 kokkuleppeid osaühingu igapäevase majandustegevuse korraldamiseks. Poolte vahel tekkinud lahkhelid on kaasa toonud olukorra, kus OÜ Mpankrot on välja kuulutatud. OÜ Mon äriühing, mille tegevuse eesmärgiks on muu hulgas kasumi saamine, poolte lahkhelide tõttu ei ole äriühingu eesmärgi saavutamine võimalik. Samuti on poolte ja avalike huvidega vastuolus olukorra loomine, milles äriühing muutub maksejõuetuks ja selle tulemusel likvideeritakse. Olenemata asjaolust, et OÜ Mon käesolevaks ajaks pankrotistunud, esineb pankrotiseadusest tulenevalt võimalus äriühingu tervendamiseks või pankrotimenetluse lõpetamiseks pankroti aluse äralangemise tõttu. Seega leiab kohus, et hagejal esineb mõjuv põhjus osa võõrandamiseks nõusoleku saamiseks ja seetõttu tuleb hagi rahuldada. Kostja vastuväidete kohaselt on osa võõrandamise tehing näilik. Kohus on 05.04.2011 toimunud kohtuistungil korduvalt küsinud kostja selgitust selle kohta, millised asjaolud näitavad, et tegemist võib olla näiliku tehinguga. Kostja hinnangul kinnitab kavatsetava osa võõrandamise tehingu näilikkust asjaolu, et OÜ Mpankrotimääruse kohaselt on hageja ja hageja osa ostja OÜ G tegevus OÜ Mmaksejõuetuse põhjuseks. TsÜS § 89 lg 1 sätestab, et näilik on tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Kostja ei ole välja toonud, milline võib olla tehing, mida kavatsetakse varjata. Kohus leiab, et kostja põhjendus, et hageja ja osa ostja tegevus võib olla OÜ Mmaksejõuetuse põhjuseks, ei kinnita, et tegemist on osa võõrandamise tehinguga, millega kavatsetakse varjata mõnda muud tehingut. OÜ Mpankroti on välja kuulutatud 07.02.2011 määrusega ja seega on äriühingu pankrotimenetlus alles algusfaasis, kus ei ole olnud piisavalt aega äriühingu maksejõuetuse põhjuste lõplikuks väljaselgitamiseks. Seega leiab kohus, et olukorras, kus OÜ Mpankroti on välja kuulutatud ning pankrotimenetlus toimub pankrotihalduri ja kohtu järelevalve all on välistatud äriühingu huvide kahjustamine. Harju Maakohtu 07.02.2011 määrusega on kohus välja kuulutanud OÜ Mpankroti (tl 54-58). Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei välista kostja kohustamist nõusoleku andmiseks, kuna hageja on avaldanud soovi OÜ Mpankrotimenetluses kohustuste tasumiseks ja ettevõtte tervendamiseks, mida kehtiv pankrotiseadus ei välista. Muud poolte seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased. Menetluskulud TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, TsMS § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 4 Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.