Obsah (8)

§ 376§ 124§ 136§ 230§ 162§ 174§ 190§ 179

Tsiviilasi nr.2-10-6648 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011.a Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja n

§ 376lg 1 alusel võimalik.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
2. Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hagejale kuulub Tallinnas kinnistu XXX ja kostjale samas kinnistu XXX; 2) hageja ja kostja kinnistutel asus varasemalt paarismaja; 3) 2006.a sügisel alustas kostja oma kinnistul temale kuulunud paarismaja lammutamist, mille tagajärjel muutus kahe maja vaheline sein hageja maja välisseinaks; 4) kostja finantseeris ja korraldas hageja maja selle seina soojustamist, mis paarismaja lammutamise tagajärjel oli muutunud hageja maja välisseinaks. 4
3. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja poolt teostatud ehitus- ja lammutustegevuse käigus on kahjustatud hageja maja vundamenti ning pandust, mille tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist. Pooled vaidlevad ka selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt hageja maja seina soojustamisest tulenevate kulude hüvitamist ning kahe kinnistu vahele rajatud piirdeaia kuludest poole hüvitamist. Samuti on vaidlus selle üle, kas hageja nõue kostja vastu võib olla aegunud.
4. Kohus peab vajalikuks esmalt välja tuua, milline on hageja nõude alus ehk need faktilised asjaolud, millistele tuginedes hageja kostja vastu nõude esitas ning milline on hageja nõude ese.
5. Hageja pöördus 10.02.2010.a Harju Maakohtusse hagiavaldusega, milles ta nõudis kostjalt kahju hüvitise väljamõistmist summas 50 000 krooni. Hagi aluseks olevate asjaoludena viitas hageja sellele, et kostja on oma maja ehitustegevuse käigus lõhkunud hageja maja vundamenti, mille tagajärjel on maja oluliselt külmem ning kahe maja vaheline ava on täis valatud betooni. Esitatud kujul võttis kohus hagiavalduse menetlusse 15.04.2010.a.
6. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist on hageja korduvalt muutnud oma hagi alust ning ka hagi eset. 08.09.2010.a kohtule esitatud avalduses tõi hageja täiendavalt välja, et kostja rajatud tulemüür ei vasta tuleohutuse nõuetele ning kostja maja katus on kaetud tuleohtliku materjaliga. Samuti tõi hageja välja, et kostja on soojustanud hageja maja seina ebapiisavalt ning on lõhkunud hageja maja panduse. Täiendavalt esitas hageja kohtule kahe maja vahele rajatud piirdeaia kulude hüvitamise nõude ning nõude teha kindlaks kostja ehitusprojekti seaduslikkus. Samuti väitis hageja alles 08.09.2010.a kohtule esitatud avalduses, et tema maja turuväärtus võib olla vähenenud kostja ehitustegevuse käigus. Hageja 08.09.2010.a avalduses ei olnud selgelt välja toodud, millistele asjaoludele ehk hagi alusele hageja lõplikult tugineda soovib ning kas hageja soovib lisaks juba esitatud kahju hüvitamise nõudele esitada mõne tuvastusliku nõude. Hageja ei määratlenud oma 08.09.2010.a avalduses, kas tema hagi hind jääb samaks või suureneb.
7. 31.01.2011.a esitas hageja kohtule „hagi täienduse“, milles hageja märkis hagi hinnaks endiselt 50 000 krooni, kuid nõudis samas kostjalt 3614,40 euro väljamõistmist, milline summa vastab 56553,07 kroonile. Samuti esitas hageja kohtule mittevaralise nõudena nõude, et kostja viiks ehituse kooskõlla projekti ja tuleohutuse nõuetega.
8. Kohus vabastas hageja hagiavalduse menetlusse võtmisel riigilõivu tasumise kohustusest esialgses hagiavalduses toodud hagi hinda ehk 50 000 krooni arvestades kohtu 13.04.2010.a määrusega. Hageja ei esitanud kohtule täiendava riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti koos 31.01.2011.a kohtule esitatud hagi täiendusega. Hagi hinda hageja üheski hagi täienduses ei täpsustanud.
9. Eeltoodust tulenevalt soovis hageja pärast hagiavalduse menetlusse võtmist muuta nii oma hagi alust kui ka eset. Korduvate muudatuste tagajärjel oli hageja nõue nii selle aluse kui eseme osas muutunud ebaselgeks.

§ 376

lg 1 sätestab, et pärast menetlusse võtmist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Vastavalt

§ 376

lõikele 2 nõustub kohus hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited või tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.

1. Kuivõrd korduvate muutmiste tulemusena oli hageja nõue muutunud ebaselgeks, selgitas kohus hagejale tekkinud olukorda Harju Maakohtu 07.02.2011.a eelistungil (eelistungi protokoll toimiku lk 121-122). Hageja täpsustas istungil oma hagi alust ja tõi välja, et 2006.a sügisel lõhkus kostja oma maja lammutamise ja ehitustegevuse käigus kasutatud ekskavaatoriga hageja maja vundamendi ja panduse. Samuti tuli hagejal lammutamise käigus soojutada oma maja sein, 5 kuna see jäi lammutamise tagajärjel välisseinaks. Hageja tõi välja, et kostja soojustas tema maja seina, kuid tegi seda ebapiisavalt. Eeltoodu alusel nõudis hageja kostjalt 1819,50 euro väljamõistmist, mis kujutas endast vundamendi ja panduse kordategemise ning seina soojustamise kulusid. Samuti nõudis hageja kostjalt kahe kinnistu vahele paigaldatud aia rajamise kuludest poole väljamõistmist. Hageja loobus oma nõuetest seoses kostja rajatud tulemüüriga. Samuti loobus hageja nõudest viia kostja ehitus kooskõlla projekti ja tuleohutuse nõuetega.
2. Kohus nõustub hageja poolt Harju Maakohtu 07.02.2011.a eelistungil esitatud hagi aluse ja hagi eseme täpsustamisega, kuna esitatud kujul on võimalik hagi lahendada. Kohus ei pea võimalikuks võtta vastu hageja loobumist kahest nõudest ehk kostja tulemüüri rajamist puudutavast nõudest ja kostja ehituse projekti ning tuleohutuse nõuetega kooskõlla viimise nõudest, kuna nimetatud nõuete osas ei ole kohus hageja hagiavalduse täiendusi menetlusse võtnud ning nimetatud nõuete puhul ei ole hageja selgelt välja toonud nende nõuete esitamise aluseid. Tasumata jäi hageja poolt ka täiendav riigilõiv. Seega ei ole nende nõuete osas hageja kohtule esitanud nõuetekohast hagiavaldust ning nimetatud nõuete osas ei ole kohus hagiavaldust menetlusse võtnud.
3. Harju Maakohtu 07.02.2011.a vähendas hageja oma nõude eset ehk nõudis kostjalt senise 50 000 krooni ehk 3195,58 euro väljamõistmise asemel 28468,99 krooni ehk 1819,50 euro väljamõistmist. Kohus leiab, et kuivõrd hageja vähendas oma nõude summat, mida

§ 376

lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei peeta, tuleb kohtul määrata kindlaks käesoleva tsiviilasja hind. 30.

§ 124

lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind kindlaks nõutava rahasummaga. Vastavalt

§ 136

lõikele 1 määrab tsiviilasja hinna kindlaks kohus, kui see ei nähtu hageja poolt kohtule esitatud avaldusest. Kuivõrd hageja poolt kohtule esitatud avaldustest ei nähtu hagi hinna vähendamine, kuid see nähtub hageja poolt Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil protokollitud avaldusest, tuleb tsiviilasja hinna määramisel lähtuda hageja poolt eelistungil avaldatust. Eeltoodu alusel määrab kohus käesoleva tsiviilasja hinnaks 28468,99 krooni ehk 1819,50 eurot.

1. Lähtudes hageja poolt Harju Maakohtu 07.02.2011.a esitatud nõude täpsustusest tuleb kohtul käesolevas asjas esmalt hinnata, kas kostja maja lammutamise ja ehitamise käigus kahjustati hageja maja vundamenti ja pandust ning kas kostja on kohustatud hüvitama hagejale viimase maja seina ebapiisavast soojustamisest tulenevad kulud. Kostja on hageja nõudele esitanud aegumise vastuväite. Seejärel hindab kohus, kas hageja nõue poole piirdeaia rajamise kulude hüvitamiseks kostja poolt on põhjendatud ja tõendatud.
2. Hageja väidete kohaselt toimus temale kahju tekitanud sündmus ehk kostja maja lammutamine 2006.a sügisel, täpsemalt septembris. Asjas üle kuulatud tunnistajate ütlustest (tunnistaja IK ütlused, toimiku lk 179 pöördel ja lk 180, tunnistaja EK ütlused, toimiku lk 180 pöördel) nähtub, et kostja maja lammutustööd ja kostja maja vundamendi rajamine toimusid 2006.a septembris. Seega sai hageja talle kahju tekitanud sündmusest ning väidetavast kahjust ehk vundamendi ja panduse kahjustamisest ning hageja maja seina muutumisest välisseinaks ja selle soojustamise vajadusest teada juba 2006.a septembris.
3. Hageja on kostja vastu esitanud õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi loetakse kahju tekitamist õigusvastaseks eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Hageja poolt hagi alusena Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil välja toodud asjaolude pinnalt on hageja kostja vastu esitanud tema omandi rikkumisest tuleneva 6 nõude ning kostja on hageja omandit hageja väidete kohaselt rikkunud 2006.a septembris kostja maja lammutustööde käigus.
4. TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kostja palus hageja nõude suhtes kohaldada aegumist. TsÜS § 147 lg 1 alusel algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. Vastavalt TsÜS § 147 lõikele 2 muutus nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. TsÜS § 143 järgi võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
5. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 2006.a septembris ning aegus kolm aastat hiljem ehk hagejal oleks tulnud hagiavaldusega kohtusse pöörduda hiljemalt 30.09.2009.a Hageja esitas hagiavalduse Harju Maakohtule alles 10.02.2010.a, millest tulenevalt on hageja õigusvastaselt tekitatud kahju nõue kostja vastu aegunud. Kuna hageja õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue kostja vastu on aegunud, tuleb see nõue jätta rahuldamata.
6. Hageja vaidles kostja aegumise väitele vastu ning leidis, et kuigi lammutustöid alustati 2006.a sügisel, mil lõhuti hageja maja vundament ja sai kahjustada selle otsasein, ilmnesid muud puudused aegamisi alates 2007.a. Nimelt tekkisid hageja maja toa seinale praod, mille tõttu oli hageja sunnitud tegema oma toale remonti. 3 cm paksuse soojustuse paigaldas kostja aga 2007.a ning nõuetele mittevastav tulemüür rajati 2008.a suvel. Hageja märkas soojustuse kukkumist seinalt 2009.a kevadel. 2009.a ja 2010.a paigaldati kostja majale tuleohtlikust materjalist katusekate. Kohus leiab, et hageja vastuväited ei anna alust aegumise kohaldamata jätmiseks käesolevas asjas. Hageja on loobunud nendest nõuetest kostja vastu, mis seondusid tulemüüri rajamise ning kostja maja tuleohutuse nõuetele vastavusega, seega ei oma käesolevas asjas tähendust see, millal rajati kostja poolt tulemüür või paigaldati kostja majale katus. Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas kostja vastu kahju hüvitamise nõuet tulenevalt sellest, et hageja maja ühe toa seintesse ilmusid praod, mistõttu tuli hagejal teha remonti. Hageja väide, mille kohaselt paigaldati nõuetele mittevastav soojustus tema maja otsaseinale 2007.a, ei ole tõendamist leidnud. Asjas üle kuulatud tunnistaja IK ütles (tunnistaja ütlused toimiku lk 180), et hageja maja kostjapoolne sein soojustati 2006.a sügisel. Sama kinnitas ka tunnistaja EK (tunnistaja ütlused toimiku lk 180 pöördel).
7. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei toonud käesoleva asja menetlemise käigus selgelt välja, milles seisneb tema maja seina soojustamisest tulenev õigusvastase kahju hüvitamise nõue kostja vastu olukorras, kus hageja võttis omaks seina soojustamist kostja poolt. Kohus andis 07.02.2011.a istungil hagejale täiendavalt aega oma kahju hüvitamise nõude põhistamiseks ja tõendamiseks, kuid hageja ei ole antud osas oma nõuet täpsustanud. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud täiendavaid tõendeid selle kohta, et kostja korraldusel hageja maja seinale paigaldatud soojustus oleks osutunud ebapiisavaks ning see oleks ilmnenud alles 2009.a. Tunnistaja IK`i ütlustest nähtub (toimiku lk 180), et kostja finantseerimisel paigaldati hageja maja kostjapoolsele seinale karkass ja tuuletõkke plaat. Tunnistaja ütluste kohaselt paigaldati soojustus hageja ja kostja kokkuleppel ning hageja soojustuse ebakohasest paigaldamisest tulenevaid pretensioone paigaldustöid teinud ettevõttele esitanud ei ole. Tunnistaja E K `i ütlustest ei nähtu, et probleemid maja seina soojustusega oleksid ilmnenud alles 2009.a. Nimetatud tunnistaja ütluste kohaselt oli soojustus ebapiisav ning paigaldatud oli vaid 3 cm villa. Muid tõendeid hageja oma väidete kinnituseks kohtule ei esitanud. Kohus peab tunnistaja Endla Kruusmanni ütlusi soojustuse ebapiisavuse kohta ebausutavateks, kuna tunnistaja näol on tegemist hageja elukaaslasega ning kohus oli sunnitud hagejale tegema istungil märkuse, kuivõrd antud osas mõjutas hageja tunnistajat ütluste andmisel, mille kohta tegi kohus hagejale märkuse. Eeltoodust lähtuvalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks maja seina ebapiisavast soojustamisest 7 tingitud kahjunõudest teada saanud alles 2009.a. Hageja ei ole ka sisuliselt oma antud nõuet kostja vastu tõendanud. Hageja poolt esile toodud ja omaksvõetud asjaoludest lähtuvalt võib hagejal olla hoopis tööde ebakvaliteetsest teostamisest tulenev nõue soojustuse paigaldanud töövõtja vastu, mitte kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev nõue kostja vastu. VÕS § 81 järgi võib leping olla sõlmitud ka kolmanda isiku huvide või õiguste kaitseks, millisel juhul võib ka kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist (VÕS § 81 lg 2). Töövõtulepingust tulenevat nõuet hageja töövõtja vastu käesolevas asjas esitanud ei ole ning puudub vaidlus selles, et kostja ise hageja maja seinale soojustust ei paigaldanud, mistõttu kostja ei ole lepingulises suhtes olnud töövõtjaks, kelle vastu saab esitada tööde kvaliteedist tulenevaid nõudeid.
8. Lisaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudele esitas hageja kostja vastu nõude, et kostja hüvitaks poole hageja poolt kahe kinnistu vahele rajatud 8,8 m pikkuse piirdeaia maksumusest. Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil selgitas kohus hagejale, et antud osas tuleb hagejal oma nõuet täiendavalt tõendada ja põhistada. Kohus selgitas hagejale, et hageja ei ole välja toonud, millisel alusel ta nõuab kostjalt poole piirdeaia rajamise maksumuse hüvitamist Kohus selgitas hagejale, et antud osas ei olnud hageja oma nõuet tõendanud. 23.03.2011.a esitas hageja kohtule LNV OÜ hinnapakkumise, mille kohaselt oli 8,8m pikkuse piirdeaia rajamiseks kasutatud materjalide hinnaks kokku 645,34 eurot (hinnapakkumine toimiku lk 141-142). Kohtu määratud tähtajaks ega ka hiljem hageja ei täpsustanud, millisel alusel ta kostjalt nimetatud piirdeaia rajamise kulude osalist hüvitamist nõuab ning kas tegemist on samuti õigusvastaselt tekitatud kahju nõudega või mitte. 07.04.2011.a kohtule esitatud avalduses võttis hageja omaks, et ka kostja on hageja rajatud aia kõrvale rajanud oma aia ehk võrkaia. Hageja leidis, et kostja paigaldatud võrku ei saa hageja hinnangul pidada piirdeaiaks. Samuti tõstis kostja hageja hinnangul piirimärgi valesse kohta. Harju Maakohtu 07.02.2011.a istungil leidis hageja, et kuna tegemist on kahe krundi vahelise aiaga, siis nõuab hageja kostjalt poole tema poolt rajatud aia maksumuse hüvitamist. Vaatamata kohtu selgitustele ei osanud hageja oma nõuet rohkem täpsustada. Kostja leidis, et aia rajamise kuludest tulenev hageja nõue ei saa olla õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ning hagi aluse muutmisega selles osas kostja nõus ei ole. Tunnistaja Endla Kruusmanni ütlustest (toimiku lk 180 pöördel) nähtub, et omapoolse aia rajamisel tõstis kostja ühe piirimärgi valesse kohta (kuna õigesse kohta asetamist takistas puu) ning hageja tõstis selle märgi tagasi, kasutades selleks transporti.
9. Asjaõigusseaduse (AÕS) 128 lg 2 sätestab, et kinnisasja omanik peab tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke muuta ega ümber paigutada. AÕS § 128 lg 3 näeb ette, et kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult igal ajal nõuda kinnisasjade piirile piirimärkide paigaldamist. Sellega seonduvad kulutused kannavad naaberkinnisasjade omanikud võrdsetes osades. Samuti näeb AÕS § 129 lg 4 ette, et ka piiri kindlakstegemise kulud kannavad naabrid võrdselt, kui seadusest, kohtulahendist või tehingust ei tulene teisiti. Seega ei tulene asjaõigusseadusest, et kinnisasja omanikul on õigus nõuda naaberkinnisasja omanikult mistahes enda soovidele vastava aia maksumuse hüvitamist. Kinnisasja omanik võib naaberkinnisasja omanikult nõuda üksnes piirimärkide paigaldamisega seotud kulude hüvitamist võrdsetes osades. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kahe kinnistu vahele on mõlemad pooled ehk nii hageja kui ka kostja paigaldanud oma aia. Asjaõigusseadus ei võimalda nõuda naabrilt aia rajamisega seotud kulude hüvitamist, kui tegemist ei ole piirimärgiga ning kui tegemist ei ole piirimärgi ümberpaigutamisega. Samuti ei näe asjaõigusseadus ette, et aia rajamisel ja selle materjali valikul on otsustusõigus vaid ühel naabril. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt poole enda poolt rajatud aia maksumuse hüvitamist pelgalt seetõttu, et hagejale kostja poolt rajatud ja paralleelselt hageja aiaga kulgev võrkaed ei meeldi. Kuigi hageja on väitnud, et ta pidi kulutusi tegema ka seetõttu, et kostja viis ühe piirimärgi valesse kohta, ei ole hageja esitanud kostja vastu nõuet tulenevalt piirimärgi valesse kohta paigaldamisest. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milliseid kulutusi ta kandis nimelt selle ühe piirimärgi õigesse kohta asetamisest tulenevalt, kuigi kohus andis hagejale selleks 07.02.2011.a istungil täiendavalt aega.

§ 230

lg 1 sätestab, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad 8 tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei ole kostja vastu aia rajamise kulude hüvitamise nõude esitamisel tuginenud mistahes sellistele asjaoludele, mis annaksid aluse järeldada, et ka antud nõude osas oleks tegemist õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega ning selles osas nõustub kohus kostja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodu alusel, et hageja nõue kostja vastu tulenevalt aia rajamise kulude hüvitamisest ei ole põhjendatud ega tõendatud, mistõttu tuleb see hageja nõue jätta rahuldamata. Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu tuleb jätta tervikuna rahuldamata. 40.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 41. Hagejale on Harju Maakohtu 18.08.2009.a määrusega antud riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Hagejale on antud riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulusid. Harju Maakohtu 24.05.2011.a määrusega on määratud kindlaks advokaat Merike Allikmäe`le töötasuna tema poolt hagejale antud riigi õigusabi eest 249,29 eurot. Kohtu määruse kohaselt kuulub nimetatud summa advokaadile tasumisele riigieelarve vahenditest. Harju Maakohtu 13.04.2010.a määrusega rahuldati hageja taotlus menetlusabi saamiseks ning hageja vabastati riigilõivu ehk 7500 (seitsme tuhande viiesaja) krooni ehk 479,34 euro tasumisest hagi esitamisel.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodu alusel tuleb hagejalt riigi tuludesse välja mõista tema poolt kasutatud riigi õigusabi eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot ja 29 senti ja temale antud menetlusabi eest riigilõivu tasumisel 479 (nelisada seitsekümmend üheksa) eurot ja 34 senti ehk kokku 728 (seitsesada kakskümmend kaheksa) eurot ja 63 senti. 42. Kohus selgitab hagejale, et

§ 179

lg 5 kohaselt peab kohtulahendi järgi raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma 15 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Vastavalt

§ 179

lõikele 6 võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud 15 päeva jooksul alates selle jõustumisest. Kooskõlas

§ 179

lõikega 8 kohaldatakse nõude sissenõudmisele täitemenetluse seadustiku §-s 209 avalikõiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut ning kooskõlas

§ 179

lõikega 9 tuleb tasumisega viivitamise korral hagejal tasuda lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Anu Uritam Kohtunik 9