Obsah (5)

2-08-21777 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 14.04.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-21777 Tsiviilasi

§ 208

lg 1 asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 635

lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

§ 158

lg 1 leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Kostjad ei ole oma vastuses hagile eitanud, et kostja 1 lepingu p-st 4.2 tulenevad kohustused oli hagi esitamiseni täitmata. TsMS 231 lg 4 alusel loeb kohus nimetatud asjaolu tõendatuks kostjate 3

(5)2-08-21777 omaksvõtuga. Hagejate ja kostja 1 vahel sõlmitud lepingu p 4.5 kohaselt on lepingu p-s 4.2 toodud kohustuste täitmisega viivitamisel hagejal õigus nõuda kostjalt 1 leppetrahvi 325 krooni iga päeva kohta. Lepingu p 4.5 kohaselt ei sõltunud leppetrahvi määr sellest, kas täitmata on üks või mitu p-s 4.2 nimetatud kohustust, seega pidi kostja 1 tasuma leppetrahvi siis kui ükskõik milline p-s 4.2 nimetatud kohustustest on täitmata. Kahe lepingu p-s 4.2 nimetatud kohustuse täitmise tähtaeg saabus 30.05.2005, seega tekkis kostjal 1 kohustus tasuda leppetrahvi alates 01.06.2005. Perioodil 31.05.2005-30.05.2008 on 1095 päeva, seega tekkis kostjal 1 kohustus tasuda leppetrahvi 1095*325=355 875 krooni, millest hagejad on palunud välja mõista 346 450 krooni. Kohus leiab, et hagejad ei ole kaotanud leppetrahvi nõudeõigust VÕS § 159 lg 1 alusel. Tunnistaja L ütlustest nähtub, et hageja K nägi 2005 aasta sügisel AKi ja avaldas, et tahab saada leppetrahvi. Tunnistaja ütlustest nähtub ka, et hageja K esitas pärast 30.05.2005 korduvalt pretensioone seoses täitmata kohustustega ja et hagejal oli raskusi AK kontakti saamisel. Arvestades täitmata kohustuste olemust, muuhulgas seda, et hagejad võisid loota, et kostja 1 oma kohustused edaspidi täidab, ei saa eeldada, et hagejad oleksid vahetult pärast kohustuste täitmise tähtaja saabumist pidanud leppetrahvinõude esitama. Kohus leiab, et esitades leppetrahvi nõude sügisel 2005, on hagejad esitanud leppetrahvi nõude mõistliku aja jooksul. Kohus on seisukohal, et hagi ei ole aegunud. Vastavalt TsÜS § 146 lg 1 tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Vastavalt TsÜS § 147 lg 1 aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. Kohustuste täitmise tähtaeg saabus 30.05.2005, hageja pöördus kohtuse 30.05.2005, seega ei ole hagi aegunud ka juhul, kui hagejad oleksid leppetrahvi nõude esitanud kohustuste täitmise tähtpäevale järgneval päeval. Hagejad on esitanud leppetrahvi nõude solidaarselt kostja 2 vastu tulenevalt asjaolust, et kostja 2 kostja 1 juhatuse liikmena ei korraldanud kostja 1 kohustuste täitmist.

§ 1043

teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Riigiohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-10 selgitanud, et kuigi äriühingu juhtorganite liikmed vastutavad põhimõtteliselt üksnes ühingu enda ees, on võimalik ka nende vastutus kolmandate isikute ees. Võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (Vt ka nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

septembri
a otsus nr 3-21-79-05, p 12;
aprilli
a otsus nr 3-2-1-30-07, p 10). Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetselt VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l
Lisaks on võimalik juhtorgani liikmete vastutus nende n-ö isiklike deliktide järgi ka muu deliktiõiguse alusel. Seejuures tuleb kõne alla ka juhtorgani liikmete vastutus VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 tuginedes heade kommete vastase tahtliku käitumisega tekitatud kahju eest (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
novembri
a määrus nr 3-2-1-90-07, p 13). VÕS § 1043 kohaselt ei vastuta äriühingu juhatuse liige äriühingu lepingulise kohustuse täitmata jätmise eest teise lepingupoole ees. Kuivõrd hagejad on esitanud nõude kostja 2 vastu tulenevalt kostja 1 lepingulise kohustuse täitmata jätmisest, ei ole kostja 2 VÕS § 1043 kohaselt kahju eest vastutav ja hagi kostja 2 vastu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsSM 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi nõudes kostja 1 vastu otsuse kostja 1 kahjuks ja nõudes kostja 2 vastu hagejate kahjuks. Hagejate nõudes kosta 1 vastu tuleb menetluskulud jätta kostja 1 kanda ja hagejate nõudes kostja 2 vastu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt hagejate kanda. 4

(5)2-08-21777 Peeter Pällin Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale