← Eesti

2-11-857/4

Obsah (10)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 162§ 174§ 168§ 373§ 3401§ 371

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 9. mai 2011.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjal

) § 440 lõikele 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1, § 99 lg 1, 2, § 100 lg 2, 4, § 101 lg 1.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

¹ lõikest 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus saatis 27.04.2011.a hagejate seaduslikule esindajale e-kirja kostja hagi õigeksvõtust ning palus esitada hiljemalt seitsme

(7)päeva jooksul alates pöördumise kättesaamisest menetluskulude nimekiri koos hüvitatavate menetluskulude suurusega. J P kinnitas kirja kättesaamist 28.04.2011.a, kuid menetluskulude nimekirja hagejad kohtule esitanud ei ole.

§ 168

lg 6 järgi kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. 13.01.2010.a otsusega ts.asjas nr 2-09-22670 on kostjalt hagejate kasuks välja mõistetud igakuine elatissumma 1 500 krooni kummalegi. Kuna laste vajadused on suurenenud, taotlevad hagejad elatise väljamõistmist M V ´i kasuks 139,01 eurot kuus ning E V ´i kasuks 131,34 eurot kuus. Lähtudes eeltoodust ning võttes arvesse, et E V andis põhjust käesoleva hagi esitamiseks, leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta E V ´i kasuks.

§ 373

lg 3 sätestab, et vastuhagi avaldusele kohaldatakse hagiavalduse kohta sätestatut.

§ 3401

lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Kuivõrd E V on teatanud, et ta ei soovi vastuhagi menetlemist, mistõttu esitatud vastuhagis jäävad puudused kõrvaldamata, tuleb jätta vastuhagi

§ 371lg 1 p 9 ja 10 alusel menetlusse võtmata.

Fred Fisker Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.