Obsah (6)

§ 423§ 477§ 172§ 174§ 178§ 150

2-11-1107 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 16. mai 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-1107 Tsiviilasi Osaüh

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing VBS(avaldaja) esitas 11.01.2011.a Harju Maakohtule kaebuse, milles palub kohustada kohtutäiturit tegema otsuse avaldaja poolt esitatud avalduste ja kaebuse suhtes.
2. Kaebuse kohaselt arestis kohtutäitur Marek Laanemets 06.10.2006.a m/l PK (IMO XXX) Harju Maakohtu 20.09.2006.a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-06-
3. Kuni käesoleva ajani seisab nimetatud mootorlaev VBSaadressil XXX, Tallinn. Peale m/l PK arestimist kohtutäituri poolt seisab m/l PK avaldaja sadamas üle 4 aasta kaitasu maksmata. Seisuga 31.10.2010.a moodustab arestitud m/l PK kaitasu kokku 13 712 555,12 krooni. 26.05.2010.a esitas avaldaja kohtutäiturile taotluse nõuda sissenõudjalt avadaja täitekulude ettemaksmist järgmiste 6 kuu kaitasu ulatuses ehk 2 160 000 krooni. Kohtutäitur jättis aga kaebuse esindaja taotluse tähelepanuta. Avaldaja on teinud kohtutäiturile 01.10.2010.a korduva taotluse, millele kohtutäitur ei ole samuti reageerinud. Seoses eeltooduga on avaldaja esitanud kohtutäiturile 15.11.2010.a kaebuse kohtutäituri tegevuse peale nõudega teha otsus eelnimetatud taotluste suhtes, kuid kohtutäitur ei reageerinud ka sellele. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituri tegevusetus on seadusevastane.
4. 24.03.2011.a vastuses teatas kohtutäitur Marek Laanemets kohtule, et 25.10.2010.a otsustas kohtutäitur oma otsusega nõuda sissenõudjalt täitekulu ettemaksu. Arusaamatus kohtutäituri otsuse suhtes tekkis sellest, et ekslikult ei saadetud täitekulu ettemaksu väljamõistmise otsust täiteasjas nr 014/2006/645 menetlusosalistele välja. Seega on ära langenud avaldaja poolt märgitud alus kaebuse suhtes.
5. Sissenõudja B ehf palub kohtule 04.04.2011.a esitatud seisukohas jätta avaldaja avalduse läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel ning alternatiivselt jätta rahuldamata.

-2- KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 5. Juhindudes

§ 477

lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt

§ 423

lg 2 p-st 2 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. 6. Kohus leiab, et praegusel juhul puudub avaldajal vajadus õiguskaitse järele. Kohtule esitatud kaebuses on palutud kohustada kohtutäiturit tegema otsus avaldaja avalduste ja kaebuste suhtes. Samas on soovitud otsus kohtutäituri poolt juba 25.10.2010.a tehtud. Seetõttu peab kohus põhjendatuks jätta

§ 477lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel avaldaja kaebuse läbi vaatamata.

Kohtu hinnangul teenib kaebuse läbivaatamata jätmine nimetatud alusel käesoleval juhul

§-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse eesmärki lahendada tsiviilasi võimalikult väikeste kuludega. Kohus peab seejuures silmas nii üldist menetlusökonoomiat kui ka poolte menetluskulude kokkuhoidu. 7. Menetluskulud jätab kohus

§ 172lg 1 teises lauses sätestatu alusel kohtutäituri kanda.

Kohtutäitur ei ole täiteasjas 25.10.2010.a tehtud otsusest menetlusosalisi õigeaegselt teavitanud, mis on tinginud avaldaja poolt (ainetu) kaebusega kohtu poole pöördumise. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

8. Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu kuulub avaldaja poolt käesolevas tsiviilasjas kaebuselt tasutud riigilõiv

§ 150lg 1 p-st 3 lähtuvalt tagastamisele.

Vastavalt

§ 150

lg-le 4 tagastab kohus riigilõivu selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastatavast summast arvatakse maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (

§ 150lg 6).

Indrek Parrest kohtunik -3-