) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 2 Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja, kostja I ja IMEliisingulepingu nr XXX koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis kostjale I Mazda 6 STW 2,3 GT (tl 8-11). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 12-19). 16.
lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punkti 3 kohaselt käendaja vastutab liisingufirma ees liisinguvõtja ja liisingufirma vahel sõlmitud liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt liisingufirmale tasumisele kuuluvate kõigi maksete nõuetekohase tasumise eest maksimumsummas 22 688,64 eurot vastavalt lepingu punktile 4 (tl 2021). 17. Võlaõigusseaduse (
) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt
lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 08.10.2008 (tl 38-39), millise seisuga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata krediidimaksed 67 296,01 krooni (4 301 eurot), müügikahju 124 744,45 krooni (7 972,62 eurot), kasko kindlustuse 6 520,86 krooni (416,76 eurot), müügikulu 10 554 krooni (674,52 eurot) ja transporditeenuse 5 569,60 (355,96 eurot) krooni (tl 120, 123, 124). Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot (käibemaksuta). Hageja 06.07.2009 arvest (tl 117) nähtuvalt müüdi sõiduk 80 000 krooni ehk 5 112,93 euro (käibemaksuga) eest ehk 66 666,67 krooni ehk 4 260,78 euro (ilma käibemaksuta) eest. Hageja poolt esitatud hindamisaktiga kohaselt oli liisingueseme turuväärtus hagejale tagastamise hetkega 01.06.2009 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) (tl 113-116). Kostjad ei ole turuväärtusele ega müügihinnale vastuväiteid esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks
lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus.“ Kohus leiab, et sõiduki müüki suunamise aktiga on tõendatud, et sõiduki turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel oli 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) ehk 83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot (käibemaksuta) (tl 113-116). Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud sõidukit kõrgema hinnaga võõrandada, ei tähenda, et sellise sõiduki kohalik keskmine müügihind ei olnud müümise hetkel 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada vara jääkmaksumuse (191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot 3 käibemaksuta) ja sõiduki turuväärtuse (83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot käibemaksuta) vahe ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 108 077,78 krooni ehk 6 907,43 eurot. 18.
lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et vara realiseerimisega seotud kulud, müügikulu summas 10 544 krooni ehk 673,88 eurot (tl 40) ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot (tl 41), on põhjendatud kulu. Samuti ei ole kostjad esitanud kuludele vastuväiteid, seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud müügikulu 10 544 krooni ehk 673,88 eurot ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot. 19.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud arved nr 10846094, 10625173, 10606344, 10587884, 10569440, 10550791, 10533552, 10516030, 10498786, 10482673, 10466616, 10450325, 10434277, 10418699, 10403117, 10388071, 907068 ja A 01-114 (tl 22-37), millised kostja I on hagiavalduse kohaselt jätnud tasumata ning millest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks käesolev hagi on esitatud. Nimetatud arvetest nähtub, et tasumata on põhimakseid summas 64 780,50 krooni ehk 4 140,23 eurot, mitte 67 296,01 krooni ehk 4 301 eurot nagu hageja palub kostjatelt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista kindlustusmaksed summas 6 520,86 krooni ehk 416,76 eurot. Kostjad ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 71 301,36 krooni ehk 4 556,99 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.