← Eesti

2-10-23661/11

Obsah (4)§ 142§ 145§ 367§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-23661 Tsiviilasi Nordea Finan

) § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. 2 Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja, kostja I ja IMEliisingulepingu nr XXX koos maksegraafikuga, mille alusel hageja liisis kostjale I Mazda 6 STW 2,3 GT (tl 8-11). Liisingulepingule kohaldatakse liisingulepingu üldtingimusi (tl 12-19). 16.

§ 142

lg 1-3 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus on tuvastanud, et 18.11.2005 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu nr XXX, mille punkti 3 kohaselt käendaja vastutab liisingufirma ees liisinguvõtja ja liisingufirma vahel sõlmitud liisingulepingu alusel liisinguvõtja poolt liisingufirmale tasumisele kuuluvate kõigi maksete nõuetekohase tasumise eest maksimumsummas 22 688,64 eurot vastavalt lepingu punktile 4 (tl 2021). 17. Võlaõigusseaduse (

) § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Vastavalt

§ 367

lg 3, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kohus on tuvastanud, et liisinguleping öeldi üles 08.10.2008 (tl 38-39), millise seisuga palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata krediidimaksed 67 296,01 krooni (4 301 eurot), müügikahju 124 744,45 krooni (7 972,62 eurot), kasko kindlustuse 6 520,86 krooni (416,76 eurot), müügikulu 10 554 krooni (674,52 eurot) ja transporditeenuse 5 569,60 (355,96 eurot) krooni (tl 120, 123, 124). Vaidlus puudub selles, et vara jääkmaksumus oli 191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot (käibemaksuta). Hageja 06.07.2009 arvest (tl 117) nähtuvalt müüdi sõiduk 80 000 krooni ehk 5 112,93 euro (käibemaksuga) eest ehk 66 666,67 krooni ehk 4 260,78 euro (ilma käibemaksuta) eest. Hageja poolt esitatud hindamisaktiga kohaselt oli liisingueseme turuväärtus hagejale tagastamise hetkega 01.06.2009 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) (tl 113-116). Kostjad ei ole turuväärtusele ega müügihinnale vastuväiteid esitanud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Riigikohus on leidnud oma lahendis 3-2-1-33-08 p 19, et „.Liisinguandja nõude arvestamise eelduseks

§ 367

lg 3 järgi ei ole liisingueseme müük, oluline on vaid selle väärtus.“ Kohus leiab, et sõiduki müüki suunamise aktiga on tõendatud, et sõiduki turuväärtus sõiduki tagastamise hetkel oli 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga) ehk 83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot (käibemaksuta) (tl 113-116). Asjaolu, et hagejal ei õnnestunud sõidukit kõrgema hinnaga võõrandada, ei tähenda, et sellise sõiduki kohalik keskmine müügihind ei olnud müümise hetkel 100 000 krooni ehk 6 391,16 eurot (käibemaksuga). Seega tuleb kostjatel hagejale hüvitada vara jääkmaksumuse (191 411,11 krooni ehk 12 233,40 eurot 3 käibemaksuta) ja sõiduki turuväärtuse (83 333,33 krooni ehk 5 325,97 eurot käibemaksuta) vahe ning kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista 108 077,78 krooni ehk 6 907,43 eurot. 18.

§ 367

lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Kohus on seisukohal, et vara realiseerimisega seotud kulud, müügikulu summas 10 544 krooni ehk 673,88 eurot (tl 40) ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot (tl 41), on põhjendatud kulu. Samuti ei ole kostjad esitanud kuludele vastuväiteid, seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista liisinglepingu ülesütlemisest tekkinud müügikulu 10 544 krooni ehk 673,88 eurot ja transpordikulu 5 569,90 krooni ehk 355,98 eurot. 19.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on kohtule esitanud arved nr 10846094, 10625173, 10606344, 10587884, 10569440, 10550791, 10533552, 10516030, 10498786, 10482673, 10466616, 10450325, 10434277, 10418699, 10403117, 10388071, 907068 ja A 01-114 (tl 22-37), millised kostja I on hagiavalduse kohaselt jätnud tasumata ning millest tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks käesolev hagi on esitatud. Nimetatud arvetest nähtub, et tasumata on põhimakseid summas 64 780,50 krooni ehk 4 140,23 eurot, mitte 67 296,01 krooni ehk 4 301 eurot nagu hageja palub kostjatelt välja mõista. Samuti palub hageja kostjatelt välja mõista kindlustusmaksed summas 6 520,86 krooni ehk 416,76 eurot. Kostjad ei ole võlgnevuse suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista debitoorne võlgnevus summas 71 301,36 krooni ehk 4 556,99 eurot.

  1. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kokku kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 195 493,04 krooni ehk 12 494,28 eurot.
  2. Liisingulepingu üldtingimuste p 1.1 definitsiooni kohaselt arvestatakse viivist lepingumakse vm lepingus ettenähtud makse mittetähtaegse tasumise eest. Viivise arvestamist alustatakse maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse vastava summa tasumisel. Sealjuures kustutatakse esmajärjekorras viivisvõlgnevus, seejärel toimub allesjäänud rahaliste vahendite arvelt muu võlgnevuse tasumine. Liisingulepingus on viivisemääraks 0,25% päevas. Hageja on kindla summana palunud välja mõista viivise perioodi 08.10.2008 kuni 14.05.2010 eest summas 8 967,77 eurot (140 315,08) (tl 120). Seega tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 8 967,77 eurot (140 315,08). Menetluskulud
  3. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3, § 163 lg 1 ja § 165 lg 3 jätab kohus hageja menetluskulud 95% ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.