Obsah (11)

§ 142§ 187§ 407§ 444§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 144§ 175

2-11-4893 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 24.mail 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsi

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal ( konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 26-27), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 26.aprillil 2011 (tl 31). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi

§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab

§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

§ 444

lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.08.2008 P. G. OÜ-ga laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu 2 000 krooni ning kohustus laenu ja intressi 600 krooni tagastama hiljemalt 29.09.

1. Laenu saamiseks täitis kostja hageja internetikeskkonnas www.smsmoney.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas laenulepinguga nõustumist. Vastavalt laenulepingule ja laenutaotlusele, laenusumma koos käsitlemise kuludega (intress) kokku summas 2 600 krooni tagastamise tähtpäev oli 29.09.
2. Laenu tagastamise tähtpäevaks ei ole kostja laenu koos intressidega tagastanud. Vastavalt laenu üldtingimuste p 6.1, kui laenusaaja ei tagasta laenu laenutaotluses märgitud tähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata maksetelt viivist 0,75% tagastamisele kuulunud laenu või tagastamata osa summast kalendripäevas. Laenulepingu sõlmimisel leppisid lepingupooled kokku, et laenutoode 127, 82 eurot perioodiga 30 päeva puhul, intressi suurus 38, 35 eurot. Neil asjaoludel nõuab P. G. OÜ hagis K. L. vastu 255, 64 euro tasumist, millest 127, 82 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma; 38, 35 eurot laenu intress ning 89, 47 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule ärakirjad laenutaotlusest, laenulepingu üldtingimustest ja laenusumma ülekande maksekorraldusest ( tl 8-16). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik ( krediidiandja) kohustub andma teise isiku ( krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS §-dele 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1, 7; 100; 101 lg 1p 1, 6; 113 lg 1 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi

§ 407

lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 255, 64 eurot, millest 127, 82 eurot moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma; 38, 35 eurot laenu intress ning 89, 47 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi, jätab

§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

Vastavalt

§ 174

1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures

§ 176

lg 4 kohaselt ei kohaldata

§ 176

lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks

§ 1741sätestatud korras.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 63, 91 eurot ja hageja poolt esindajale tasutud õigusabitasu 63, 91 eurot. Avalduse kohaselt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabi hagi koostamise ja esitamise eest, vajadusel võlgnikule vastulausete vormistamise ees samas tsiviilvaidluses, vajadusel kohtuistungil osalemine. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 7,8,17).

§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 63, 91 eurot. Vastavalt

§ 144

p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 50 eurot. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades

§ 174

1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt K. L. lt P. G. OÜ kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 63, 91 eurot ja hageja esindaja kulu summas 50 eurot, kokku seega menetluskulu 113, 91 eurot. Heiki Kolk Kohtunik