Obsah (5)

§ 429§ 150§ 168§ 190§ 179

2-10-22537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2011. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-22537 Tsiviilasi KÜ hagi AG vas

) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 2 2-10-22537 Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud

§ 429

lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. 7. Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagiavalduselt tasunud 21.04.

1. a riigilõivu 7 500 krooni (Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011, viitenumbriga 2900072123). Kuna hageja loobus kostja vastu esitatud hagist, siis kuulub pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, so 239.67 eurot (so 3 750 krooni) hagejale tagastamisele.
2. Hageja on palunud kohtul välja mõista kostjalt menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust summas 7 500 krooni ning õigusabikuludest summas 3 000 krooni. Kohtu hinnangul ei ole hageja poolt viidatud

§ 168

lg 5 kohaldamine antud juhul võimalik.

§ 168

lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohus on seisukohal, et nimetatud säte reguleerib olukorda, kus kostja rahuldab hageja nõude pärast seda ja/või selle tõttu kui on teada saanud enda vastu esitatud hagist, mistõttu ei ole nimetatud sätte kohaldamiseks käesolevas tsiviilasjas alust. Käesolevas tsiviilasjas sai kostja enda vastu esitatud hagist teada alles 02.06.

1. a (nimetatud kuupäeval sai kostja seaduslik esindaja väljastusteate kohaselt kätte hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega), kuid võlgnevus hagejale tasuti kostja poolt juba 17.05.
2. a, siis ei saa lugeda, et kostja on hagi esitamise tõttu hageja nõude rahuldanud. Kostjalt ei saa nõuda kulude kandmist menetluses, mille toimumisest ta sai teadlikuks alles pärast hagejale võlgnevuse tasumist ning milliste tekkimist ta seega ei võinud ette näha.
3. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra advokatuuri juhatus. RÕS § 22 lg 1 kohaselt määrab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. RÕS § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Eesti Advokatuuri 15.12.
4. a. otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja korra“ (edaspidi Kord) alates 01.07.
5. a jõustunud muudatuse kohaselt sätestab Korra p 37, et isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest on 250 krooni (so 15.98 eurot) iga poole tunni kohta. Korra p 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 250 krooni (so 15.98 eurot) iga poole tunni kohta. Korra p 40 kohaselt võtab riigi õigusabi osutanud advokaat pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses märgitud ajakuluga nõus. 3 2-10-22537
6. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud ning taotlus kuulub rahuldamisele. FIE-le Natalia Lausmaa vandeadvokaat Natalia Lausmaa poolt AG osutatud riigi õigusabi eest riigieelarvest makstava tasu suuruseks tuleb määrata 63.91 eurot (so 1 000 krooni), millele lisandub 20% käibemaks, s.o 200 eurot (so 200 krooni) krooni, kokku 76.69 eurot (so 1 200 krooni). AGseaduslik esindaja VGoli taotluses märgitud ajakuluga nõus. RÕS § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi, uurimisasutuse või prokuratuuri määruse alusel riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur.
7. 13.09.
8. a määrusega rahuldas kohus kostja taotluse riigi õigusabi taotluse, määrates anda kostjale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 190

lg 5 teine lause sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbivaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga.

§ 179

lg 1 järgi mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud. Kuivõrd kohus lõpetab käesoleva määrusega menetluse KÜ hagis AGvastu, tuleb tasu kostjale osutatud riigi õigusabi eest, mille tasumisest oli kostja vabastatud, välja mõista hagejalt. Kohus peab hagejalt kostja riigi õigusabi tasu väljamõistmist põhjendatuks ka seetõttu, et hageja, teades juba 20.05.

1. a, et kostja on võlgnevuse 17.05.
2. a tasunud, esitas taotluse hagist loobumiseks alles 08.12.
3. a, so mitu kuud peale kostja poolt võlgnevuse tasumist ning ka kostjale riigi õigusabi määramist (hageja esitas taotluse hagist loobumiseks peale seda, kui temaga võttis ühendust kostja määratud korras esindaja). Kui hageja oleks taotluse hagist loobumiseks esitanud koheselt peale kostja poolt võlgnevuse tasumist, ei oleks tekkinud ka vajadust täiendavateks menetluskuludeks kostjale osutatud riigi õigusabikulude näol.

§ 179

lg 7 kohaselt tuleb kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7 % aastas). Kaija Kaijanen Kohtunik 4