Obsah (6)

§ 187§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168

2-11-17065 Kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise MÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 14.04.2011.a esitas O D kohtule avalduse hooldusõiguse lõpetamiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks. Avalduses taotles O D endale laste V D ja N D täieliku hooldusõiguse üle andmist ning isa lastega suhtlemise korra kindlaksmääramist. Kohus 18.04.2011.a määrusega algatas avalduse alusel hagita menetluse, küsis eestkosteasutuse seisukoha ning määras alaealistele V D ja N D esindaja riigi arvel. 2/4 2-11-17065 29.04.2011.a esitasid O D ja D D kohtule kompromisslepingu, mille nad paluvad kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. Laste esindaja arvamusel on asja lahendamine kompromissiga vastab laste huvidele. Eestkosteasutuse esindaja on arvamusel, et kui pooled jõudsid kompromissile, siis tuleb see kinnitada kohtu poolt. Kohus arutas tsiviilasja kohtuistungil 13.06.2011 ning kohtuistungil osalenud O D ja D D avaldasid soovi kompromissi kohtu poolt kinnitada Pooled teatasid, et ei soovi kompromissi punkti 1.10 kinnitamist, et lapse 10aastaseks saamisel laps ise otsustaks kumma vanema juures laps elab. Samuti paluvad pooled mitte kinnitada punkti 1.11 elatise tasaarvestamise kohta seoses lapse teise vanema juures viibimisega. Kompromissleping 1.Seoses sellega, et puudutatud isik D D ei ela koos oma lastega ja tal on õigus suhelda oma lastega, siis avaldaja O D on nõus sellega, et D D suhtleks oma lastega alljärgnevalt: 1.

1. Puudutatud isik D D, teatades avaldajale O D eelnevalt, eelmisel päeval või samal päeval 2-3 tundi ette, et ta võtab reede õhtul lasteaiast ära oma vanema poja V D ja kuni esmaspäeva hommikuni vanem poeg viibib koos D D. Esmaspäeva hommikul viib ta V D lasteaeda aga avaldaja O Dvõtab lapse lasteaiast ära esmaspäeva õhtul. 1.
2. Puudutatud isik D D, samuti teatades avaldajale O D eelnevalt, eelmisel päeval või samal päeval 2-3 tundi ette, et ta võtab laupäeva hommikul oma noorema poja N D ja toob tagasi avaldajale O D pühapäeval, kuna N D ei käi veel lasteaias ja viibib koos avaldajaga. Kui N D hakkab lasteaias käima, siis puudutatud isik D D võib oma noorema poja N ära võtta samuti nagu vanemat poega V D. 1.2.
3. Samuti teatades teineteisele eelnevalt ette, avaldaja O D ja puudutatud isik D D võivad lapsed lasteaiast ära võtta ükskõik millisel nädalapäeval, kusjuures üks pool ei takista teisel poolel lastega suhelda. 1.
4. Puudutatud isik D D kohustub võtma lapsed lasteaiast ära avaldaja O D loal. 1.
5. Juhul, kui puudutatud isiku D D kohalesõitmise päeval lapsed peavad minema mingisugusele üritusele, siis avaldaja O D hoiatab D D sellest ette, mitte vähem kui üks ööpäev. 1.
6. Avaldaja O D ja puudutatud isik D D võtavad osa laste kasvatusest ja arengust ning kohustuvad esitama üksteisele täielikud andmed laste asukoha kohta, ja millega lapsed tegelevad. 1.
7. Juhul kui lapsed on haigestunud või üks laps on jäänud haigeks, avaldaja O D või puudutatud isik D D lähevad haiguslehele ja kui haige laps on parajasti tema juures, siis ei võta ta enda juurde tervet last ja ei takista teisel vanemal lapsega suhelda ning peale paranemist O D ja D D toovad lapse teise poole juurde, elukohaaadressile. 1.
8. Avaldaja O D ja puudutatud isik D D, teatades teisele poolele nädal aega ette ja esitades teisele vanemale täieliku informatsiooni, lähtudes laste soovist, võib võtta ühe või teise lapse veel pikemaks ajaks. 1.
9. Avaldaja O D ja puudutatud isik D D kohustuvad mitte häälestama lapsi üksteise vastu, samuti ilma eelneva nõusolekuta ja üksteisele teatamata anda lapsi kolmandatele isikutele (välja arvatud sugulased) ja mitte lubada kolmandatel isikutel solvata oma lapsi ja vajadusel teatada sellest üksteisele. 1.
10. Avaldaja O D ja puudutatud isik D D on kohustatud ühe poole soovil, igal hetkel, kui lapsed asuvad Eestis ja nad ei puhka välisriigis, tooma lapsi kohale, mida näeb ette antud lepingu punkt 1.
11. 1.
12. Laste 10 aastaseks saamisel, on ükskõik kummal neist õigus otsustada millise vanemaga ta tahab jääda, arvestades seda, et laste arvamus võib muutuda. 1.
13. Kui üks lastest on ühe vanema ülalpidamisel rohkem kui 1 nädal, siis lapse ülalpidamiseks 3/4 2-11-17065 kulunud summa arvatakse elatise üldsummast välja. Ülejäänud küsimused, mis puudutavad vanemate suhtlemist lastega, avaldaja O D ja puudutatud isik D D lahendavad läbirääkimiste teel. Juhul kui üks pool rikub käesoleva lepingu tingimusi, siis teisel poolel on õigus pöörduda hagiga kohtusse. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et pooltevaheline kompromiss ei ole seadusega vastuolus, on täidetav, ei kahjusta avalikku huvi ning kooskõlas laste huvidega. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Poolte ärakuulamisel 13. juunil 2011.a. kohus täpsustas kompromissi tingimusi ja poolte soovil jätab kohus kinnitamata esitatud kompromissi punktid 1.10 ja 1.11. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest

§ 432

järgi.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 alusel kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole menetluskulude kandmise osas kokku leppinud. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik 4/4