Obsah (5)

§ 11§ 20§ 1027§ 1032§ 1028

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-53746 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2010, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadioka

§ 11

lg 1 sätestab poolte vormivabaduse põhimõtte, mille kohaselt võib lepingu sõlmida mis tahes vormis, kui seadus ei näe lepingule ette kohustuslikku vormi. Sama §-i

1. lõike kohaselt kui vastavalt lepingupoolte kokkuleppele või ühe poole taotlusele tuleb leping sõlmida teatud vormis, ei loeta lepingut sõlmituks enne, kui lepingule on antud ettenähtud vorm. Pooled on koostöölepingu p 2 .2 ette näinud lepingule teatud vormi (ostja kirjalik tellimus, millele järgneb müüja kirjalik kinnitus) ja välistanud kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral lepingu kehtivuse. Seega on kinnitanud pooled selgelt oma tahet olla lepinguliselt seotud juhul, kui ostja on kirjalikult teinud pakkumuse ja müüja võtnud kirjalikult pakkumuse vastu.
2. 19.05.2010 saatis kostja töötaja hagejale e-kirja teel tellimuse saateleht –arvel nr 548-2L1/9 loetletud kaupade saamiseks (erinevus ainult survepesuri Nordy QL-2100B/F osas) (I kd, tl 114). Saadetud tellimusele oleks lepingu järgi pidanud järgnema müüja ehk OÜ Kodala Hulgi tellimuse kinnitus. Kirjalikku tellimuse kinnitust tsiviilasja materjalidele lisatud ei ole. Saateleht-arve nr 593-2L1/9 osas ei ole esitatud ei ostjapoolset kirjalikku tellimust ega müüjapoolset kirjalikku tellimuse kinnitust.
3. Vastavalt

§ 20

lg 2 loetakse vaikimine või tegevusetus nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Hageja väited, et pooltevaheline praktika oligi selline, et tellimused esitati ja kauba vedamine lepiti kokku telefoni teel seda 5 kirjalikult vormistamata, on paljasõnaline ega millegagi tõendatud. Koostöölepingu p 2.2 teine lause kinnitab sõnaselgelt, et müüja vaikimist ei loeta müüja aktseptiks.

1. TsÜS § 83 lg 2 kohaselt on tehing kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et pooled oleksid kokku leppinud vastupidiselt ülanimetatud sättes toodule. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et pooled oleksid koostöölepingu p.2.2 sätestatut kokkuleppel muutnud. Vastavalt TsÜS § 84, ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele.
2. Hageja selgitusel toimus praktikas kauba ost-müük poolte vahel enamasti suulisel teel. Kuna lepingulised suhted on toiminud hageja ja kostja vahel aastaid, ei osanud hageja ette näha, et mingil ajahetkel võivad probleemid tekkida. (I kd, tl 76) Kohus leiab, et jättes koostöölepingus sõnaselgelt väljendatud tingimuse vorminõude osas järgimata ja kinnitades ostja tellimuse suuliselt telefoni teel vm viisil, pidi hageja endale andma aru, et sellega raskendab vajadusel lepingulise suhte olemasolu tõendamist. Kohus leiab, et poolte vahel väljakujunenud praktikast saab rääkida juhul, kui poolte vahel on samalaadsetes suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma sellekohase kokkuleppeta, kuid hageja ei ole millegagi tõendanud, et poolte vahel oleks aastate vältel kujunenud välja praktika, mis on teatud osas sisult vastupidine koostöölepingus kokkulepitule.
3. Eeltoodust tulenevalt, on kohus seisukohal, et antud kaasuses ei tulene pooltevaheline võlasuhe mitte lepingust, nagu leiab hageja, vaid asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele alusetu rikastumise sätted juhul, kui on tõendatud kostja vara suurenemine hageja arvel õigusliku aluseta. Tulenevalt TsMS § 436 lg 7, ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4. Alusetu rikastumine, kui võlasuhte tekkimise alus, võimaldab esitada nõudeid isiku vastu, kelle vara on suurenenud ilma õigusliku aluseta ning võlasuhte teise poole arvel. Vastavalt

§ 1027, peab isik andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu.

Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (

§ 1032

lg 2).

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 27. Asja lahendamiseks on määrava tähtsusega küsimus, kas kostja on arvete nr 593-2L1/9 ja 548-2L1/9 alusel kauba saanud ja vastu võtnud (kauba saamise tõendamine). 28. Tsiviilkohtumenetluses lasub tõendamiskoormis pooltel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. 29. Vastavalt koostöölepingule olid ostjapoolseteks volitatud isikuteks kauba vastuvõtmisel D. V. ja V. T. (I kd, tl 9) Hageja väitel toimetati kaup kostja kauplusse, kauba võttis vastu kostja töötaja (saateleht-arve nr 593-2L1/9 alusel J. M. ja 6 saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel A. J.), kauba vastuvõtmist kinnitab kostja töötaja allkiri saateleht-arvetel. J. M. ja A. J. on ka varem kaupa vastu võtnud ning ostja ei ole seda vaidlustanud (I kd, lk 35) 30. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud: - saateleht-arved, millega hageja soovib tõendada väidet, et A. J. ja J. M. on ka varem kaupa vastu võtnud (I kd, tl 37-41) - kõneeristused, millega hageja soovib tõendada kostjapoolset kauba tellimist ja pooltevahelist suhtlemist enne kaubavedu (I kd, tl 99-113) - garantiiremondileht, millega triikraud SI-660 saadeti garantiiremonti. Hageja väitel ei oleks kostja saanud triikrauda tagastada kui poleks seda saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel saanud (I kd, tl 6, 117) - P. H. e-mail hageja seaduslikule esindajale, milles teatatakse, millised esemed olid inventuuri teostamise ajal Järve Raadiokaubad Jõhvi osakonnas nähtaval (I kd, tl 123). Hageja soovib tõendada asjaolu, et inventuuri teostamise ajal 11.08.2010 oli nimetatud kaup kostjal olemas. - OÜ Sintravela autojuhi E. P.seletuskiri (I kd, tl 129) Hageja soovib tõendada kauba kättetoimetamist kostjale arve 593-2L1/9 alusel - A. J.e ja J. M. fotod (I kd, tl 126-130), millega hageja soovib tõendada, et nimetatud isikud on Järve Raadiokaubad töötajad ja kaup anti neile üle. Andre J.e ja J. M. ülekuulamisest tunnistajana hageja loobus kohtuistungil (II kd, lk 4) 31. Kostja väidab, et kostja ei ole arvetel märgitud kaupa vastu võtnud, saatelehtedele alla kirjutanud isikud ei ole tuvastatavad. ( I kd, tl 29) Kostja viimases kohtule esitatud seisukohas (I kd, tl 149-150) väidab kostja, et on küll arvetel nr 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 nimetatud kauba kätte saanud, kuid teiste saateleht-arvete alusel. Kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud: -saateleht-arved, mille alusel on kostja väidetavalt vaidlusalustel arvetel märgitud kauba vastu võtnud (I kd, tl 151-159) - väljavõte laoseisust seisuga 14.04.2010 (I kd, tl 160-174) 32. Vastavalt TsMS § 229 lg 1 on tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõendiks võib olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. (TsMS § 229 lg 2) Kohus arvestab lahendi tegemisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1) 33. Poolte esitatud tõendite kohta märgib kohus järgmist: 33.1 Hageja esitatud saateleht arved nr 257-2L1/9 12.03.2009, 138-2-L1/9 05.02.2009, 140-2L1/9 05.02.2009, 420-2L1/9 22.04.2009 (I kd, tl 37-41) , allkirjadeta tasaarveldusakt 08.10.2009 (I kd, tl 98) , garantiiremondi leht (I kd, tl 117) ei tõenda mingilgi viisil kauba saamise fakti nõude aluseks olevate arvete nr 548-2L1/9 ja 593-2L1/9 alusel. 7 33.2 Tsiviilasja lk 99-113, 117-124 (I

1. kd)hageja esitatud materjale ei ole kohtul võimalik käsitleda tõendina TsMS § 229 mõttes, kuna võivad iseloomustada küll pooltevahelist suhtlemist ja kauba ostu-müüki mingil perioodil, kuid ei ole seostatavad konkreetselt käesoleva vaidlusega ega tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid. Kostja esitatud väljavõte laoseisust (I kd, tl 160-174) seisuga 14.04.2010 ei ole asjakohane. Kauba (või kaubagrupi) puudumine seisuga 14.04.2010 ei tähenda, et nimetatud kaupa ei võinud olla mais ja juunis 2009. Mais –juunis 2009 vastuvõetud kaup ei peagi olema müümata aasta hiljem. Kostja väitel sai AS Järve Raadiokaubad küll hagiavalduses nimetatud arvetel loetletud kauba, kuid eelnevalt teiste saatelehtede alusel. Kostja esitatud arved tl 151-159 (I
2. kd)ei ole asjakohased. 33.3 Kohtuistungil 31.05.2010 ülekuulatud tunnistaja H. L. selgitas, et vedas kaupa 20.05.2009 kostja kauplusse. Kontrollis kauba vastavust saatelehele, viis kauba kohale. Kauba võttis vastu kostja kaupluse töötaja A. J.. Kui tema sisenes kauplusse, saatis juhataja inimesed, kes kauba vastu võtavad. H. L. tõi kohale ainult 20.05.2009 kauba (II kd, tl 7) 33.4 Tunnistaja ütlustest tuleneb, et tunnistaja toimetas kostjale kohale kauba 20.05.2009 so saateleht-arve nr 548-2L1/9 alusel. 33.5 Kohus leiab, et ai ole alust kahelda tunnistaja väidete tõepärasuses ja usaldusvääruses. Kohus toonitab siinkohal, et ostu vastuvõtmise kohustus lasub ostjal, mitte müüjal ega kauba vedajal. Ostja peab võimalikuks tegema kauba vastuvõtu selleks volitatud isikute poolt. Kohus leiab, et kaup on kostjale kätte toimetatud ka juhul kui kaup toimetatakse kostja äriruumidesse ning antakse üle kostja töötajale. Tuginedes tunnistaja antud ütlustele, loeb kohus, et 20. mail 2009 so saateleht-arve 5482L1/9 alusel on kostja kauba kätte saanud. Ülejäänud osas jääb hageja nõue rahuldamata, kuna pole tõendatud kauba kättetoimetanine. Autojuht E. P. seletuskirja kauba kättetoimetamise kohta arve nr 593-2L1/9 alusel (I kd tl 129) ei saa kohus lugeda tõendiks TsMS § 229 mõttes. 34. Hageja on hagiavalduses esitanud kostja vastu ka viivise nõude tuginedes koostöölepingu p 4.2.(I kd, lk 9) Lepingu p.4.2 kohaselt võis hageja nõuda viivist 0,5% tasumata kauba maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kuna pooltevaheline võlasuhe antud juhul ei tulene lepingust, ei saa tugineda ka lepingust tulenevale viivise nõudele. Nõue alusetu rikastumise sätetest tulenevalt ei välista iseenesest seadusjärgse viivise nõuet, kuid kohus peab asja lahendamisel jääma hagi piiridesse, mistõttu puudub kohtul õigus ja võimalus omal algatusel hageja nõuet muuta. 35. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja viivise nõude AS Järve Raadiokaubad vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus 36. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 37. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. 8 38. Hageja esindaja taotleb tunnistajatasu tagastamist. Taotluse kohaselt tasus hageja tunnistajatasu, kuid loobus kahe tunnistaja ülekuulamisest. Taotluse lahendamiseks tuleb hagejal kohtule esitada maksekorraldus tunnistajatasu tasumise kohta. Kohtunik Evi Kool /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Alla Kuzmina Tartu Ringkonnakohus 20. juunil 2011.a. otsustas: Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Tühistada Viru Maakohtu 29. septembri 2010 otsus osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu 8477 krooni põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu põhivõlgnevuse nõudes täielikult ja viivise nõudes osaliselt ning muuta maakohtu õiguslikke põhjendusi. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada OÜ Kodala Hulgi hagi AS Järve Raadiokaubad vastu osaliselt ja mõista AS-lt Järve Raadiokaubad OÜ-u Kodala Hulgi kasuks välja 16 131 krooni, s.o 1030 (üks tuhat kolmkümmend eurot) ja 96 senti põhivõlgnevuse katteks ning 22 862.23 krooni, s.o 1461 (üks tuhat nelisada kuuskümmend üks eurot) ja 16 senti viivise katteks. Jätta menetluskuludest maakohtus 72.7% AS Järve Raadiokaubad kanda ja 27.3% OÜ Kodala Hulgi kanda.“ Kohtuotsus jõustus 22.07 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu otsusega. Nooremreferent Alla Kuzmina 9