Obsah (4)

§ 1028§ 78§ 175§ 119

EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2011 Tartu Tsiviilasja number 2-08-91419 Tsiviilasi E

) § 175 lg 2 kohaselt võlgniku kohustus saab kolmandale isikule üle minna juhul, kui võlausaldaja sellega nõustub. Praegusel juhul ei ole kostja ega kolmas isik nõusoleku saamiseks võlausaldaja poole pöördunud. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et hageja sai laenulepingu alles kohtumenetluse ajal ja hageja ei ole kohustuse ülevõtmisega nõustunud. Seega vastutab kogu võla tasumise eest kostja. Kostjalt viivise väljamõistmiseks alates 03.12.2007 puudub alus. Kostja kohustused hageja ees täideti kuni 25.11.

1. Põhivõla 15 591.73 krooni nõudeõigus tekkis hagejal 26.11.
2. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi 26.11.2008-13.03.2009 eest 1010.35 krooni. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista kolmanda isiku poolt tasutud viivis 86.45 krooni. Arvete nr XXX ja XXX viivis moodustab 174.60 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis 1271.40 krooni perioodi eest 26.11.2008–13.03.
3. TsMS § 367 alusel mõistis kohus kostjalt välja ka viivise 0,06% viivitatud summalt päevas alates 14.03.2009 kuni põhivõla 17 508.14 krooni tasumiseni. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4. A. Selgis esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles kohtuotsuse tühistamist osas, millega mõisteti A. Selgiselt välja Eesti Energia AS kasuks põhisumma 15 764.67 krooni ja viivised perioodi 26.11.2008-13.03.2009 eest summas 1 271.40 krooni ja selles osas uue otsuse tegemist. Menetluskulud palus apellant jätta hageja kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus valesti kohaldanud

§ 1028ja § 175 lg-d 1 ja 2, samuti on kohus valesti tõlgendanud Ts

ÜS § 128. Kohus on jätnud kohaldamata

§ 78

, mis kuulunuks asjas kohaldamisele; 2) oli kostja ja MTÜ vahel kokku lepitud, et MTÜ täidab hagejale kostja kohustuse summas 15 678.20 krooni, mille kohta koostati kostja ja MTÜ vahel laenuleping, mille kohaselt kohustus kostja tagastama laenu MTÜ-le hiljemalt 31.12.2008. Seega ei täitnud MTÜ kostja kohustust hagejale mitte ekslikult, vaid teadlikult MTÜ ja kostja vahelisest võlasuhtest tulenevalt. MTÜ oli märkinud maksekirjeldustesse arvete numbrid, mille eest tasutakse, millest pidid nii MTÜ kui hageja selgelt aru saama, millised arved ja kelle eest tasutakse. Kostja vabanes

§ 78

lg 1 alusel kohustuse täitmisest, kuivõrd tema kohustuse hageja ees oli täitnud kolmas isik; 3) on asjakohatu kohtu seisukoht, et kostja ei ole ümber lükanud väidet, et hageja ei ole andnud nõusolekut võlakohustuse ülevõtmiseks.

§ 175

ei kuulu asjas kohaldamisele, kuivõrd nimetatud säte reguleerib võlakohustuse ülevõtmist, seega olukorda, kus nõue ei lõpe ja 3 võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel võtab kolmas isik võlgniku kohustuse üle nii, et kolmas isik asub senise võlgniku asemele.

§ 78

reguleerib juhtumeid, kus kohustus täidetakse ja täidetud osas nõue lõpeb ning nimetatud säte ei eelda võlausaldaja nõusolekut, vaid seab võlausaldajale kohustuse täitmise vastuvõtmiseks, kui võlgnik ei vaidle sellele vastu, mis on ka piiratud

§ 78lg-s 3 toodud juhtudel.

Juhul kui võlausaldaja siiski keeldub kohutuse vastuvõtmisest kolmandalt isikult, satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse võlgniku ees ja kohaldamisele kuulub

§ 119

. Hageja võttis kohustuse täitmise vastu, sidudes MTÜ täitmise ja võlgnetava soorituse; 4) puudus MTÜ-l alus nõuda hagejalt tagasi summat, mis põhines kostja ja MTÜ lepingulisel suhtel. Juhul kui kostja poleks oma lepingulist kohustust täitnud, laenu tagastanud, olnuks MTÜ-l õigus tuginedes

§ 78lg-le 4 esitada kostjale nõue tulenevalt nendevahelisest lepingulisest suhtest.

Kostja täitis oma laenulepingust tulenevad kohustused MTÜ ees, tasudes kogu laenusumma 23.11.2008 ja 12.06.2009. Kuivõrd MTÜ-l puudus seaduslik alus tagasinõude esitamiseks, puudus hagejal kohustus ja õigus nimetatud summa tagastamiseks. Hageja ei olnud MTÜ arvel alusetult rikastunud ja

§ 1028kohaldamiseks puudus alus.

Tegemist on MTÜ ja hageja vahelise võlasuhtega ning sellest ei tulene kostjale mingeid kohustusi; 5) puudus kostjal alates võlakohustusest vabanemise hetkest kohustus hageja ees summas 15 678.20 krooni ja ta ei ole 15 678.20 krooni tasumisega viivituses olnud, millest tulenevalt on alusetu ka viivise väljamõistmine kostjalt selles osas. Kohus, tuvastades, et MTÜ oli tasunud 86.47 krooni rohkem kui kostja oli hagejale kohustatud tasuma, pidanuks selle 86.47 krooni maha arvama kostja põhivõlgnevusest hageja ees arve nr X summast 1652.98 krooni. Seega eeltoodud arve põhivõlgnevuseks saab lugeda 1566.51 krooni. TsMS § 367 alusel tulnuks mõista välja viivis arvelt nr X põhisummat 1566.1 krooni arvestades ja arve nr X põhisummalt; 5. Eesti Energia AS vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja ja iga kliendi vahel sõlmitud lepingu alusel viimase tarbimiskohal tarbitud elektrienergia ja võrguteenuse eest tasu maksmiseks määratud unikaalne viitenumber. Hageja ei kontrolli, kas makse tegija on lepingupartner või kolmas isik. 14.11.2008 pöördusid hageja poole MTÜ viiest juhatuse liikmest neli palvega tagastada nende poolt alusetult makstu.

§ 78

lg-st 1 tulenevalt tuleb rahalise kohustuse puhul eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust keelduda kolmanda isiku täitmisest. Antud juhul kinnitas kolmas isik, et tal polnud tahet täita kostja kohustust, mistõttu on tegemist eksliku täitmisega. Hageja ei teadnud kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud laenulepingust, selle olemasolu ei maininud ei MTÜ ega võlgnik ei probleemi ilmsikstulekul ega ka maksekäsu kiirmenetluses; 2) on

§ 78

ja

§ 175

teatud määral konkureerivad sätted, kuivõrd nii ühel kui teisel juhul on kohustuse täitmiseks kolmanda isiku poolt viimasel mingi kokkulepe võlgnikuga, kui just pole tegemist eksliku täitmisega. Käesoleval juhul ei olnud võlausaldajal andmeid, et kolmanda isiku ja võlgniku vahel on sõlmitud kokkulepe ja kuivõrd kolmas isik kinnitas, et on täitnud võlgniku kohustuse ekslikult ja võlgnik oli rääkinud võlausaldajale hoopis teisest kolmandast isikust, kes pidi tema kohustuse täitma, siis tuli lähtuda

§ 1028lg-st 1.

Kuivõrd kostja on koos vastusega hagile esitanud kolmanda isiku ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppe, ei olnud alust kolmandale isikule

§ 1028

lg 1 alusel tagasimakset teha, kuid arvestades, et nimetatud kohustusest ei saanud ega pidanudki võlausaldaja olema teadlik, siis on tegemist võlgniku ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu viimase poolse rikkumisega ja võlgnikul on nõudeõigus MTÜ vastu. Tegelikult ei ole võlausaldaja seisukohast oluline, millised on võlgniku ja kolmanda isiku vahelised kokkulepped. Ka viivise on kohus mõistnud välja õigesti. 4 RINGKONNAKOHTU LAHEND

1. Tartu Ringkonnakohus jättis
2. mai 2010 otsusega Tartu Maakohtu
3. juuni 2009 otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud kostja kanda. RIIGIKOHTU LAHEND
4. Riigikohus
5. novembri 2010 otsusega tühistas Tartu Ringkonnakohtu
6. mai 2010 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole pooled väitnud, et kostja kohustus läks kolmandale isikule üle

§ 175lg 1 järgi kolmanda isiku ja võlausaldaja sõlmitud lepingu alusel.

Riigikohus on varasemas praktikas väljendanud seisukohta, et rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik

§ 78

lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla, ning hageja oli kohustatud kolmanda isiku täitmise eelduslikult vastu võtma. Asjaolu, et hageja väljastas arved kostjale, ei tähenda, et neid arveid ei oleks võinud tasuda kolmas isik.

§ 78

lg 4 näeb ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja vastu. Seega ei tulene sellest sättest kolmanda isiku õigust nõuda hagejalt tagasi kostja eest tasutud võlga. RINGKONNAKOHTU LAHEND

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu
2. juuni 2009 otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega mõistab välja A. Selgiselt Eesti Energia AS kasuks põhivõla 116 eurot 95 senti ning viivised seisuga 28.03.2011 61 eurot 77 senti. Alates 29.03.2011 kuni põhivõla 116.95 euro tasumiseni välja mõista viivised 0,06% päevas, kuid mitte rohkem põhivõlast.
3. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tarbis hageja müüdud elektrienergiat ning hageja esitas kostjale selle eest vaidlusalusel perioodil arveid kokku summas 17 508 krooni 14 senti. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kostjale esitatud arved tasus osaliselt, s.o summas 15 678 krooni 30 senti, kolmas isik. Kolmas isik nõudis hagejalt tasutud raha tagasi, kuna leidis, et tasus arved ekslikult. Hageja tagastas nõutud raha kolmandale isikule. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt elektrienergia eest tasu ja viivist. Kostja vastuväite kohaselt täitis tema eest kohustuse kolmas isik. 11.

§ 78

lg 1 järgi kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib võlausaldaja keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast üksnes juhul, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik. 5 Rahalise kohustuse puhul tuleb eeldada, et võlausaldajal ei ole õigust kolmanda isiku täitmisest keelduda. Seega võib võlgnik leppida kolmanda isikuga ka kokku, et see maksab ära tema võla, ning võlausaldaja on kohustatud maksmise eelduslikult vastu võtma. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik

§ 78lg 1 alusel kokku leppida, et kolmas isik maksab ära kostja võla.

Antud juhul on kostja ja kolmas isik sõlminud laenulepingu (tl 48), mille punkt 1.2. kohaselt laenuandja annab laenusaajale laenu MTÜ arveldusarvelt ülekannetena Eesti Energia AS arveldusarvele arvete alusel. Seega kostja ja kolmas isik sõlmisid laenukokkuleppe, millega kolmas isik andis kostjale laenu sel viisil, et tasub kostja eest arvete alusel hagejale kostja võla ning et kostja tagastab kolmandale isikule viimase poolt hagejale tasutu. Asjaolu, et hageja väljastas arved kostjale, ei tähenda, et neid arveid ei oleks võinud tasuda kolmas isik. 12.

§ 78

lg 4 näeb ette kohustuse täitnud kolmanda isiku tagasinõude võlgniku, mitte võlausaldaja, vastu. Seega ei tulene sellest sättest kolmanda isiku õigust nõuda hagejalt tagasi kostja eest tasutud võlga ning hageja on alusetult tagastanud kolmandale isikule arvete alusel tasutud summa 15 678 krooni 30 senti. Ringkonnakohus leiab, et hinnates asjas esitatud tõendeid (s.h laenulepingut, hageja poolt kostjale esitatud arveid, väljavõtet kolmanda isiku arvelduskontost) kogumis, saab tuvastada kolmanda isiku tahte täita kostja kohustuse, tasudes hageja esitatud arveid.

1. Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja poolt tasumata põhivõla suuruseks 1 829 krooni 94 senti, s.o 116 eurot 95 senti ( hageja nõue 17 508.14 krooni – kolmanda isiku poolt tasutud 15 678.20 =1 829.94 krooni). Poolte vahel ei ole vaidlust, et lepingu lisaks olevate tüüptingimuste kohaselt on viivise määraks 0,06% päevas õigeaegselt tasumata summalt. Arve nr X järgi on tasumata summaks 1 506 krooni 51 senti (tl 26) ning arve nr X järgi 323 krooni 43 senti (tl 27). Arvestades seda, et seisuga 28.03.2011 on kostja viivituses arve nr X järgi tasumisele kuulutav summa 1 506 krooni 51 senti tasumisega 893 päeva (15.10.2008-15.10.2010 - 730 päeva, 16.10.2010-28.03.2011 - 163 päeva), siis on arve nr X järgseks viivise summaks 803 krooni 70 senti, s.o 51 eurot 37 senti. Arvestades seda, et seisuga 28.03.2011 on kostja viivituses arve nr X järgi tasumisele kuulutav summa 323 krooni 43 senti tasumisega 876 päeva, siis on arve nr X järgseks viivise summaks 166 krooni 44 senti, s.o 10 eurot 40 senti. Kokku on viivise summa seisuga 28.03.2011 61 eurot 77 senti ja see tuleb välja mõista kostjalt apellandi kasuks. Hagiavalduses on hageja ise märkinud, et ei soovi viiviseid rohkem kui on põhivõla suurus ja seetõttu mõistab ringkonnakohus välja viivise kuni põhivõla suuruseni.
2. Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 jäävad menetluskulud maakohtus 83,56 % ulatuses hageja kanda ja 16,44 % ulatuses kostja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti 83,56 % ulatuses hageja kanda ja 16,44 % ulatuses kostja kanda. Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 6 Viivi Tomson