← Eesti

2-09-71408/11

Obsah (11)§ 1028§ 292§ 13§ 1043§ 1044§ 115§ 42§ 78§ 314§ 35§ 39

2-09-71408 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2011.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-09

) § 292 lg-le 1, leiab hageja, et on tasunud kostjale kõrvalkulude eest ajavahemikul 16.01.2007-10.12.2009 alusetult kokku 63 679,30 krooni.

§ 1028

lg-s 1 sätestatu järgi on hagejal õigus kostjalt kõrvalkuludena liigselt saadud summad tagasi nõuda.

  2. märtsil 2011.a esitatud menetlusdokumendis on hageja täiendavalt märkinud, et kuivõrd kostja on survestanud hagejat arveid tasuma ähvardusega elektrivarustus katkestada, tuleb kostjale tasutud 63 679,30 krooni alternatiivselt vaadelda õigusvastaselt tekitatud kahjuna. Juhul kui kostja ei oleks hagejat elektrivarustuse katkestamisega ähvardanud, poleks hageja tasunud kostjale esitatud arveid täies ulatuses, sh tasunud teenuste eest, mille eest tasumise kohustust tal seaduse, sõlmitud üürilepingu ega hoolduslepingu alusel ei olnud. Samuti võib kahjuna käsitleda kostjale elektrivarustuse taastamise eest
  3. juunil 2007.a tasutud 1500 krooni. Kui kostja ei oleks elektrivarustust ebaseaduslikult katkestanud, ei pidanuks hageja seda summat tasuma. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
  4. Kostja hagi ei tunnista. Hageja poolt OÜ-ga BK sõlmitud üürilepingu punktist 9.3 tulenevalt pidi hageja tasuma lisaks üürile ka muid makseid. Taolisteks makseteks saavad eluruumi kasutamise puhul olla kulud elektrile, veevarustusele ja kanalisatsioonile. Lisaks oli hagejal üürilepingu punkti 7.1.19 kohaselt kohustus tasuda maamaksu. Seega said üürilepingus nimetatud muudeks maksudeks ja koormisteks, mida pidi kandma hageja, olla ainult kõrvalkulud

§ 292mõttes.

Hageja ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingu alusel kohustus kostja osutama hageja poolt üüritud eluruumi sihipäraseks kasutamiseks vajalikke hooldusteenuseid, mille loetelu on toodud lepingu lisas. Nimetatud teenuste osutamise eest pidi hageja tasuma kostjale igakuiselt 1000 krooni (summale lisandus käibemaks). Hageja väited nimetatud kuutasu muutmise osas on ebaõiged (kuigi kostja olnuks hoolduslepingu lisaks olevate üldtingimuste alusel õigustatud seda tegema). Kuivõrd aga hageja ei soovinud sõlmida otselepinguid kommunaalteenuste osutajatega (AS Tallinna Vesi, AS Eesti Energia) ning soostus nimetatud teenuste tarnimisega kostja poolt, siis esitas kostja hagejale arveid, vastavalt viimase poolt esitatud näitudele, ka nende teenuste eest. Hageja ja üürileandja poolt allkirjastatud aktis on fikseeritud elektri- ning veemõõdikute näidud. Tarbitud teenused olid seega mõõdetavad ja nende eest esitati kostjale vastavalt kokkuleppele ka arved. Hageja on arveid kolme aasta vältel (alates 22. veebruarist 2007.a) tasunud, enamiku arvetest on hageja tasunud küll viivitusega. Hageja ei ole teatanud enda mittenõustumisest arvete esitamisega. Kuigi sõlmitud hoolduslepingu kirjalikke muudatusi ei vormistatud, võis kostja hageja pikaajalisest käitumisest järeldada õigussuhte kujunemist selliselt, et hageja esitab kostjale igakuiselt mõõdikute näidud ja kostja esitab talle selle alusel arved tarbitud teenuste eest. Hageja on väljendanud oma nõustumust selliseks õigussuhteks ka kostjale saadetud e-kirjades, milles ta tunnistas oma võlgnevust ning lubas võlgnetavad arved tasuda. MENETLUSE KÄIK 3

(7)2-09-71408
  1. Kohtuistungil jäi hageja esindaja senises menetluses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Vaidluse asjaoludest lähtuvalt peab kohus otstarbekaks käsitleda esmalt hageja nõuet alusetult saadud 63 679,30 krooni (4 069,85 eurot) tagastamiseks (st primaarset nõuet). See nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 1028

lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kõnealuse nõude rahuldamise eeldusena tuleb seega kontrollida, kas kostja on hagejalt hagis nimetatud rahasummad saanud, kas taolised sooritused on toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks ning kas raha maksmiseks (ülekandmiseks) puudus õiguslik alus, s.t kohustust ei olnud olemas, kohustust ei tekkinud või kohustus on pärast selle täitmist ära langenud (hageja väidete kohaselt praegusel juhul kohustust ei eksisteerinud). Juhul kui kõik

§ 1028

lg-st 1 tulenevad eeldused on täidetud, tuleb täiendavalt kontrollida alusetu rikastumise nõuet välistavate eelduste (eeskätt

§ 1028lg-s 2 loetletute) puudumist.

  1. Praegusel juhul kostja ei eita hagis märgitud 63 679,30 krooni saamist, kuid leiab, et tasumine (hageja poolt) on toimunud
  2. jaanuaril 2007.a poolte vahel sõlmitud hoolduslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Seega on pooltel vaidlus eeskätt selle üle, kas raha tasumiseks (kogusummas 63 679,30 krooni) eksisteeris õiguslik alus või mitte. Hoolduslepingu sõlmimise fakti üle pooltel samuti iseenesest vaidlus puudub. Seega sõltub vastus nimetatud vaidlusküsimusele praegusel juhul eeskätt sellest, milline oli hageja hoolduslepingust tulenevate kohustuste maht.
  3. Algselt sõlmitud hoolduslepingu (vt toimik, I kd, lk 10-16) järgi pidi hageja tasuma kostjale lepingu alusel osutatavate haldusteenuste, hooldusteenuste ja tugiteenuste eest kokku 1000 krooni kuus (lisaks summalt arvutatud käibemaksu). Muid rahalisi kohustusi hagejale hoolduslepingust ei tulenenud. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja asunud aga nõudma hagejalt esitatud arvetel (vt toimik, I kd, lk 17-50) lisaks igakuiselt tasumist ka tema osutatud või vahendatud kommunaalteenuste eest (elekter, vesi ja kanalisatsioon, küte, prügiveoteenus ning lifti hooldus). Samuti on kostja samadelt arvetelt nähtuvalt nõudnud vahendustasu kommunaalteenuste vahendamiselt. Kohtu hinnangul võimaldavad poolte esitatud tõendid nende kogumis järeldada, et algset hoolduslepingut on nimetatud kommunaalteenuste osutamise (või vahendamise) aspektis sõlmimise järgselt muudetud, mistõttu kostjal oli ka õiguslik alus nõuda tasu nimetatud teenuste eest. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 10.

§ 13

lg-st 2 tuleneb, et kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Poolte vahel sõlmitud hoolduslepingu osas seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe ning kirjalikus vormis on see sõlmitud lepingupoolte kokkuleppel. Kohtu hinnangul ei tulene hoolduslepingust, et seda saaks muuta üksnes kirjalikus vormis. Hoolduslepingu lisaks olevate üldtingimuste § 5 kohaselt peab lepingu muutmist taotlev osapool sellest teisele poolele kirjalikult ühe kuu ette teatama. Kohtu arvates ei järeldu osundatud lepingutingimusest siiski kokkulepet lepingu muutmise vorminõuete osas. Seega oli lepingu muutmine põhimõtteliselt võimalik poolte tahteavalduste vahetamise teel mistahes viisil, eeldusel et 4

(7)2-09-71408 tahteavalduste vahetamisest ilmneb kokkuleppe saavutamine lepingu muutmises. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja tarbinud kostja poolt vahendatud teenuseid ajavahemikus 2007.a jaanuarist kuni 2009.a novembrini, s.o ligikaudu kolme aasta jooksul. See nähtub ka nt hageja poolt esitatud lepingute ülesütlemise avaldusest (vt toimik, I kd, lk 54-55). Sama ajavahemiku jooksul on kostja esitanud osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste eest hagejale tasumiseks ülalviidatud arveid. Hageja on arved tasunud. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-tele 1 ja 3 võib isik tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti, muu hulgas võib tahteavaldus väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (kaudne tahteavaldus). Poolte eelkirjeldatud käitumisest – pikaajaline teenuste tarbimine, selle eest arvete esitamine ning arvete tasumine – võib kohtu arvates järeldada praegusel juhul tahet hoolduslepingut muuta selliselt, et kostja tarnib hagejale ka elektrit, tagab veevarustuse ja kanalisatsiooni, kütte, vahendab prügiveoteenust jne ning kostja tasub hagejale osutatud ja vahendatud kommunaalteenuste eest.
  1. 2007.a veebruaris ja märtsis saadetud e-kirjades on hageja tõepoolest väljendanud, et ta ei nõustu tasuma algses hoolduslepingus nimetamata teenuste eest (vt toimik, I kd, 171). Ilmselt võib samasugust tahet (e mittenõustumist) järeldada
  2. aprilli 2008.a ekirjast (vt toimik, I kd, lk 170, tõlge II kd, lk 8). Samas on hageja hiljem – 2009.aastal – saadetud e-kirjades põhjendanud arvete õigeaegset tasumata jätmist üksnes piisavate rahaliste vahendite puudumisega (vt toimik, I kd, lk 88-90).
  3. mai 2009.a maksekorraldusele on hageja märkinud järgmise selgituse: "ARVED M01625 JA V00260 EI OLE SUMMAGA NÕUS, AGA MAKSAN, KUNA MUIDU LÜLITATE ELEKTRI VÄLJA" (vt toimik, I kd, lk 105). Kohtu hinnangul ei ole võimalik sellest tõendist järeldada, mis põhjusel ja millises ulatuses hageja arvete summaga ei nõustu. Kohus märgib täiendavalt, et hageja poolt esitatud muu e-kirjavahetus puudutab kostja poolt osutatud teenuste kvaliteeti, mitte arvete tasumise kohustust, ning ei ole seetõttu vaidluse lahendamise seisukohast asjakohane (vt toimik, I kd, lk 104, 172-174). Samuti ei tõenda hageja väiteid vaidlusaluste asjaolude kohta Põhja Politseiprefektuuri teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta (vt toimik, I kd, lk 176).
  4. Isegi kui hoolduslepingu üldtingimuste §-st 5 võiks järeldada poolte kokkulepet, et lepingut on võimalik muuta üksnes kirjalikus vormis, ei saaks hageja taolisele kokkuleppele käesoleval juhul

§ 13lg-st 3 lähtuvalt tugineda.

Viidatud sättest tuleneb, et kui lepingus on ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool nõustub lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kohtu hinnangul võis kostja hageja ülalkirjeldatud pikemaajalisest käitumisest järeldada, et viimane oli nõus hoolduslepingu muutmisega ka teistsuguses vormis (kirjalikku vormi järgimata). Hageja poolt viidatud kostja käitumine – hagejale esitatud ettepanek lepingumuudatused ka kirjalikult vormistada (vt toimik, I kd, lk 162-166) – ei ole siinkohal õiguslikult oluline.

  1. Samas puudus kohtu hinnangul kostjal õiguslik alus nõuda hagejalt tasu elektrivarustuse taastamise eest (mille kostja oli ise eelnevalt katkestanud). Sellise tasu maksmises ei ole pooled asja materjalidest nähtuvalt kokku leppinud ning vastavat nõudeõigust ei tulene ka seadusest. Kostja on vastavasisulise tasunõude summas 1500 krooni esitanud
  2. juuni 2007.a arves (vt toimik, II kd, lk 51). Vaidlustamata asjaolude kohaselt on hageja arve kostjale tasunud. Kõnealune summa tuleb

§ 1028lg-st 1 juhindudes seega kostjalt hageja kasuks välja mõista. Alusetu rikastumise nõuet välistavaid asjaolusid selles osas ei eksisteeri. 5

(7)2-09-71408
  1. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus hageja nõude alusetult saadu tagastamiseks 95,87 euro (s.o 1500 kr) ulatuses.
  2. Hageja on esitanud ka alternatiivse nõude mõista 63 679,30 krooni (4 069,85 eurot) kostjalt välja õigusvastaselt tekitatud kahjuna (

§ 1043

). Kohus leiab, et selle nõude rahuldamine on praegusel juhul välistatud juba

§ 1044

lg-s 2 sätestatud piirangust lähtuvalt, mille kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist

53. peatükis sätestatud alusel üldjuhul nõuda. Kohus on eelpool jõudnud järeldusele, et kommunaalteenuste osutamine ja vahendamine kostja poolt toimus hoolduslepingu alusel – st poolte vahel oli lepinguline suhe. Seega võiks hagejal hüpoteetiliselt eksisteerida kahjunõue kostja vastu lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevalt (

§ 115lg 1).

Hagi alusena taolisi asjaolusid (kahju tekkimine lepingurikkumise tagajärjel) praegusel juhul siiski välja toodud ei ole. 16. Seonduvalt hageja väidetega lisab kohus veel järgmist. 16.1.

§ 292

lg 1 kohaselt peab üürnik lisaks üüri maksmisele kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. Hageja leiab, et OÜ-ga BK sõlmitud üürilepingu (vt toimik, I kd, lk 5-9) järgi tal (kui üürnikul) kõrvalkulude tasumise kohustus puudus. Kohtu hinnangul kõrvalkulude kandmise kohustus hagejalt teatud kulude osas üürilepingu järgi siiski eksisteeris. Nimelt näeb üürilepingu punkt 7.1.5 ette, et üürnik kohustub sõlmima kostjaga hoolduslepingu 10 päeva jooksul üürilepingu sõlmimisest arvates. Kohtu hinnangul ei saanud hageja sõlmitud lepingu põhjal mõistlikult eeldada, et kostjaga sõlmitavast hoolduslepingust tulenevad kohustused täidab tema eest OÜ BK. Üürilepingu punktis 7.1.5 sisalduv kokkulepe ei ole iseenesest vastuolus võlaõigusseaduse sisu ega mõttega ning seda lepingupunkti ei saa kohtu hinnangul pidada käesoleval juhul tüüptingimusena tühiseks (

§ 42lg 1).

Samuti ei ole taoline kokkulepe tühine

§-st 275 lähtuvalt, eeldusel, et kulud, mida eluruumi üürnik peab kolmanda isikuga sõlmitud lepingu alusel kandma, on kõrvalkulud

§ 292lg 1 mõttes.

Kostjaga sõlmitud hoolduslepingust hagejale tulenenud rahalised kohustused on kohtu hinnangul käesoleval juhul vaadeldavad üüritud asjaga seonduvate kõrvalkuludena. Hageja ega kostja pole menetluses ka vastupidist väitnud. Lisaks eeltoodule on hageja

  1. märtsil 2007.a saadetud e-kirjas muu hulgas väitnud, et ta sooviks kommunaalteenuste eest tasuda teenuse osutajale otse, mitte kostja vahendusel (vt toimik, I kd, lk 104). Sellest tõendist võib järeldada, et hageja põhimõtteliselt nõustus kandma üürisuhtes kõrvalkulusid. 16.
  2. Isegi kui nõustuda hageja seisukohaga, et OÜ-ga BK sõlmitud üürilepingu järgi tal kõrvalkulude tasumise kohustus puudus (millega kohus ei nõustu), oleks hageja vaidlusaluste arvete tasumisega sisuliselt täitnud kostja ees kolmanda isiku (OÜ BK) kohustusi (

§ 78lg 1).

Vastavalt

§ 78

lg-s 4 ja §-s 1029 sätestatule saaks hageja sellisel juhul kostjale alusetult tasutut tagasi nõuda üksnes üürileandjalt. 16.3. Üürilepingu esemeks olnud eluruumi elektrivarustuse (korduva) katkestamisega on kostja hagejal takistanud üüritud asja kasutamast. Üürilepingu (nõuetekohast) täitmist ning kostja poolt seatud takistuste kõrvaldamist saanuks hageja nõuda siiski üksnes üürileandjalt OÜ BK. Samuti oleks hageja saanud kasutada üürileandja suhtes

§-s 296 sätestatud õiguskaitsevahendeid ning öelda üürlepingu kooskõlas

§ 314lg-ga 1 erakorraliselt üles (viimatinimetatut on 6

(7)2-09-71408 hageja asja materjalidest nähtuvalt 2009.a detsembris ka teinud). Iseenesest on põhjendatud hageja väide, et üürileping ja hooldusleping on sõlmitud vastavalt OÜ BK ning kostja tüüptingimustel (

§ 35lg 1).

See nähtub eeskätt hageja poolt 21. märtsi 2011.a menetlusdokumendile lisatud lepingutest ja lepinguprojektidest (vt toimik, I kd, lk 177-182, 183-196). Samas ei oma see õiguslik asjaolu vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust, kuna vähemalt asjassepuutuvas osas on üürilepingu ja hoolduslepingu tingimused tüüptingimustena kehtivad ning

§ 39lg 1 teises lauses sätestatud tõlgendamiskriteeriumi kasutamiseks puudub vajadus. 17. Ts

MS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on esitanud käesolevas asjas rahalise nõude summas 63 679,30 krooni (s.o 4069,85 eurot). Käesoleva otsusega rahuldab kohus hageja nõude 1500 krooni (s.o 95,87 euro) ulatuses, mis moodustab ligikaudu 2% nõude kogusummast. Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes 98% ulatuses hageja kanda ja 2% ulatuses kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). Indrek Parrest kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.