lg 2 järgi
Kohtu nõusolek on vajalik esitamiseks notarile kinkelepingu sõlmimiseks. Kohtule 28.02.2011 esitatud seisukohas toetas eestkosteasutus Narva-Jõesuu Linnavalitsus avalduse ning leidis, et avaldust võib rahuldada juhul, kui korteriomandi XXX hüpoteegiga tagatav nõue on kustutatud ning kinnistusraamatus on hüpoteegi kanne kustutatud. Linnavalitsuse sotsiaalabi inspektor S. Neeme kohtus D K vanematega N K ja N K, kes on avalduses toodud tehingutega nõus. Aleksei Forstiman on kinnitanud oma nõusoleku erieestkostja määramiseks. Kohtule 07.03.2011 esitatud seisukohas toetas asjast puudutatud isik N K avalduse ning leidis, et tehing on lapse huvides ja palus avaldus rahuldada. Lapse esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm oma avalduses teatas, et registrikaardi väljatrükist nähtub, et tegemist on kinnisasjaga, millel olev hüpoteek on kustutatud. Seega ei omanda laps koos kingi esemega kohustusi sh. hüpoteeklaenu, mille täitmise kohustus ei ole ilmselgelt alaealise puhul mõeldav ilma tema vanemate osaluseta. Esindaja leiab, et kinketehingu vastuvõtmiseks ei vaja laps iseenesest kohtu nõusolekut, kuna
lg 1 sätestab nõude saada kohtu nõusolek juhul kui seda vajab eestkostja
Esindaja on seisukohal, et juhul kui avaldaja ei pea võimalikuks enne kinketehingu sõlmimist koormata kinnisasja isikliku kasutusõigusega iseenda kasuks võib tulenevalt
lg 1 p 1 kinnisasja käsutustehing, mille jaoks on eestkostjal vajalik saada kohtu nõusolek. Lapse esindaja on seisukohal, et avaldajale ja lapse emale, N K saab nimetatud konkreetse tehingu – isikliku kasutusõiguse seadmine avaldaja kasuks – sooritamiseks anda nõusoleku ühekordselt ning lapse esindaja on seisukohal, et see ei koorma ega kahjusta lapse õigusi. Esindaja asus seisukohale, et antud juhul ei ole vajalik ega otstarbekas erieestkostja määramine avalduses toodud tehingute sooritamiseks, mistõttu see osa avaldusest tuleks jätta rahuldamata. Lapse esindaja on ka arvamusel, et taotlus erieestkostja määramiseks on motiveerimata ning konkreetse erieestkostja isiku valimise asjaolud on ebaselged, samuti on küll ära märgitud, kuid täielikult tõendamata, miks peaks avalduses nimetatud isik Aleksei Forstiman olema sobiv olema erieestkostjaks D K. Seega palub esindaja avalduse erieestkostja määramiseks rahuldamata jätta. Kohus ei pidanud vajalikuks last ära kuulata, kuna tema seisukoht on üheselt mõistetavalt selgunud esindaja arvamusest. Laps D K (sünd. XXX) ei ole veel 10-aastane. Perekonnaseaduse (
) § 116 lg 2 alusel vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Tal on õigus ja kohustus eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
lg 1 järgi lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
sätete kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnistamisõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi üleandmisele või kinnistamisõiguse tekkimisele, üleandmisele või lõppemisele suunatud nõuet.
kohaselt ei või eestkostja ilma kohtu eelneva nõusolekuta 1) teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; 2) loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut, 5) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks. Seega nii lapse vanem kui ka lapsele määratud eestkostja vajavad lapse nimel kinnisasja kinkimise tehingu tegemiseks ja isikliku kasutusõiguse seadmise avaldaja kasuks sooritamiseks kohtu nõusolekut.
lg 1 alusel kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Tutvunud avaldaja, eestkosteasutuse esindaja ja alaealise riigi õigusabi korras määratud esindaja seletuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud ja talle tuleb kui lapse seaduslikule esindajale anda kohtu nõusolek D K nimel tehingu tegemiseks, so N K´ile kuuluva korteriomandi asukohaga: XXX linnas kinkelepingu sõlmimiseks, isikliku kasutusõiguse seadmise avaldaja kasuks sooritamiseks. 3
) § 209 lg 1 kohaselt isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.
lg-te 3 ja 4 alusel kui tekib vajadus määrata erieestkostja, teatab vanem või eestkostja sellest viivitamata kohtule. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud.
lg 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks.
lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes. Seega on alust määrata alaealisele lapsele erieestkostja avaldaja poolt taotletud toimingute teostamiseks. Avaldaja palus kohtul määrata lapsele erieestkostjaks Aleksei Forstiman, kes andis vastava nõusoleku. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis takistaksid Aleksei Forstiman erieestkostjaks määramist. Eeltoodu alusel määrab kohus alaealisele lapsele D K N K´ile kuuluva korteriomandi kinkelepingu sõlmimiseks ja avaldaja N K kasuks eluaegse isikliku kasutusõigusega koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseks erieestkostjaks Aleksei Forstiman. Nende toimingute tegemisega lõpeb erieestkoste. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Lähtuvalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Viru Maakohtu 30. märtsi 2011.a kohtumäärusega määrati lapsele esindaja riigi õigusabi korras riigi arvel. Vastavalt TsMS § 172 lg 3 hagita perekonnaasja ja lähenemiskeelu või muu sellesarnase isikuõiguste kaitseabinõu rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.