KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-11-9742 Otsuse tegemise aeg ja koht 21 juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi Tallinna Linna (Linnavalitsuse kaudu)

§ 1028lg.1 alusel ekslikult kostja arvele kantud summa välja mõista.

Hageja nõuab kostjalt 1035 lg.3 p.1 alusel intressi ja

§ 113lg.1 alusel viivist.

II KOSTJA SEISUKOHT

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja põhjendus raha ekslikult kostja arveldusarvele kandmisest veenev. Kostja juhatuse liige ei ole hagis märgitud asjaolude toimumise ajal juhatuse liikmeks ja seetõttu ei oska kommenteerida juhtunut. Viivisenõue on väär. Hageja ei saa üheaegselt nõuda nii viivist kui intressi. Viivise väljamõistmine kostjalt oleks põhjendamatu, sest kostja on esitanud kohtule saneerimise avalduse. III KOHTUISTUNGID
2. 01.06.2011 toimunud kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud. Hageja lepinguline esindaja taotles asja sisulist läbivaatamist ja hagi rahuldamist. IV KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Maakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
4. Hagi esemeks on

§ 1028

alusel kohustuse täitmisena saadu tagasinõudmine summas 31 828 eurot.

§ 1028

lg.1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. 6. Maakohus on seisukohal, et

§ 1028

lg.1 on kohaldatav ka juhul, kui soorituse tegija (üleandja) arvab ekslikult, et täidab sooritusega oma kohustust või pooltevahelist lepingulist suhet. 7. Vaidlust ei ole selles, et hageja on Tallinna Linnakantselei kaudu 01.juulil 2010 kandnud kostja arvelduskontole 498 000 krooni (tl 13). 8.

§ 1028

tuleneva nõude esitamiseks peab sooritus olema tehtud ilma õigusliku aluseta, st kohustust, mida üleandja täita soovis, ei ole olemas, kohutust ei teki või kohustus langeb peale selle täitmist ära. Hageja väidab hagis, et soorituse tegemiseks puudus õiguslik alus. Hageja soovis täita oma kohustust AS-le K&H tulenevalt hageja ja AS K&H vahel sõlmitud töövõtulepingust, kuid Tallinna Linnakantselei kandis AS K&H poolt esitatud arves (tl 12) märgitud summa 498 000 krooni ekslikult kostja arveldusarvele. Maakohus on seisukohal, et hageja on kohtule esitatud tõenditega (tl 7-13) piisavalt tõendanud, et 498 000 krooni kandmine kostja arveldusarvele toimus õigusliku aluseta (kohustuse puudumine), kus hageja arvas, et ülekandega hageja täidab oma lepingulist kohustust AS K&H ees. Tähelepanu vääriv asjaolu on see, et AS K&H ja AS K&H Tallinn on nime kujult väga sarnased äriühingud, mis võis põhjustada hageja eksimuse. 9. Kostja vastuväited, et hageja põhjendused ei ole veenvad ja praegune juhatuse liige ei tea midagi ülekandmise asjaoludest, on paljasõnalised. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et 498 000 krooni ülekandmiseks kostjale oli õiguslik alus olemas. 10.

§ 1035lg.3 alusel on põhjendatud ka saadud raha eest intressi nõue.

Maakohus on seisukohal, et kostja pidi olema teadlik ülekande õigusliku aluse puudumise kohta (

§ 1035lg.1ja 2).

11.

§ 113

lg.1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilasja materjalide kohaselt (tl 14-21)on hageja püüdnud enne hagi esitamist võlgnevust kostjalt tagasi saad, kuid see ei ole õnnestunud, kuigi kostja pidi teadma, et tal puudus õiguslik alus tema kontole hageja poolt kantud rahale. Kohus leiab, et viivise nõue on põhjendatud. V MENETLUSKULUD

1. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
2. Menetlusosaline võib TsMS § 174 lg.1 alusel nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik Olev Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud