Obsah (9)

§ 48§ 60§ 61§ 70§ 120§ 96§ 97§ 100§ 101

1 2-10-8649 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-10-8649 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Johannes Külaots Kohtuasi J. A. seadusliku esinda

) 8 peatükis.

§ 48

ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

§ 60

lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.

§ 70

lg 2 kohaselt, kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja 3 tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61

1. lõikes nimetatud asjaolusid. Lähtuvalt alates
2. aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni. Sellest tulenevalt on hageja esindajal õigus nõuda kostjalt elatist vastavalt seadusele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.

§ 120lg 1 kohaselt, hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja.

Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et S. A. on alaealise lapse J. A. ema, seega, seaduslik esindaja. N. K. on lapse J. A. isa. Alates 01.07.2010.a kehtima hakanud

§ 96

alusel, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 100

lg 1, lg 2, lg 4 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kohtuistungil vähendas hageja seaduslik esindaja hagis esitatud nõuet ja palus kostjalt alates 22.02.2010 välja mõista elatis summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus. Kostja nõustus hagiga summas 139.01 eurot (2 175 krooni) kuus alates hagi esitamisest. Samas on kostja oma vastuses märkinud, et on maksnud lapsele elatist vastavalt poolte kokkuleppele, samuti on ostnud lapsele rõivaid ja muid vajalikke esemeid. Kostja ei nõustunud elatise maksmisega summas 178.95 eurot (2 800 krooni). Kostja lisas vastusele pangakonto väljavõtted, millest nähtub, et kostja on tõepoolest maksnud hageja seaduslikule esindajale elatist lapse ülalpidamiseks. Kohus, lähtudes lapse reaalsetest vajadustest ja hageja seadusliku esindaja ning kostja materiaalsest olukorrast, leiab, et hageja seadusliku esindaja poolt esitatud hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, hageja seadusliku esindaja poolt kohtuistungil esitatud nõude ulatuses, so, summas 139.01 eurot kuus alates 22.01.2010. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmisel arvestada N. K.`i poolt elatisena makstud summasid. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 442, § 452, § 467, § 468 lg 3, § 632 järgi rahuldatakse hagi osaliselt. 4 MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Johannes Külaots Kohtunik